Uued leheküljed
9. mai 2024
- 19:459. mai 2024, kell 19:45 Kaido Höövelson (ajal | muuda) [1531 baiti] Wkentaur (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ''''Kaido Höövelson''' (maadlejanimi Jaapanis '''Baruto Kaito'''; sündinud 5. novembril 1984 Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas Ebaveres[1]) on Eesti poliitik, XIV Riigikogu liige ja endine sumomaadleja. "Mulle meeldib looduses. Kui peaksin valima Egiptuse reisi ja metsa seenele mineku vahel, siis valiksin seenelkäigu."<ref name="puhkav" /> "Olgu siin nii sitt elu kui tahes, sünnimaa on ikka sünnimaa. Isamaa on isamaa. Ei taha mina sinna v...')
- 18:449. mai 2024, kell 18:44 Dublin (ajal | muuda) [2262 baiti] Pseudacorus (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ''''Dublin''' (iiri keeles Baile Átha Cliath) on Iiri pealinn. ==Proosa== * Uue, popi, trendika, topeltespresso Dublini rõõm on see, et iga kummalise tuju põhjuseks võid tuua kohvipuuduse. Teega ei juhtunud seda kunagi, vähemalt mitte noorte tänavakultuuris. (lk 43) * Me töötame Dublini lossi territooriumil ja hoolimata kõigist koloniaalaja varjunditest on see minu töö juures üks mu lemmikhüvesid. Sees on ruumid suure hoole ja armastusega täpselt sellise...')
- 18:269. mai 2024, kell 18:26 Tana French (ajal | muuda) [20 821 baiti] Pseudacorus (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ''''Tana French''' (sündinud 10. mail 1973) on Ameerika-Iiri krimikirjanik ja näitleja. Eesti keelde on tõlgitud esimesed romaanid tema Dublini mõrvarühma sarjast: "In the Woods" (2007) ja "The Likeness" (2008). ==Vaikiv mets== Tana French, "Vaikiv mets", tlk Evi Eiche, Päikese Kirjastus, 2017 * Kujutage ette suve, mis on napsatud tervenisti 1950. aastate väikelinnas vändatud noortefilmi dekoratsioonidest. See pole mõni Iirimaa õhuline aastaaeg...')
7. mai 2024
- 22:537. mai 2024, kell 22:53 Vaesumine (ajal | muuda) [686 baiti] Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Ühiskonnakorraldus ei saa olla orienteeritud töösturitele, nende kasumitele ja sellisele maksupoliitikale, mis neid soosib, sest see kahjustab elukeskkonda, kohati hävitab täielikult. Kahju jääb alati ühiskonna liikmete kanda. See aga viibki riigi, rahva ja kultuuri vaesumisele. ** Farištamo Eller, [https://www.err.ee/1609334937/faristamo-eller-toosturite-erakasum-riigivara-ja-uhiskonna-hinnaga "Töösturite erakasum riigivara ja ühi...')
- 22:537. mai 2024, kell 22:53 Maksupoliitika (ajal | muuda) [700 baiti] Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Ühiskonnakorraldus ei saa olla orienteeritud töösturitele, nende kasumitele ja sellisele maksupoliitikale, mis neid soosib, sest see kahjustab elukeskkonda, kohati hävitab täielikult. Kahju jääb alati ühiskonna liikmete kanda. See aga viibki riigi, rahva ja kultuuri vaesumisele. ** Farištamo Eller, [https://www.err.ee/1609334937/faristamo-eller-toosturite-erakasum-riigivara-ja-uhiskonna-hinnaga "Töösturite erakasum rii...')
- 22:527. mai 2024, kell 22:52 Süsinikukvoot (ajal | muuda) [833 baiti] Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Metsade jätkuvast üleraiest on otseselt võitnud ainult (suur)raiefirmad ja (suur)puidutööstus, nende kasum võib paista küll SKP numbrites, kuid nende toodetud kahju nii riigile kui ka ühiskonnale tervikuna kajastub meie keskkonna halvenemises ja järeltulevate põlvede tervise languses. Süsinikukvootide ostmine tähendaks seda, et Eesti ei ole enam metsariik, vaid puiduäri riik (ja isegi mitte puiduväärindamise ri...')
- 22:527. mai 2024, kell 22:52 Harvester (ajal | muuda) [527 baiti] Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Harvesterid on saanud lihttööriista nime ''metsaniidukid'' ja need on jõudnud juba ka looduskaitsealadele ja Natura aladele. ** Farištamo Eller, [https://www.err.ee/1609334937/faristamo-eller-toosturite-erakasum-riigivara-ja-uhiskonna-hinnaga "Töösturite erakasum riigivara ja ühiskonna hinnaga"], ERR, 07.05.2020 Kategooria:Tehnika Kategooria:Piltide lisamist ootavad Kategooria:Definitsioonita artiklid Kategooria:Täienda...')
- 22:517. mai 2024, kell 22:51 Sisemajanduse kogutoodang (ajal | muuda) [856 baiti] Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Metsade jätkuvast üleraiest on otseselt võitnud ainult (suur)raiefirmad ja (suur)puidutööstus, nende kasum võib paista küll SKP numbrites, kuid nende toodetud kahju nii riigile kui ka ühiskonnale tervikuna kajastub meie keskkonna halvenemises ja järeltulevate põlvede tervise languses. Süsinikukvootide ostmine tähendaks seda, et Eesti ei ole enam metsariik, vaid puiduäri riik (ja isegi mitte puiduväärindamise ri...')
- 22:517. mai 2024, kell 22:51 Puidutööstus (ajal | muuda) [1426 baiti] Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Eesti inimesed on aastaid oma elukeskkonna kiire halvenemise hinnaga (suur)puidutööstuse ja (suur)raiefirmade kasumeid kinni maksnud. Eestis on laialdaselt lõhutud maastikke ja maharaiutud kodumetsi (nn KAH-alasid). Kadunud on seene- ja mustikametsad, lagedaks lõigatud pinnas on sügavroopaliseks sõidetud ning sellega nii inimestele kui ka loomadele läbitamatuks muudetud. Eestis ringi liikudes on selgelt näha,...')
- 17:597. mai 2024, kell 17:59 Elem Treier (ajal | muuda) [3493 baiti] Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ''''Elem Treier''' (12. september 1927 Karula vald, Valgamaa – 21. märts 2012 Tallinn) oli eesti kirjandusloolane, teatrikriitik, näitekirjanik ja stsenarist. ==Artiklid== * On mõistetav, miks "Mäeküla piimameest" nimetatakse Vilde loominguliseks languseks. Teose hindamisel kasutavad kriitikud skeemi. Ja see skeem ongi "trampliiniks", mis ei jäta teost üles. Kõigepealt kasutatakse skeemi, mis on "Mäeküla piimamehe" hindamisel seotud Vilde...')
- 17:597. mai 2024, kell 17:59 Mitteühinemisliikumine (ajal | muuda) [936 baiti] Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Külma sõja ajal oli mingil hetkel Korea sõda vaba maailma koondaja, nüüd on Ukraina sõjal olnud vähemalt ajutiselt sarnane mõju. :Sõda jagas riigid mitmesse rühma ja kahe tingliku vastasleeri osas toimus jõudude koondumine, kuid osa lõdvalt seotud riike, nagu Brasiilia, Indoneesia, India, Saudi Araabia ja veel mõned, ei soovinud poolt valida. Tekkis uus mitteühinemi...')
- 17:567. mai 2024, kell 17:56 Bluff (ajal | muuda) [1145 baiti] Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * [Karin:] Kogu elu on rajatud sellistele bluffidele. Inimene, kes suudab ülematele bluffida, on edukaim. (lk 80) * [Joosef:] Te rääkisite blufist, Karin, üheksal juhul kümnest on iga niinimetatud peene inimese käitumine bluff. Kogum ebakindlaid mõtteid ja teadmisi, mis nagu õlikiht katab lauka pinda. (lk 93) ** Mika Waltari, "Imeline Joosef ehk Elu on seiklus", tlk Andres Lepp, Tallinn: Sinisuk...')
- 17:517. mai 2024, kell 17:51 Süllogism (ajal | muuda) [718 baiti] Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * J. Käosaar arendas formaalse loogika põhjal seda seisukohta edasi ja tegi Vilde-uurimist kergendava süllogismi: "Kõik Vilde poolt Taanis kirjutatud teosed on ta languseks. "Mäeküla piimamees" on Vilde poolt kirjutatud Taanis. "Mäeküla piimamees" on ta languseks." (lk 4) ** Elem Treier, Ed. Vilde muuseumi direktor, "Skeemide ja väärhinnangute vastu Ed. Vilde loomingu analüüsis", [https://dea.digar...')
- 17:507. mai 2024, kell 17:50 Formaalne loogika (ajal | muuda) [699 baiti] Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * J. Käosaar arendas formaalse loogika põhjal seda seisukohta edasi ja tegi Vilde-uurimist kergendava süllogismi: "Kõik Vilde poolt Taanis kirjutatud teosed on ta languseks. "Mäeküla piimamees" on Vilde poolt kirjutatud Taanis. "Mäeküla piimamees" on ta languseks." (lk 4) ** Elem Treier, Ed. Vilde muuseumi direktor, "Skeemide ja väärhinnangute vastu Ed. Vilde loomingu analüüsis", [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&o...')
- 17:497. mai 2024, kell 17:49 Trampliin (ajal | muuda) [1122 baiti] Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * On mõistetav, miks "Mäeküla piimameest" nimetatakse Vilde loominguliseks languseks. Teose hindamisel kasutavad kriitikud skeemi. Ja see skeem ongi "trampliiniks", mis ei jäta teost üles. Kõigepealt kasutatakse skeemi, mis on "Mäeküla piimamehe" hindamisel seotud Vilde maailmavaate probleemidega.<!--//--> :"Vilde oli oportunist, menševik, II Internatsionaali tüüpiliste joontega... Samal ajal hakkavad ta kirjan...')
- 17:247. mai 2024, kell 17:24 Farištamo Eller (ajal | muuda) [2149 baiti] Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ''''Farištamo Eller''' (sündinud 4. juunil 1985) on Eesti muusik, koorijuht ja keskkonnaaktivist. ==Artiklid== * Eesti inimesed on aastaid oma elukeskkonna kiire halvenemise hinnaga (suur)puidutööstuse ja (suur)raiefirmade kasumeid kinni maksnud. Eestis on laialdaselt lõhutud maastikke ja maharaiutud kodumetsi (nn KAH-alasid). Kadunud on seene- ja mustikametsad, lagedaks lõigatud pinnas on sügavroopaliseks sõidetud ning sell...')
- 17:147. mai 2024, kell 17:14 Maria Seletskaja (ajal | muuda) [1404 baiti] Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ''''Maria Seletskaja''' (sündinud 16. jaanuaril 1984 Narva-Jõesuus) on Eesti dirigent ja endine balletitantsija. ==Intervjuud== * Kuna Inglise Rahvusballeti filharmoonia orkestril ei olnud muusikalist juhti, siis neil on kogunenud natuke lahendamata probleeme. See on mulle väga hea õppetund, sest öeldakse, et dirigent on 70 protsenti psühholoog ja 30 protsenti muusik. Kui on probleem, siis ma pean kõik osapooled ära kuulama ja jõudma lahenduseni. *...')
6. mai 2024
- 22:246. mai 2024, kell 22:24 Krüptomeeria (ajal | muuda) [532 baiti] Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Kui keel oleks mets, kas oleks võimalik prantsuse vahtrate, inglise pärnade, ladina tammede ja kreeka oliivipuude varju peita hiiglaslikke jaapani krüptomeeriaid, mida käesoleval juhul poleks saanud mingil juhul nimekirjast välja jätta. (lk 15–16) ** Amélie Nothomb, "Jahmatus ja värinad". Tõlkinud Eva Koff. Varrak, 2006 Kategooria:Puud Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid Kategooria:Piltide lisa...')
- 22:246. mai 2024, kell 22:24 Nüristumine (ajal | muuda) [811 baiti] Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Nädalad möödusid ja ma olin üha rahumeelsem. Nimetasin seda arverahuks. Keskajal elanud mungast kirjutaja ametis ja minu töös polnud suurt erinevust: ma veetsin terveid päevi tähti ja arve ümber kirjutades. Kunagi elus polnud minu ajult nõutud vähem ja ta muutus erakordselt rahulikuks. See oli arveraamatute zen. Üllatasin ennastki, mõeldes, et kui peaksin nelikümmend aastat oma eksistentsist sellele iharale nüri...')
- 22:236. mai 2024, kell 22:23 Luulelisus (ajal | muuda) [699 baiti] Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Üks jaapani keele imedest seisneb selles, et siin on kõikidest sõnaliikidest võimalik lõputult eesnimesid luua. Jääb veidraks tõsiasjaks, mis jaapani kultuuris pole teadagi ainus, et need, kellel pole õigust unistada, kannavad eesnimesid, mis panevad unistama, nagu näiteks Fubuki. Kui on tegemist tüdrukule nime panemisega, lubavad vanemad endale kõige malbemat luulelisust. (lk 69) ** Amélie...')
- 22:176. mai 2024, kell 22:17 Ekstsentrik (ajal | muuda) [1277 baiti] Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * "Olgem täpsed: ma usun, et see ongi minu sorti inimeste probleem. Kui meie intelligentsust ei rakendata, jääb aju magama. Ja sellest ka mu vead." :Fubuki näolt kadus viimaks võitlejailme, mis asendus lõbustatud üllatusega: :"Teie intelligentsus vajab rakendamist? Kui ekstsentriline!" :"Mis saaks veel tavalisem olla." :"Hästi. Ma mõtlen teile välja mingi töö, mis rakendaks intelligentsust," kordas mu ülemus, kellele näis selline r...')
- 17:076. mai 2024, kell 17:07 Pat Barker (ajal | muuda) [20 608 baiti] Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: '{{pooleli}} '''Pat Barker''' (sündinud 8. mail 1943 Thornaby-on-Teesis Yorkshire'i krahvkonnas Inglismaal) on Suurbritannia kirjanik. =="Tüdrukute vaikimine"== Tsitaadid väljaandest: Pat Barker, "Tüdrukute vaikimine" * {{JÄRJESTA:Barker, Pat}} Kategooria:Suurbritannia kirjanikud')
- 17:046. mai 2024, kell 17:04 Maire Liivamets (ajal | muuda) [15 934 baiti] Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ''''Maire Liivamets''' (sündinud 9. mail 1950) on eesti kirjanduskriitik ja -teadlane. ==Kirjutised== * Ajalugu on pärandanud eesti rahvale erakordselt väärtusliku objekti, ka kirjanduslikus mõttes - Tallinna. Linn on olnud ja on edaspidi paljudele enesestmõistetav elupaik, mis ei vajagi nagu eraldi tähelepanu. Ometi tuleks alati ruttaval tallinlasel oma linnas sagedamini seisatada, et heita pilk paljunäinud elamute fassaadidele, kuulatada, m...')
- 16:136. mai 2024, kell 16:13 Maive Rute (ajal | muuda) [6111 baiti] Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: 'pisi|Maive Rute, 2017. '''Maive Rute''' (sündinud 7. mail 1966 Raplas[1]) on eesti audiitor, ametnik ja majandusekspert. ==Intervjuud== * Üks meie uurimisfookus on Europe Media Monitore (EMM), mis on väga võimas otsingumootor ja kaevab 24 tundi päevas, seitse päeva nädalas kogu inforuumis olevat infot nii sotsiaalmeediast kui ka muudest väljaannetest ning toob ta [ühte süsteemi] kokku. :Selle ots...')
- 14:566. mai 2024, kell 14:56 Lorine Niedecker (ajal | muuda) [2525 baiti] Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ''''Lorine Niedecker''' (12. mai 1903, Blackhawk Island, Wisconsin, USA - 31. detsember 1970) oli USA luuletaja, prosaist ja raamatukoguhoidja. ==Luule== <poem> Terane ja kena mees liikus nagu tantsides, et olla hooliv valgustatud, klaasseintega, peaaegu õuekontoris. Äri polnud ta ainus ala. Ta tundis muusikat ja kunsti. Tal oli süda. "Selliste silmadega nagu teil peaksin mõtlema diktofonile" või ütles ta flöödile? Tema...')
- 00:166. mai 2024, kell 00:16 Esinemine (ajal | muuda) [550 baiti] Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Kujutle, et see on esinemine, kujutle, et see on esinemine, korrutasin end püsti ajades. Kuidas ma peaksin laulma, kui ma ei <!--//-->saa hingata? Olgu, kujutle, et see on esinemine. Nendega oled sa ju piisavalt palju kuidagiviisi hakkama saanud. Hinga... hinga... (lk 16-17) ** Holly Bourne, "Paigad, kus olen avalikult nutnud", tlk Jana Linnart, 2020 Kategooria:Tegevused Kategooria:Piltide lisamist ootavad Katego...')
- 00:166. mai 2024, kell 00:16 Ohutuli (ajal | muuda) [509 baiti] Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * See oli mu esimene hoiatustuli. Sealsamas. Neid on terve pikk rida, nad pikivad kogu seda segadust, mis me olime. Iga viimast kui eirati. :Kas ma peatusin selle tule juures ja mõtlesin, et ''imelik, miks on see nii punane ja hoiatav''? :Ei. (lk 37) * Holly Bourne, "Paigad, kus olen avalikult nutnud", tlk Jana Linnart, 2020 Kategooria:Semiootika Kategooria:Piltide lisamist ootavad Kategooria:Definitsioonita artiklid Kategooria:...')
- 00:166. mai 2024, kell 00:16 Bunseni põleti (ajal | muuda) [615 baiti] Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * [Amelie:] "Kuidas su esimene A-taseme keemiatund läks?" Püüdsin tüürida jutuajamist kergematele teemadele. "Kas teil lubati kasutada Bunseni põletit?" : [Alfie:] "Kui palju kordi olen ma sulle öelnud, et keemia on enamat kui Bunseni põletid?" : "Need on ainus põhjus, miks sulle loodusteadused meeldivad, sa võiksid lõpetada endale valetamise." (lk 25) * Holly Bourne, "Paigad, kus olen avalikult nutnud", tlk Jana Linnart, 2020 Kategoor...')
- 00:066. mai 2024, kell 00:06 Holly Bourne (ajal | muuda) [6833 baiti] Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: 'pisi|Holly Bourne, 2018. Holly Bourne == Tsitaadid väljaandest: Holly Bourne, "Paigad, kus olen avalikult nutnud", tlk Jana Linnart, 2020. * Minu stiil on sisuliselt selline, et kui keegi vanainimene on hiljuti mõnes kleidis surnud, siis on see just see, mida ma kanda taha. Mul ei ole isegi ühtki teksapaari. (lk 14) * Alistair lasi meil kõigil püsti tõusta ja laulda kolm fakti enda kohta. Nihelesin too...')
5. mai 2024
- 21:355. mai 2024, kell 21:35 Reductio ad absurdum (ajal | muuda) [1324 baiti] Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Ma arvan, et ulme on hea võimalus viia mingi probleem mõtteliselt äärmusse, omamoodi ''reductio ad absurdum''. Ulme teeb muidu ehk raskesti märgatava nähtavaks. Oletame, et sa jääd haigeks ja arst teeb sinust mudeli, mis on küll ebatäpne, aga ebatäpne väga kasulikul viisil: näiteks ta kraabib su kurku vastava pulgaga ja asetab sealt saadud pläga mõneks päevaks kasvulavale. Mõne päeva pärast tuleb arst tagasi ja korraga on te...')
- 21:355. mai 2024, kell 21:35 Mõtteeksperiment (ajal | muuda) [1306 baiti] Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Ma arvan, et ulme on hea võimalus viia mingi probleem mõtteliselt äärmusse, omamoodi ''reductio ad absurdum''. Ulme teeb muidu ehk raskesti märgatava nähtavaks. Oletame, et sa jääd haigeks ja arst teeb sinust mudeli, mis on küll ebatäpne, aga ebatäpne väga kasulikul viisil: näiteks ta kraabib su kurku vastava pulgaga ja asetab sealt saadud pläga mõneks päevaks kasvulavale. Mõne päeva pärast tuleb arst tagasi ja korraga o...')
- 21:355. mai 2024, kell 21:35 Eelvaade (ajal | muuda) [631 baiti] Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Ulmekirjandus loob isevärki optilise illusioonina inimestele väikese eelvaate sellest, mis tunne neil on, kui probleemid, mille eest teadlased on hoiatanud, päriselt kätte jõuavad. See omakorda võib aga muuta tulevikust mõtlemist. ** Cory Doctorow, intervjuu: Juhan Raud, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/voimusuhted-on-tehnoloogia-puhul-koige-olulisem-asi/ "Võimusuhted on tehnoloogia puhul kõige olulisem asi"], Sirp, 03.05...')
- 21:355. mai 2024, kell 21:35 Küberpunk (ajal | muuda) [536 baiti] Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Ma ei arva, et küberpungiga üritati omal ajal oleviku põhjal tuletada mingit tulevikku: küberpungis loodi mõistulugu oma aja kohta. ** Cory Doctorow, intervjuu: Juhan Raud, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/voimusuhted-on-tehnoloogia-puhul-koige-olulisem-asi/ "Võimusuhted on tehnoloogia puhul kõige olulisem asi"], Sirp, 03.05.2024 Kategooria:Subkultuurid Kategooria:Piltide lisamist ootavad Kategooria:Definitsiooni...')
- 21:345. mai 2024, kell 21:34 Mõistulugu (ajal | muuda) [544 baiti] Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Ma ei arva, et küberpungiga üritati omal ajal oleviku põhjal tuletada mingit tulevikku: küberpungis loodi mõistulugu oma aja kohta. ** Cory Doctorow, intervjuu: Juhan Raud, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/voimusuhted-on-tehnoloogia-puhul-koige-olulisem-asi/ "Võimusuhted on tehnoloogia puhul kõige olulisem asi"], Sirp, 03.05.2024 Kategooria:Kirjandus Kategooria:Piltide lisamist ootavad Kategooria:Defin...')
- 21:345. mai 2024, kell 21:34 Reaganoomika (ajal | muuda) [1005 baiti] Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Kui William Gibsonilt küsiti, mis asi on küberruum (''cyberspace''), siis ta vastas, et pani omal ajal tähele, kuidas videomänguautomaate kasutavad noored kallutasid oma keha automaadi poole, justnagu üritanuksid mängu siseneda. Küberruum ongi see koht, kuhu need mängijad üritasid oma keha pressida. Ja kui Gibson kirjutab sellest, kuidas kurjad korporatsioonid võtavad maailma üle, siis ei räägi ta tänapäeva hiliskapitalismist, vaid Gibs...')
- 21:345. mai 2024, kell 21:34 Alternatiiv (ajal | muuda) [629 baiti] Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Praeguse kujutlusvõime kriisi juured ei ole ulmes, vaid neoliberaalsuses. Margaret Thatcheri kuulus lause "Alternatiivi ei ole" tähendab tegelikult "Ära isegi ürita alternatiivide peale mõelda!". See oli käsk, mitte tõdemus. ** Cory Doctorow, intervjuu: Juhan Raud, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/voimusuhted-on-tehnoloogia-puhul-koige-olulisem-asi/ "Võimusuhted on tehnoloogia puhul kõige olulisem asi"], Sirp, 03.05.2...')
- 21:345. mai 2024, kell 21:34 Kriteerium (ajal | muuda) [953 baiti] Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Kui inimesed kasutavad kosmoselaevas traadiga telefoni, siis ei tee see ulmekat automaatselt kuidagi halvemaks, sest ulme ei peagi tulevikku ennustama. See pole kriteerium, mille alusel hinnata nende teoste väärtust. Ulme on aken, mille kaudu näha mingi ajastu tehnoloogiaga seotud hirme ja lootusi. See on väga kasulik meie praeguse aja vastavate pimetähnide tuvastamisel. Millele me praegu loodame ja mida kardame? Mille...')
- 21:335. mai 2024, kell 21:33 Motivaator (ajal | muuda) [755 baiti] Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Kui sul on ainult kogum fakte selle kohta, mis toimub, ent puudub emotsionaalne arusaam, mida need faktid tähendavad, on väga kerge nendest tõsiasjadest mööda vaadata. Illusioon, et elad maailmas, kus probleemid, millega peaks tegelikult tegelema juba täna, on kasvanud üle pea ja on jõudnud hakata sind isiklikult segama, on väga tõhus motivaator. ** Cory Doctorow, intervjuu: Juhan Raud, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/voimu...')
- 21:335. mai 2024, kell 21:33 Päästevest (ajal | muuda) [989 baiti] Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Näiteks Titanic ei olnud utoopiline ettevõtmine. Omal ajal seletasid asjaosalised, et see laev on nii kindel, et päästeveste ei olegi vaja. Niisugune suhtumine ei tee sinust utopisti, vaid sitapea. See näitab, et sa oled hooletu jobu. Kui tollal oleks öeldud, et asjad võivad minna ka halvasti ja tuleks mõelda ka mustale stsenaariumile ning varustada laev päästevestide ja -paatidega, siis see ei oleks olnud pessimis...')
- 21:335. mai 2024, kell 21:33 Must stsenaarium (ajal | muuda) [971 baiti] Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Näiteks Titanic ei olnud utoopiline ettevõtmine. Omal ajal seletasid asjaosalised, et see laev on nii kindel, et päästeveste ei olegi vaja. Niisugune suhtumine ei tee sinust utopisti, vaid sitapea. See näitab, et sa oled hooletu jobu. Kui tollal oleks öeldud, et asjad võivad minna ka halvasti ja tuleks mõelda ka mustale stsenaariumile ning varustada laev päästevestide ja -paatidega, siis see ei oleks olnud pessimism. Termodüna...')
- 21:325. mai 2024, kell 21:32 Piraatlus (ajal | muuda) [1049 baiti] Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: '''Praegu on siinses artiklis kaubanduslik ja autoriõiguslik piraatlus, sh internetipiraatlus; mereröövimine on mingis teises artiklis.'' ==Proosa== * See, et on olemas autoriõigus ehk raamistik, mis organiseerib meelelahutustööstuse tarneahelat, on igati okei. See ei ole iseenesest halb. Aga see autoriõiguse süsteem, mis meil praegu on, ei ole mu meelest eriti hea. Üks asi, mis teeb selle halvaks, on näiteks piraatluse käsitus: olukord, kui tavakodanik v...')
- 21:315. mai 2024, kell 21:31 Loovtöötaja (ajal | muuda) [864 baiti] Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Järeltulijatele maksmine on üks asi, aga kui tahta loovisikuid päriselt aidata, siis tuleks luua autoriõigus, mis aegub kiiremini – pole vaja autoriõigust, mis kestab kaua ja hõlmab järjest rohkemaid aspekte, vaid just vastupidi. Autoriõiguse täielik aegumine näiteks kümne aastaga tooks loovtöötajate taskutesse kümneid, kui mitte sadu miljardeid dollareid. See annaks loovisikutele võimaluse uuesti läbi rääkida ja omale paremad ting...')
- 21:315. mai 2024, kell 21:31 Loovtöö (ajal | muuda) [845 baiti] Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Üks kõige jaburamaid asju autoriõiguse juures on see, et süsteem kohtleb igasugust loovtööd samaväärsena. "Me loome spetsiaalsed õigused nii neile, kes mõtlevad välja kudumismustreid, kui ka neile, kes kirjutavad romaane või teadusartikleid, neile, kes mõtlevad välja ristsõnu, salvestavad poplaule või lähevad džunglisse ja lindistavad konnahääli! Kõigil neil inimestel on kindlasti vaja täpselt samu õigusi!" See on jama...')
- 21:305. mai 2024, kell 21:30 Superman (ajal | muuda) [1251 baiti] Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Muide, kui jutt juba Supermani peale läks … Supermani mõtlesid välja vägagi minu inimesed: kaks juudi noormeest Torontost. Neile maksti selle eest täpselt üks kord. Palgatšeki teisel küljel seisis: "Selle tšeki allkirjastamisega loovutan ma kõik õigused oma tööle." Mõlemad Supermani loojad surid vaesuses. :Aga mis siis, kui autoriõigus oleks kehtinud näiteks 15 aastat? Supermanist oleks saanud avalik omand üsna kähku ning tema...')
- 21:195. mai 2024, kell 21:19 Sordiaretus (ajal | muuda) [1506 baiti] Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Dotsent Oleg Mihhailov - lõssenkist, kaval keerutaja - tuli Tartu Ülikooli 1951. aastal rektor Feodor Klementi kutsel "Nõukogude Eesti bioloogiat tugevdama". Varsti selgus, et Klementil oli tema kutsumiseks ka teine põhjus - nimelt oli Mihhailov, nagu rektorgi, fanaatiline filatelist. Loenguid pidas Mihhailov vene keeles, eksamitel vastata lubas suureliselt ka eesti keeles, teeseldes, et on selle juba ära õppinud. Seetõt...')
- 21:185. mai 2024, kell 21:18 Intonatsioon (ajal | muuda) [1087 baiti] Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Dotsent Oleg Mihhailov - lõssenkist, kaval keerutaja - tuli Tartu Ülikooli 1951. aastal rektor Feodor Klementi kutsel "Nõukogude Eesti bioloogiat tugevdama". Varsti selgus, et Klementil oli tema kutsumiseks ka teine põhjus - nimelt oli Mihhailov, nagu rektorgi, fanaatiline filatelist. Loenguid pidas Mihhailov vene keeles, eksamitel vastata lubas suureliselt ka eesti keeles, teeseldes, et on selle juba ära õppinud. Seetõt...')
- 21:185. mai 2024, kell 21:18 Eksmatrikuleerimine (ajal | muuda) [1131 baiti] Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Ajaloo-keeleteaduskonnas õppisid neljakümnendate aastate lõpus sellised tulevased suured humanitaarid nagu Ain Kaalep, Lennart Meri, Eno Raud, Valmen Hallap ja teised. Nad moodustasid sõprusringi "Must Käsi", mille kokkusaamistel vaieldi ja lauldi. Ain Kaalep mäletab, et tollane Tallinna Konservatooriumi üliõpilane Eino Tamberg lõi ühel sõprusringi kokkusaamisel gregoriaani koraalile sarnaneva meloodia Horatiuse oodile '...')
- 21:185. mai 2024, kell 21:18 Ahja jõgi (ajal | muuda) [983 baiti] Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Maikuu alguspäevil hakkab siin õitsema toomingas. Ta moodustab kaugelt vaadates Ahja kaldail justkui valge müüri. On väga imeline, hullutav ja erutav tunne kõndida toomingamüüri all. Püüan igal aastal sel ajal siin olla. Käin mitu korda päevas valge müüri uimastavas lõhnapilves, meelitan siia oma armsaid ligimesi. Kaks nädalat toomingate õitseaega olen täielikult nende kütkes. Kui valge müür kaob, lõpeb...')
- 21:185. mai 2024, kell 21:18 Taimõr (ajal | muuda) [1513 baiti] Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * 1966. aastal olin ekspeditsioonil arktilisel Taimõril. Seal kogesin erakordse selgusega, kuidas loodus loob muusikat. Bõrranga eelmäestikust saab alguse Tareja jõgi, mis on sealsetesse lubjakividesse murdnud sügava kanjoni. Järsu seinana langevad kaljud peaaegu liikumatusse jõkke. Miljoneid aastaid tagasi tegutsenud ülijõud on kanjoniseintele loonud hallidest karedatest pindadest, valgetest siledatest hulknurkadest ja pikkadest, roosadest...')
- 21:175. mai 2024, kell 21:17 Kanjon (ajal | muuda) [1504 baiti] Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * 1966. aastal olin ekspeditsioonil arktilisel Taimõril. Seal kogesin erakordse selgusega, kuidas loodus loob muusikat. Bõrranga eelmäestikust saab alguse Tareja jõgi, mis on sealsetesse lubjakividesse murdnud sügava kanjoni. Järsu seinana langevad kaljud peaaegu liikumatusse jõkke. Miljoneid aastaid tagasi tegutsenud ülijõud on kanjoniseintele loonud hallidest karedatest pindadest, valgetest siledatest hulknurkadest ja pikkadest, roosadest...')