Mine sisu juurde

Prantsuse leitnandi tüdruk

Allikas: Vikitsitaadid
Prantsuse leitnant (Marcel Courmes, 1916).

"Prantsuse leitnandi tüdruk" on John Fowlesi romaan 1969. aastast. Romaani tõlkis eesti keelde Valda Raud, värsid tõlkisid Doris Kareva ja Märt Väljataga.

  • Tema ainus kujutlus õiglusest oli see, et temal peab olema õigus; tema ainus kujutlus valitsemisest oli häbematu lihtrahva vihane pommitamine.
  • Üksildus teeb kas hapuks või õpetab endaga toime tulema.
  • Vaesel neiul oli tulnud kannatada iga üksiku lapse piinasid aegade algusest saadik - tähendab, elada vanemate muretsemise rõhuva ja halastamatu baldahhiini all.
  • Vana daam, kelle mälus oli väga pikk rida lahkunud majateenijaid, põlgas üle kõige häbematust ja ninakust, mis tema kogemuste põhjal tähendasid kõnelemist enne kõnetamist ja tema nõudmiste ennetamist, mis võttis temalt mõnu küsida, miks neid polnud ennetatud.
  • Jumala kohta on olemas üksainus hea määratlus: ta on vabadus, mis lubab teistel vabadustel eksisteerida.
  • Ma elan inimeste keskel, kellest öeldakse, et nad on lahked, jumalakartlikud kristlased. Kuid mulle näivad nad julmemad kõige julmemaist paganaist, rumalad kõige rumalamatest loomadest. Ma ei usu, et see on tõde. Et elus puudub mõistmine ja kaastunne. Et ei ole ühtki suuremeelset hinge, kes mõistaks, mida ma olen kannatanud ja miks ma kannatan... ja et mis iganes mu patud, see ei ole õiglane, et ma pean nii palju kannatama. Ma olen õnnelik ainult siis, kui ma magan. Kui ma ärkan, algab jälle üks jubedus. Tunnen, nagu oleks mind heidetud tühjale saarele, vangina, süüdimõistetuna, kuid ma ei tea, millise süü eest.
  • Ernestina ja temasugused käitusid alati, nagu oleksid nad riietatud klaasi: nad olid lõpmata haprad isegi siis, kui nad luuleraamatuid loopisid.
  • Meie kõik kirjutame luuletusi, ainult et luuletajad panevad need lihtsalt sõnadesse.
  • "Vennad," hüüdis tšartist, "kas ei ole üks inimene niisama hea kui teine?" - "Tõsi, isand kõnemees, sul on õigus," hüüab talle Paddy, "ja veel üks tubli nõks parem!"
  • Üksainus pilk Millie'le ja tema kümnele õele-vennale oleks kõrvetanud tuhaks müüdi Õnnelikust Seakarjusest. Kuid nii vähesed viitsisid heita seda pilku. Iga ajastu, iga süüdlaslik ajastu ehitab oma Versailles' ümber kõrged müürid, ja mina isiklikult vihkan neid müüre kõige enam siis, kui neid ehitavad kirjandus ja kunst.
  • Maailma loomislugu on suur vale, kuid ühtlasi on see ka suur luule; ja kuue tuhande aastane üsk tundub palju soojem kui see, mis ulatub üle kahe tuhande miljoni aasta.
  • Ma põlgan ebamoraalsust. Kuid moraalsust ilma halastuseta põlgan ma veelgi enam.
  • Mu elu on olnud üks suur üksindus, Mr Smithson. Nagu oleks see ette määratud, et ma ei saa kunagi luua sõprussidemeid omaväärsega, kunagi elada omaenda kodus, kunagi näha maailma teisiti kui midagi üldist, kus mina moodustan erandi.
  • Midagi näha ei tähenda veel seda endale tunnistada.
  • "Usaldus arsti vastu on juba pool ravi."
    Charles naeratas virilalt. "Aga teine pool?"
    "Usaldus patsiendi vastu."
  • Mõnda meest lohutab mõte, et leidub vähem ahvatlevaid naisi kui tema abikaasa; mõnda aga kummitab teadmine, et leidub veel ahvatlevamaid.
  • Ta sundis end uskuma, et ta on läbinisti džentelmen, ja võib-olla ainult tema üliinnukas püüd sellena näida reetis teatavat sisemist kahtlust.
  • Surm ei ole asjade loomuses - see ongi asjade loomus. Kuid sureb ainult vorm. Sisu on surematu.
  • Ja äkilises äratundmises nägi Charles kristluse õiget mõtet: seda barbaarset kuju mitte kummardada, mitte kõrgel hoida, ja seda otsese kasusaamise - pattude andeksandmise lootuses, vaid jõuda maailmani, kus too mees võiks ristilt maha astuda, kus teda võidaks näha mitte surmaagooniast moondunud näoga, vaid rahuliku naeratusega võidu pärast, mis on saavutatud elavate meeste ja naiste poolt ning nende südames.
    /.../
    Charles kõndis aeglaselt löövi tagasi, pöörates ükskõiksele nikerdatud puukujule selja. Kuid mitte Jeesusele.
  • Te ei ole mulle mitte ainult pistoda rinda torganud, vaid seda nautimisi keeranud.