Filosoofia

Allikas: Vikitsitaadid
Raffaeli maal "Ateena kool" (1509–1511) kujutab Platoni Akadeemiat Ateenas.
Nils Forsberg Pierre-Louis Dumesnil noorema järgi, "Kuninganna Kristiina ja René Descartesi dispuut" (1884)

Filosoofia (kreeka sõnast φιλοσοφία, mille ligikaudne tähendus on 'tarkusearmastus') defineerimine on ise filosoofiline küsimus.

Proosa[muuda]

  • 27. Muude ettevõtmiste puhul ilmneb vili alles siis, kui nad on lõppenud, filosoofia puhul kaasneb äratundmisega rõõm; nauding ei saabu pärast õppimist, vaid nauding leiab aset õppimisega samal ajal.
    • Epikuros, "Ütlused", I ("Peamised arvamused. Ütlused", tlk Kaarina Rein, Akadeemia, nr 5, 2013, lk 771–781)



  • Filosoofiast olen ma enda alati puhta hoidnud; terve inimmõistuse seisukoht oli ka minu seisukoht.


  • Pole paremat märki vähesest filosoofilisusest ja vähesest tarkusest kui tahtmine, et kogu elu oleks tark ja filosoofiline.
    • Giacomo Leopardi, "Mõtted", tlk Maarja Kangro, Loomingu Raamatukogu, nr 3–4, 2008, lk 37


  • Kui te endale ühele poole riputate Locke’i pea ja vajute sinnapoole looka, teisele poole aga riputate Kanti pea, seisate te jälle püsti — kuigi üsna ebakindlalt. Nii trimmib mõni hing kogu aeg oma elulaevukest. Oh narrid, heitke need kahepäised taagad parda taha, siis jõuate hõlpsamini edasi ega kaldu kõrvale.



  • Filosoofia on nagu kaaren, kelle Noa saatis oma laevast maakuulamisretkele — ja kes ei pöördunud enam kunagi tagasi!
    • V. A. Koskenniemi, 1926, tlk Endel Nirk, rmt: "Lahtine laegas", Loomingu Raamatukogu, nr 39, 1971, lk 29


  • Filosoofia arendasid välja revolutsionäärid ja õpetlased. Mis puutub meie professionaalsetesse filosoofidesse, kes täidavad filosoofia instituute ning õppeasutuste ja parteikoolide filosoofiakateedreid, siis ükski neist pole kolmekümne aasta nõukogude võimu ja marksismi võidukäigu kestel meie maal väljendanud ühtki mõtet, mis oleks läinud marksistlik-leninliku filosoofia varasalve. Enamgi veel, ükski meie professionaalsetest filosoofidest pole väljendanud ühtki mõtet, mis oleks rikastanud mingitki konkreetset teadmiste valdkonda. See puudutab võrdsel määral nii Deborinit ja Mitinit, Judinit ja Aleksandrovit, Maksimovit ja Kedrovi kui ka kõiki ülejäänuid.


  • MIS FILOSOOFIA ON?
Vaadake ette, et te seda ilmaski kellelegi seletama ei hakka. Aga kaks asja oleks vahest vaja kohe alguses ära klaarida.
Esiteks: filosoofia ei ole uurimisaine, vaid teatavat sorti tegevus. Seda ei uurita, seda lihtsalt tehakse. Umbes nii käsitavad probleemi vähemalt anglosaksi filosoofiatraditsiooni esindajad (kelle hulka mingil salapärasel põhjusel kuuluvad ka soomlased). Teiseks: filosoofia on suuremalt osalt kontseptuaalse analüüsi küsimus — teiste sõnadega: filosofeerides me aina mõtleme selle üle, kuidas me mõtleme. ("Sissejuhatus", lk 5)
  • Ehkki Cambridge'i omad ei taha selle väitega nõustuda, tuleb möönda, et pärast sõda, kui tekkis üks salapärane nähtus, mida tuntakse Oxfordi filosoofia või veel põlglikumalt öeldes lingvistilise filosoofia nime all, koondus inglise filosoofia Oxfordi. Selle peamised esindajad olid Gilbert Ryle, väga lugupeetud piibumees, ja J. L. Austin, teine väga lugupeetud piibumees. Austin sai laialt tuntuks oma "laupäevahommikutega", kus rühm esileküündivaid filosoofe — esileküündivaid peamiselt seetõttu, et nad kõik olid piibumehed — tuli kokku, et arutada tavakeele peeneid nüansse — või siis selleks, et juuksekarva lõhki ajada — oleneb teie vaatenurgast. Asi arenes tahes-tahtmata sinnamaale, kus sõnal "käru" leiti olevat kuus erinevat tähendust, ning päris loomulikult põhjustas see raevu ja ilkumist nende poolt, kes laupäevastelt kokkutulekutelt mingil põhjusel kõrvale jäeti, muuseas ka seepärast, et nad polnud piisavalt targad või seepärast, et ei tõmmanud piipu. ("Pilk tänapäeva. Anglosaksi filosoofid", lk 55-56)
    • Jim Hankinson, "Filosoofia", tlk Henno Rajandi, sari: Pisiblufi käsiraamat, Tallinn: TEA, 1996


  • Eesti filosoofiat ei ole veel olemas. On siia istutatud mitmesuguseid koolkondi. On filosoofia kateedrid, rühmad, jüngerkonnad.
Kujutluses: uks ja uksel silt
FILOSOOFIA INSTITUUT
Kantimine, Fichtlemine, Hegeldamine tööpäeviti kella —
Viimasel ajal kostab sealt tihti kriginat, viilimist ja tagumist. Sealt väänatakse, taotakse ja viilitakse eesti keele sõnu sobima neljanda filosoofi — Heideggeri tõlkimiseks. (lk 1871)
  • Jaan Kaplinski, "Eesti filosoofia". Akadeemia, nr 9, 1995, lk 1868–1876


  • Eesti filosoofia — see võiks olla midagi ussisõnade grammatika sarnast. See on inimese veendumus, et eksisteerivad alternatiivsed lingvistilised maailmad. Ja need eksisteerivad unustatud "grammatilise" koodina meie emakeele sees.
    • Valdur Mikita, Metsik lingvistika. Tallinn: Grenader, 2008, lk 17


  • [Willikins:] "[---] Aristokraadid ei märka filosoofilisi probleeme. Nad lihtsalt ei tee neist välja. Filosoofia juurde käib mõtisklemine võimaluse üle, et sa teed midagi valesti, tõeline aristokraat aga teab, et tal on alati õigus. Asi pole uhkuses, see on lihtsalt sünniga kaasa antud täielik kindlus. Aristokraat võib olla segane nagu rusikasuurune niidipundar, aga ta on alati kindlalt ja selgelt segane."
  • Terry Pratchett, "Tubakas", tlk Allan Eichenbaum, Tallinn: Varrak, 2012, lk 36


  • Öelda noorele ja värskele mõistusele: loe õige enesearenduseks Heideggeri, Sartre'i, Vedrovois'd ja Beyondi on sama hea kui soovitada noorukesele külakaunitarile: et elu tundma õppida, kulla piiga, maga kümme korda igaühega teie depoo kaheteistkümnest mootoriõlisest mehhanisaatorist.
    • Viktor Pelevin, "i-Phuck10", tlk Maiga Varik, Tallinn: Varrak, 2020, lk 287-288

Välislingid[muuda]

Vikipeedias leidub artikkel