Uued leheküljed

Uued leheküljed
registreeritud kasutajad (peida) | robotid (peida) | ümbersuunamised (näita)
(uusimad | vanimad) Näita (uuemad 50 | ) (20 | 50 | 100 | 250 | 500)

7. mai 2024

6. mai 2024

5. mai 2024

  • 21:355. mai 2024, kell 21:35 ‎Reductio ad absurdum (ajal | muuda) ‎[1324 baiti] ‎Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Ma arvan, et ulme on hea võimalus viia mingi probleem mõtteliselt äärmusse, omamoodi ''reductio ad absurdum''. Ulme teeb muidu ehk raskesti märgatava nähtavaks. Oletame, et sa jääd haigeks ja arst teeb sinust mudeli, mis on küll ebatäpne, aga ebatäpne väga kasulikul viisil: näiteks ta kraabib su kurku vastava pulgaga ja asetab sealt saadud pläga mõneks päevaks kasvulavale. Mõne päeva pärast tuleb arst tagasi ja korraga on te...')
  • 21:355. mai 2024, kell 21:35 ‎Mõtteeksperiment (ajal | muuda) ‎[1306 baiti] ‎Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Ma arvan, et ulme on hea võimalus viia mingi probleem mõtteliselt äärmusse, omamoodi ''reductio ad absurdum''. Ulme teeb muidu ehk raskesti märgatava nähtavaks. Oletame, et sa jääd haigeks ja arst teeb sinust mudeli, mis on küll ebatäpne, aga ebatäpne väga kasulikul viisil: näiteks ta kraabib su kurku vastava pulgaga ja asetab sealt saadud pläga mõneks päevaks kasvulavale. Mõne päeva pärast tuleb arst tagasi ja korraga o...')
  • 21:355. mai 2024, kell 21:35 ‎Eelvaade (ajal | muuda) ‎[631 baiti] ‎Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Ulmekirjandus loob isevärki optilise illusioonina inimestele väikese eelvaate sellest, mis tunne neil on, kui probleemid, mille eest teadlased on hoiatanud, päriselt kätte jõuavad. See omakorda võib aga muuta tulevikust mõtlemist. ** Cory Doctorow, intervjuu: Juhan Raud, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/voimusuhted-on-tehnoloogia-puhul-koige-olulisem-asi/ "Võimusuhted on tehnoloogia puhul kõige olulisem asi"], Sirp, 03.05...')
  • 21:355. mai 2024, kell 21:35 ‎Küberpunk (ajal | muuda) ‎[536 baiti] ‎Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Ma ei arva, et küberpungiga üritati omal ajal oleviku põhjal tuletada mingit tulevikku: küberpungis loodi mõistulugu oma aja kohta. ** Cory Doctorow, intervjuu: Juhan Raud, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/voimusuhted-on-tehnoloogia-puhul-koige-olulisem-asi/ "Võimusuhted on tehnoloogia puhul kõige olulisem asi"], Sirp, 03.05.2024 Kategooria:Subkultuurid Kategooria:Piltide lisamist ootavad Kategooria:Definitsiooni...')
  • 21:345. mai 2024, kell 21:34 ‎Mõistulugu (ajal | muuda) ‎[544 baiti] ‎Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Ma ei arva, et küberpungiga üritati omal ajal oleviku põhjal tuletada mingit tulevikku: küberpungis loodi mõistulugu oma aja kohta. ** Cory Doctorow, intervjuu: Juhan Raud, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/voimusuhted-on-tehnoloogia-puhul-koige-olulisem-asi/ "Võimusuhted on tehnoloogia puhul kõige olulisem asi"], Sirp, 03.05.2024 Kategooria:Kirjandus Kategooria:Piltide lisamist ootavad Kategooria:Defin...')
  • 21:345. mai 2024, kell 21:34 ‎Reaganoomika (ajal | muuda) ‎[1005 baiti] ‎Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Kui William Gibsonilt küsiti, mis asi on küberruum (''cyberspace''), siis ta vastas, et pani omal ajal tähele, kuidas videomänguautomaate kasutavad noored kallutasid oma keha automaadi poole, justnagu üritanuksid mängu siseneda. Küberruum ongi see koht, kuhu need mängijad üritasid oma keha pressida. Ja kui Gibson kirjutab sellest, kuidas kurjad korporatsioonid võtavad maailma üle, siis ei räägi ta tänapäeva hiliskapitalismist, vaid Gibs...')
  • 21:345. mai 2024, kell 21:34 ‎Alternatiiv (ajal | muuda) ‎[629 baiti] ‎Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Praeguse kujutlusvõime kriisi juured ei ole ulmes, vaid neoliberaalsuses. Margaret Thatcheri kuulus lause "Alternatiivi ei ole" tähendab tegelikult "Ära isegi ürita alternatiivide peale mõelda!". See oli käsk, mitte tõdemus. ** Cory Doctorow, intervjuu: Juhan Raud, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/voimusuhted-on-tehnoloogia-puhul-koige-olulisem-asi/ "Võimusuhted on tehnoloogia puhul kõige olulisem asi"], Sirp, 03.05.2...')
  • 21:345. mai 2024, kell 21:34 ‎Kriteerium (ajal | muuda) ‎[953 baiti] ‎Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Kui inimesed kasutavad kosmoselaevas traadiga telefoni, siis ei tee see ulmekat automaatselt kuidagi halvemaks, sest ulme ei peagi tulevikku ennustama. See pole kriteerium, mille alusel hinnata nende teoste väärtust. Ulme on aken, mille kaudu näha mingi ajastu tehnoloogiaga seotud hirme ja lootusi. See on väga kasulik meie praeguse aja vastavate pimetähnide tuvastamisel. Millele me praegu loodame ja mida kardame? Mille...')
  • 21:335. mai 2024, kell 21:33 ‎Motivaator (ajal | muuda) ‎[755 baiti] ‎Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Kui sul on ainult kogum fakte selle kohta, mis toimub, ent puudub emotsionaalne arusaam, mida need faktid tähendavad, on väga kerge nendest tõsiasjadest mööda vaadata. Illusioon, et elad maailmas, kus probleemid, millega peaks tegelikult tegelema juba täna, on kasvanud üle pea ja on jõudnud hakata sind isiklikult segama, on väga tõhus motivaator. ** Cory Doctorow, intervjuu: Juhan Raud, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/voimu...')
  • 21:335. mai 2024, kell 21:33 ‎Päästevest (ajal | muuda) ‎[989 baiti] ‎Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Näiteks Titanic ei olnud utoopiline ettevõtmine. Omal ajal seletasid asjaosalised, et see laev on nii kindel, et päästeveste ei olegi vaja. Niisugune suhtumine ei tee sinust utopisti, vaid sitapea. See näitab, et sa oled hooletu jobu. Kui tollal oleks öeldud, et asjad võivad minna ka halvasti ja tuleks mõelda ka mustale stsenaariumile ning varustada laev päästevestide ja -paatidega, siis see ei oleks olnud pessimis...')
  • 21:335. mai 2024, kell 21:33 ‎Must stsenaarium (ajal | muuda) ‎[971 baiti] ‎Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Näiteks Titanic ei olnud utoopiline ettevõtmine. Omal ajal seletasid asjaosalised, et see laev on nii kindel, et päästeveste ei olegi vaja. Niisugune suhtumine ei tee sinust utopisti, vaid sitapea. See näitab, et sa oled hooletu jobu. Kui tollal oleks öeldud, et asjad võivad minna ka halvasti ja tuleks mõelda ka mustale stsenaariumile ning varustada laev päästevestide ja -paatidega, siis see ei oleks olnud pessimism. Termodüna...')
  • 21:325. mai 2024, kell 21:32 ‎Piraatlus (ajal | muuda) ‎[1049 baiti] ‎Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: '''Praegu on siinses artiklis kaubanduslik ja autoriõiguslik piraatlus, sh internetipiraatlus; mereröövimine on mingis teises artiklis.'' ==Proosa== * See, et on olemas autoriõigus ehk raamistik, mis organiseerib meelelahutustööstuse tarneahelat, on igati okei. See ei ole iseenesest halb. Aga see autoriõiguse süsteem, mis meil praegu on, ei ole mu meelest eriti hea. Üks asi, mis teeb selle halvaks, on näiteks piraatluse käsitus: olukord, kui tavakodanik v...')
  • 21:315. mai 2024, kell 21:31 ‎Loovtöötaja (ajal | muuda) ‎[864 baiti] ‎Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Järeltulijatele maksmine on üks asi, aga kui tahta loovisikuid päriselt aidata, siis tuleks luua autoriõigus, mis aegub kiiremini – pole vaja autoriõigust, mis kestab kaua ja hõlmab järjest rohkemaid aspekte, vaid just vastupidi. Autoriõiguse täielik aegumine näiteks kümne aastaga tooks loovtöötajate taskutesse kümneid, kui mitte sadu miljardeid dollareid. See annaks loovisikutele võimaluse uuesti läbi rääkida ja omale paremad ting...')
  • 21:315. mai 2024, kell 21:31 ‎Loovtöö (ajal | muuda) ‎[845 baiti] ‎Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Üks kõige jaburamaid asju autoriõiguse juures on see, et süsteem kohtleb igasugust loovtööd samaväärsena. "Me loome spetsiaalsed õigused nii neile, kes mõtlevad välja kudumismustreid, kui ka neile, kes kirjutavad romaane või teadusartikleid, neile, kes mõtlevad välja ristsõnu, salvestavad poplaule või lähevad džunglisse ja lindistavad konnahääli! Kõigil neil inimestel on kindlasti vaja täpselt samu õigusi!" See on jama...')
  • 21:305. mai 2024, kell 21:30 ‎Superman (ajal | muuda) ‎[1251 baiti] ‎Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Muide, kui jutt juba Supermani peale läks … Supermani mõtlesid välja vägagi minu inimesed: kaks juudi noormeest Torontost. Neile maksti selle eest täpselt üks kord. Palgatšeki teisel küljel seisis: "Selle tšeki allkirjastamisega loovutan ma kõik õigused oma tööle." Mõlemad Supermani loojad surid vaesuses. :Aga mis siis, kui autoriõigus oleks kehtinud näiteks 15 aastat? Supermanist oleks saanud avalik omand üsna kähku ning tema...')
  • 21:195. mai 2024, kell 21:19 ‎Sordiaretus (ajal | muuda) ‎[1506 baiti] ‎Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Dotsent Oleg Mihhailov - lõssenkist, kaval keerutaja - tuli Tartu Ülikooli 1951. aastal rektor Feodor Klementi kutsel "Nõukogude Eesti bioloogiat tugevdama". Varsti selgus, et Klementil oli tema kutsumiseks ka teine põhjus - nimelt oli Mihhailov, nagu rektorgi, fanaatiline filatelist. Loenguid pidas Mihhailov vene keeles, eksamitel vastata lubas suureliselt ka eesti keeles, teeseldes, et on selle juba ära õppinud. Seetõt...')
  • 21:185. mai 2024, kell 21:18 ‎Intonatsioon (ajal | muuda) ‎[1087 baiti] ‎Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Dotsent Oleg Mihhailov - lõssenkist, kaval keerutaja - tuli Tartu Ülikooli 1951. aastal rektor Feodor Klementi kutsel "Nõukogude Eesti bioloogiat tugevdama". Varsti selgus, et Klementil oli tema kutsumiseks ka teine põhjus - nimelt oli Mihhailov, nagu rektorgi, fanaatiline filatelist. Loenguid pidas Mihhailov vene keeles, eksamitel vastata lubas suureliselt ka eesti keeles, teeseldes, et on selle juba ära õppinud. Seetõt...')
  • 21:185. mai 2024, kell 21:18 ‎Eksmatrikuleerimine (ajal | muuda) ‎[1131 baiti] ‎Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Ajaloo-keeleteaduskonnas õppisid neljakümnendate aastate lõpus sellised tulevased suured humanitaarid nagu Ain Kaalep, Lennart Meri, Eno Raud, Valmen Hallap ja teised. Nad moodustasid sõprusringi "Must Käsi", mille kokkusaamistel vaieldi ja lauldi. Ain Kaalep mäletab, et tollane Tallinna Konservatooriumi üliõpilane Eino Tamberg lõi ühel sõprusringi kokkusaamisel gregoriaani koraalile sarnaneva meloodia Horatiuse oodile '...')
  • 21:185. mai 2024, kell 21:18 ‎Ahja jõgi (ajal | muuda) ‎[983 baiti] ‎Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Maikuu alguspäevil hakkab siin õitsema toomingas. Ta moodustab kaugelt vaadates Ahja kaldail justkui valge müüri. On väga imeline, hullutav ja erutav tunne kõndida toomingamüüri all. Püüan igal aastal sel ajal siin olla. Käin mitu korda päevas valge müüri uimastavas lõhnapilves, meelitan siia oma armsaid ligimesi. Kaks nädalat toomingate õitseaega olen täielikult nende kütkes. Kui valge müür kaob, lõpeb...')
  • 21:185. mai 2024, kell 21:18 ‎Taimõr (ajal | muuda) ‎[1513 baiti] ‎Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * 1966. aastal olin ekspeditsioonil arktilisel Taimõril. Seal kogesin erakordse selgusega, kuidas loodus loob muusikat. Bõrranga eelmäestikust saab alguse Tareja jõgi, mis on sealsetesse lubjakividesse murdnud sügava kanjoni. Järsu seinana langevad kaljud peaaegu liikumatusse jõkke. Miljoneid aastaid tagasi tegutsenud ülijõud on kanjoniseintele loonud hallidest karedatest pindadest, valgetest siledatest hulknurkadest ja pikkadest, roosadest...')
  • 21:175. mai 2024, kell 21:17 ‎Kanjon (ajal | muuda) ‎[1504 baiti] ‎Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * 1966. aastal olin ekspeditsioonil arktilisel Taimõril. Seal kogesin erakordse selgusega, kuidas loodus loob muusikat. Bõrranga eelmäestikust saab alguse Tareja jõgi, mis on sealsetesse lubjakividesse murdnud sügava kanjoni. Järsu seinana langevad kaljud peaaegu liikumatusse jõkke. Miljoneid aastaid tagasi tegutsenud ülijõud on kanjoniseintele loonud hallidest karedatest pindadest, valgetest siledatest hulknurkadest ja pikkadest, roosadest...')
  • 21:175. mai 2024, kell 21:17 ‎Lõssenkism (ajal | muuda) ‎[1547 baiti] ‎Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Dotsent Oleg Mihhailov - lõssenkist, kaval keerutaja - tuli Tartu Ülikooli 1951. aastal rektor Feodor Klementi kutsel "Nõukogude Eesti bioloogiat tugevdama". Varsti selgus, et Klementil oli tema kutsumiseks ka teine põhjus - nimelt oli Mihhailov, nagu rektorgi, fanaatiline filatelist. Loenguid pidas Mihhailov vene keeles, eksamitel vastata lubas suureliselt ka eesti keeles, teeseldes, et on selle juba ära õppinud. Seetõttu oli talle eks...')
  • 21:175. mai 2024, kell 21:17 ‎Avaldus (ajal | muuda) ‎[1501 baiti] ‎Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Nämmutasin, mis ma nämmutasin, aga avaldus oli varsti (1960) laual: "Tahan kaasa aidata kommunistliku ühiskonna ülesehitamisele..." jne. Õnneks oli sel lambalikul alistumisel ka poolhumoorikas külg, muidu oleks asi päris nutune olnud. Nimelt oli mu üheks soovitajaks parteisse astumisel ei keegi muu kui... Erast Parmasto! Ta kirjutas soovituse ehterastliku irooniaga, nii et võta või tõsiselt ja pane partei ü...')
  • 18:585. mai 2024, kell 18:58 ‎Konduktor (ajal | muuda) ‎[966 baiti] ‎Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Kord sõitsin rongis, olin mõttes. Rong peatub, üks kena noormees koputab aknale ja kutsub mind välja. Ma mõtlesin, et kas tal häbi ei ole, vaadaku mulle otsa, ma ei ole ju kaheksateist, ta võiks mu poeg olla. Aga ta jälle koputab ja kutsub. Ma ei teadnud mida teha, kas näidata keelt... mis ta siis koputab! Järsku enam ei koputanud, ma jäin rahule, et nüüd läks minema. Siis aga tuleb konduktor ja ütleb, et rong enam kaugemale...')
(uusimad | vanimad) Näita (uuemad 50 | ) (20 | 50 | 100 | 250 | 500)
Pärit leheküljelt "https://et.wikiquote.org/wiki/Eri:Uued_leheküljed"