Eesti vanasõnad

Allikas: Vikitsitaadid

E[muuda]

  • Ega amet leiba küsi.
  • Ega kott korda ei vahi, kui meest ennast juures pole.
  • Ela sa kükakil või käpakil, ela kui tahes kehvasti oma kodus — oma päävarju all ikka parem kui teiste kõrval.
  • Enam ruumi laias ilmas kui kitsas kehas.
  • Enda silmas palki ei näe, teise silmas pindu küll.
  • Ennem saab hundist hobune kui karust koduloom.
  • Ega töö jänes ole, et eest ära jookseb.
  • Ega töö konn ole, et eest ära hüppab.
  • Enne mõtle, siis ütle.

H[muuda]

  • Hallpead austa, kulupead kummarda.
  • Hea naine võib halvast mehest asja saada, aga hea mees halvast naisest naljalt mitte.
  • Hirmul on suured silmad.
  • Hobu on loodud töötegijaks, aga mitte vaevanägijaks.
  • Hobune ei pese ilmaski, ikke nääb, karu koa ei pese, kõik kardavad.
  • Hommik on õhtust targem.
  • Hulgusel kodu kõikjal.
  • Hundid söönud, lambad terved.

I[muuda]

  • Igal oinal oma mihklipäev.
  • Igaüks taht kaua elada, keegi ei taha vanaks saada.
  • Ilus ilmale, kuulus kõigile, kodu ei kõlba kuhugi.
  • Inimene on kolm korda rumal: esmalt lapsepõlves, siis paari minnes ja lõpuks vanas eas.
  • Isaga kaob pool kodu, emaga terve kodu.
  • Isä külmä pohjatuuli, emä helejä päiväpaiste.

J[muuda]

  • Jaan viskab kuuma kivi merre, Jaak jahe ja Mihkel külma.
  • Julge hundi rind on rasvane.
  • Jänes šampust ei joo.
  • Jagajale jäävad näpud.

K[muuda]

  • Kes teisele nime annab, see ise seda kannab.
  • Kassil saba koormaks.
  • Kes ei tööta see ei söö!
  • Kes kahju kardab, see kasu ei saa.
  • Kes kassi ei toida toidab hiiri.
  • Kes kassi kallistab, selle õue õnnistab.
  • Kes oma last armastab, see teda ka karistab.
  • Kes see muu koera saba kergitab kui mitte koer ise.
  • Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub.
  • Kes viimasena naerab, naerab paremini.
  • Kingitud hobuse suhu ei vaadata.
  • Kinnas kotti, pöial matti.
  • Koera keele otsas on rohi, kassi keele otsas tõbi.
  • Kolm korda kolida on niisamma hää kui üks kord põleda.
  • Kuidas ema nõnda tütar.
  • Kured lähvad, kurjad ilmad. Haned lähvad, hallad maas. Luiged lähvad, lumi taga.
  • Kus hulkjal penil kodu, hajapenil ase.
  • Kus hundist räägid, seal hunt aiataga.
  • Kuidas külvad, nõnda lõikad.
  • Kuidas küla koerale, nii koer külale.
  • Kus suitsu seal tuld.
  • Kes ees see mees.
  • Kümme korda mõõda üks kord lõika.
  • Kõva peer on pere naer, salasitt toob sekeldusi.
  • Küsija suu pihta ei lööda.
  • Kui pea ei jaga, jagavad jalad
  • Käbi ei kuku kännust kaugele.

L[muuda]

  • Lapse suu seletab rohkem, kui mehe.
  • Laida meest, mitte mehe mütsi.
  • Lehm lüpsab suust, kana muneb nokast...
  • Loodetuul on taevaluud.
  • Lõoke toob lõunasooja, pääsuke päevasooja, ööbik öösooja.

M[muuda]

  • Maarjapäevast mees lihavaagnale ja härg heinasõimele.
  • Magavale kassile hiir suhu ei jookse.
  • Magusam kui mesi,tugevam kui lõvi.
  • Meest sõnast, härga sarvest.
  • Mets vaese mehe kasukas.
  • Mis hiirtel viga elada kui kassi kodus põle.
  • Mis meelelt, see keelelt.
  • Mis täna tehtud, see homme hooleta.
  • Mölder elab vee ja tuulega.
  • Mölder ja kõrtsimees põle ilmaskid ilmarahva meele järgi mette.
  • Möldri matt ja kõrtsi mõõt olgu makstud.
  • mida külvad seda lõikad .
  • mis kasu on jooksmiseks kui oled valel teel.

N[muuda]

  • Nagu ema, nõnda ka tütar.
  • Narri meest, aga mitte mehe mütsi.
  • Naine mehe abi, mees naise tugi.
  • Nimi ei riku meest, kui mees ise nime ei riku.

O[muuda]

  • Odav kala, lahja leem.
  • Olgu aed nii suur kui ta on, mulk ikka üks.
  • On kolm lolli: kalamees, jahimees ja koduväimees, sest nad lähevad kodust välja ja ei tea, kas midagi saavad.
  • Ostad hobuse, saad hoole; võtad naise, saad mure.
  • Oma maa maasikas, võõras maa mustikas.
  • oma silm on kuningas

P[muuda]

  • Paha siga, mitu viga: küll kärss kärnas, küll maa külmand.
  • Parem istu linaharja otsa kui koduväime koha pääl.
  • Parem pool muna kui tühi koor.
  • Parem üks varblane pihus kui kümme tuvi katusel.

R[muuda]

  • Ree ja ratta surm on ikka tee pääl.
  • Rikkast perest osta hobune, vaesest vallast võta naine.
  • Räägi sa midagi naisele või pane plakat välja, see üsna üks.
  • Rikkad ei räägi kunagi rahast neamad mõtlevad rahast kui pahast.

S[muuda]

  • Seni lühike võtab marja maast kui pitk kummardab.
  • Sepapajas ja veskikojas ajatakse kõige magusamad jutud.
  • Siga silmista rumala, ommeti osa magusa.
  • Suuga teeb suure linna, käega ei kärbse pesagi.
  • Suur tükk ajab suu lõhki.
  • Salajutt läeb haisema.

T[muuda]

  • Tõnisepäeval murtakse talve selg.
  • Tänasid toimetusi ära viska homse varna.
  • Tühi kott ei seisa püsti.
  • Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal.
  • töö kardab meistrit.
  • töö on lolli teha.
  • töö on auasi.
  • töö on rikkuse alus.
  • töö inimest toidab, laiskus teda rikub.

U[muuda]

  • Ussimaarjapäevast pidi uss mätast hammustama.

Uhkus ajab upakile.

V[muuda]

  • Valel on lühikesed jalad.
  • Varas jätab varna seina, tuli ei jäta midagi.
  • Volbripäävast on hobose kaeravooder metsas.
  • Võlg on võõra oma.
  • Vihma käest räästa alla.
  • vanasõnad on kuldsed sõnad .
  • vana tee, vana sõber .
  • vana hunt, kõva kont.
  • vana arm ei roosteta
  • vana arm vana karm .

Õ[muuda]

  • Õdagune uhetu om paremp ku hummugune mõstu.
  • Õlu peab nii rammus olema, et kass võib poegadega peal istuda.
  • Õnnetus ei hüüa tulles.

Ä[muuda]

  • Ära taha uhke olla, parem taha puhas olla.
  • Ära hõiska enne õhtut

Ö[muuda]

  • Ööbik laulab öölaulu, kuldnokk laulab koidulaulu, lõoke laulab lõunalaulu.
  • Ööl on üheksa poega.

Ü[muuda]

  • Üheksa ametit, kümnes nälg.
  • Ütessä süüki anna-ai tuud hobõsõllõ tagasi, mia üte söögiga võlgu jääs.
  • Üheksa korda mõõda ühe korra lõika.

Vaata ka[muuda]

Välislingid[muuda]