Eesti vanasõnad

E

• Ela õppimise tarvis ja õpi elamise tarvis.
• Enne mõtle, siis ütle.

I

• Igaüks on omast kohast tark.

N

• Neeger (Jan) päevitab.

R

• .
• Rikkad ei räägi kunagi rahast neamad mõtlevad rahast kui pahast.

S

• Seni lühike võtab marja maast kui pitk kummardab.
• Sepapajas ja veskikojas ajatakse kõige magusamad jutud.
• Siga silmista rumala, ommeti osa magusa.
• Suuga teeb suure linna, käega ei kärbse pesagi.
• Suur tükk ajab suu lõhki.
• Salajutt läeb haisema.
• Söö mis küps, aga räägi, mis tõsi.
• Suu ees sula sõber, selja taga kõrilõikaja.
• Sõber aitab sõpra, Jumal kõiki.
• Sõber, kui laenad, vaenlane, kui kätte küsid.
• Sõber koorib sõbra (naabri) püksid.
• Sõbrale laenad, vaenlaselt nõuad.
• Sõber muretseb sõbra eest, Jumal kõikide eest.
• Sõber sõbraks, (aga) kaup kaubaks.
• Sõber vesi niisama kui vaenlase mesi.
• Sõpra tuntakse hädaajal.
• Sõber sülitab sõbra tasku
• Sitast saia ei tee, aga Jani teeb.

• Valel on lühikesed jalad.
• Varas jätab varna seina, tuli ei jäta midagi.
• V.
• Võlg on võõra oma.
• Vihma käest räästa alla.

Õ

• Õdagune uhetu om paremp ku hummugune mõstu.

• Õnnetus ei hüüa tulles.
• Õige sõber kaalub enam kui kuld.

Ü

• Üheksa ametit, kümnes nälg.
• Ütessä süüki anna-ai tuud hobõsõllõ tagasi, mia üte söögiga võlgu jääs.
• Lubeta ühe korra, saab 1x perse. Lubeta kaks korda, saab terve küla nikutud.
• Ülle on wett

Vaata ka

• Mulgi vanasõnad
• Võru vanasõnad
• Saare vanasõnad
• Hiiu vanasõnad
• Tartu vanasõnad
• 456 vanasõnad

Välislingid

• Eesti vanasõnu saksakeelsete vastetega
• Vanasõnaraamatu e-versioon