Carl Gustav Jung

Carl Gustav Jung (26. juuli 1875 Kesswil – 6. juuni 1961 Küsnacht) oli Šveitsi psühhiaater, analüütilise psühholoogia rajaja.

"Tänapäeva müüt" (1959)

C. G. Jung, "Tänapäeva müüt: asjadest, mida nähakse taevas". Tõlkinud Mati Unt. Vagabund 1995

Kõik ebatavaline on haiglane, sest viimse instantsi tõena kehtib abstraktne statistiline keskmine, mitte aga tõelisus ise (lk. 52).
Askeetliku eremiidielu kogemused näitavad, et anahoreetidel tekivad spontaansed psüühilised kompensatsiooniilmingud, mis asendavad neil bioloogilisi vajakajäämisi. Need on üheltpoolt positiivsed numinoossed fantaasiad, visioonid ja hallutsinatsioonid, mis tekivad alateadvuse vaimseks hinnatud sfäärist, teiselt poolt aga negatiivsed nähtused, mis pärinevad instinktimaailmast, kus pilgeni täis vaagnad ja peekrid vaigistavad nälga, kus võrgutavad ja lõbujanulised olendid pakuvad tohutuid seksuaalseid naudinguid, kus rikkus ja maine võim asendavad vaesust ja armetust ja kus rahvahulga lärm, kära ja muusika leevendavad talumatut üksindust. (lk. 55-56)
Religioosse sümboolika viljakaim allikas on see tung, mis antud ajastul domineerib ja seega indiviidi kõige rohkem huvitab... Seksuaalsus on moodsas ühiskonnas saanud lausa solvunud jumalaks, kes kaudseid teid pidi nõuab oma osa igal alal... (lk. 59).
Religioosseid püüdlusi välja arvates ei huvita moodsat inimest miski nii teadlikult ja isiklikult kui seksuaalsus. Teisalt võib ka arvata, et veel rohkem haarab teda võimuiha. (lk 59).
Religioosne instinkt aga vajab oma olemasoluks kõrgemat diferentseeritud teadvust, mõtterikkust, refleksiooni, vastutustunnet ja mitmeid muid voorusi. Seetõttu ei paku ta end väheteadlikule, looduslikest impulssidest juhitud inimesele, kes klammerdub kõigesse argisesse, meelelisse, usutavasse ja massidele sobivasse ja kelle diviisiks on: mõtlemine on raske, las teised otsustavad! See inimene tunneb suurt kergendust, kui miski talle keeruline, ebatavaline, arusaamatu ja probleemne taandatakse millelegi harjunule ja banaalsele - eriti veel siis, kui lahendus on vapustavalt lihtne ja tundub lisaks naljakas. Seksuaalsus ja võimutung on igal pool seletusteks käepärast. Miski neile kahele põhitungile redutseerida - see pakub ratsionalistidele ja materialistidele suurt ja halvasti varjatud naudingut, sest intellektuaalselt ja moraalselt ähvardav probleem saab niimoodi sileda ja lõpliku lahenduse. (lk. 60)
Kord kerkinud probleem naaseb koos oma ärakasutamata energiaga ja võimendab seksuaalsust ja võimutungi, mis alati on seganud inimese kõrgemat arengut, patoloogilise kraadini. Igal juhul on sel meie ajale iseloomulik neurotiseeriv mõju ja see on ka meie maailma ja indiviidi vahelise lõhe tekkimise põhjus. Me ei taha varju tunnistada ja nii ei teagi parem käsi, mida vasak teeb. Ainult promill inimkonnast laseb end juhtida kaalutlustel, hoopis sugestiivsem on ilmekas ettenäitamine. (lk- 61)
Religioosses elamuses kohtub inimene hingeliselt võimsama Teisega (lk. 61). See Teine kohtub inimesega psüühilisse vormi valatuna (lk. 62).
Ainult Kõikvõimas, ükskõik mis kuju ta võtab, võib haarata inimest tervikuna ja sundida teda reageerima totaalselt. (lk. 62)
Ainult ülimalt naiivne ja võhiklik inimene võib kujutleda, et ta saab patustamist vältida. (lk. 77)
Sügavam psühholoogiline tunnetus näitab koguni, et patustamata nii mõtetes, sõnas, kui ka teos ei saa üldse elada (lk. 77).
Näiteks ei tea inimene veel, et et ta sõltub täielikult teadvustamatusest, mis võib isegi katkestada järgmise lause, mida ta öelda tahab (lk. 79).
Aga kui inimesele peaks olem määratud ilma oma loomust sandistamata jõuda kõrgemale tasemele, siis pole seesugune tõus mitte tema võimuses, vaid sõltub tingimustest, mida ta ei saa mõjutada. (lk. 82)
Kõike, mis oli olemas juba iidsest ajast ja mis kestab kauem kui kõik moodne jama, peetakse fantastikaks, millest on parem eemale hoida. (lk. 98)

Allikata

Normaalne olla on edutute jaoks ideaalne eesmärk.
Minu tööd jätkavad need, kes kannatavad.