Mine sisu juurde

Uno Mereste

Allikas: Vikitsitaadid

Uno Mereste (27. mai 1928 – 6. detsember 2009) oli eesti majandusteadlane ja poliitik.

  • Teaduskeeltena toimivate rahvuskeelte arvu suurenemisest saab objektiivse tegelikkuse tunnetus (maailmateadus) ainult rikastuda, mitte vaesestuda.
    • Uno Mereste, "Rahvuskeelte tähtsus teaduses". Rmt: "Oskuskeel ja seaduste keeleline rüü". Tallinn: EKS, 2000 (1969), lk 30


"Herilaspesa"

[muuda]

Tsitaadid aforismikogust: Uno Mereste, "Herilaspesa", 2005.

  • Lihtsa lugeja kuju on literatuuritsevate kirjandushindajate müstifikatsioon. Oma loojate käest valla pääsenud, kummitab ta kirjanduse meredel ammu nagu tõeline Lendav Hollandlane.
  • Pseudokirjandus vohab klassika väetatud peenramaal: mõni ime, et ta klassikat kunstsõnnikuks peab.
  • Kõnelejate-kirjutajate seas on nii vähe ütlejaid. Neistki on veel osa väheütlevad.

Arvamusartiklid

[muuda]
  • Pole olemas mingeid majanduse arengu seaduspärasusi, mis tagaksid eduka arengu ka siis, kui me rahvana majanduslikke rumalusi teeme.
    • Eesti Sõnumid, 6. september 1995
  • Kui meie ettevõtete juhid, kes pretendeerivad palgale, mis on ca 15 korda suurem kui keskmine palk riigis, siis võiksid nad oma konkurentsivõimet proovida väga lihtsalt: võiksid kandideerida mõnele endale jõukohasena tunduvale ametikohale Saksamaal ja nõuda endale 15 korda kõrgemat palka, kui saab keskmine töötaja Saksamaal. Huvitav oleks kuulda, mida selliste nõudmistega esineva tegelase vaimsest seisundist sealses töölevõtukomisjonis arvatakse. Vallandamiskompensatsioonide määramisest avaliku sektori töötajate töölepingutes ei ole siin ruumi pikemalt rääkida, see lõhnab liiga ilmselt selle järele, mida mõnedes teistes riikides on nimetatud legaliseeritud riigivarguseks.
  • Valitsuse peaülesanne on mitte kogu aur läbirääkimistele kulutada, vaid küsimusi lahendada.
    • Uno Mereste: "Veidrad mängud palgapoliitikas." Postimees, 17. aprill 1998
  • Niisugused, ametnike piiramatut võimu tagavad seadused on peamine oht leida end ühel heal hommikul niisamasuguses ametnikeriigis, nagu seda oli endine N Liit.
    • Uno Mereste: "Miljonid sekeldamise kuludeks." Postimees 9. juuni 1998
  • Kõiksugu riigiametitesse ei trügita mitte selleks, et oma arusaamade kohaselt võimalikult paremini rahvast teenida, vaid peaasjalikult selleks, et kasutada oma ametit nagu nõukogude ajal - kopsaka lisateenistuse hankimiseks. Muuseas ei peljata ka altkäemakse võtta ja ülikasulike korteri- ja kinnisvaratehingutega tegelda.
  • Kõik nad kinnitavad, et pole ühtki seadust rikkunud, ehkki on kombineerinud oma tööd avalikes asutustes eduka isikliku äriga, mis poleks olnud kindlasti nii edukas, kui nad poleks sellistel ametikohtadel olnud. Nii tuleb meil välja just nagu mõnel vanal idamaal või Nõukogude Liidus - riigiameti pidamises nähakse head võimalust ka isiklikku äri ajada. Riigi- ja omavalitsusametnike eraäritsemisega ühenduses kerkib mitmesuguseid küsimusi. Tähtsaim neist on kindlasti: kui hästi suudab avalikus teenistuses olev eraäritseja kaitsta rahva ühishuvisid, kui need hakkavad olema ilmses vastuolus äritseja enda või tema ärisõprade ja mõttekaaslaste huvidega? Eriti siis, kui ärisõbradki on samuti ühtaegu tähtsal kohal mõnes riigiasutuses või -ettevõttes.
    • Uno Mereste: "Kas teenida rahvast või rikastuda." Postimees 25. september 1998
  • Kõik toimuvat rangelt Eesti Vabariigi seaduste alusel. Süüdlasi ei ole või kui on, siis olevat selleks linnaametnikest juristide arvates riigikogu, kes on nii ebainimliku seaduse kehtestanud! Nemad olevat ametnikud ja täitvat ainult seadust! Riigikogu on valinud ja laulva revolutsiooni käigus pukki laulnud rahvas - mis nad siis nüüd virisevad! Selline on juriidilise terrorismi üldskeem , mille laine on näiteks Tallinna ja mõne teisegi linna äärelinnades juba ammu liikvel, ent mis alles nüüd on avalikkuse tähelepanu hakanud pälvima.
  • Inimesed on juriidilise terrori vastu jõuetud, niisama jõuetud, kui oldi omal ajal küüditamiste ja teiste terroriaktide vastu, mis öeldi kah olevat sooritatud väga õilsatel eesmärkidel.
  • Asja traagilisus (või tragikoomilisus!) seisab selles, et paljusid inimesi Eesti iseseisvuse ja kehtiva poliitilise korra vastu häälestades on needsamad juristidest linnaametnikud enamikus ise veendunud iseseisvuslased ja saevad seega hoolega sedasama oksa, mille peal nad istuvad.
    • Uno Mereste: "Juriidiline terrorism laastab aedu." Sirp, nr. 39, 16. oktoober 1998 lk.2

Välislingid

[muuda]
Vikipeedias leidub artikkel