Ääremaa

• Viimastel aastatel on kasvanud Eesti tõmbekeskusest kaugemate paikade kaardistamise trend elustiilikultuuri ja alternatiivmuusika kaudu. Põhimõtteliselt võib läbi suve ühelt festivalilt teisele kulgeda ja rohkem või vähem perifeersesse Eestisse sattuda. Linlased soovivad järjest enam eemale – paksu metsa sisse, järve äärde ja väikesaarele või siis karjääriservale ja kaevandusmuuseumisse. Festivali usku inimese psühhogeograafilisel kaardil on paljud vähetuntud või ääremaised paigad sageli saanud tähenduse nimelt seal korraldatava festivali abil. Regionaalplaneerimisel on arvatavasti mitmed vallavalitsused ja väikelinnad oma eelarvesse kirjutanud trendist inspireeritud sündmuse. Kui sul pole kohaliku elu korraldavas arengukavas elustiili- või kogukonnafestivali, siis pole sind olemas.
  • Keiti Kljavin, "Vahekasutus festivali korras. Eeskujulik juhtum Paides" Sirp, 18.08.2017

• Kogu Eesti väljaspool Harju- ja Tartumaad on ääremaa. Ääremaa all on siin silmas peetud piirkonda, kus korraga on ohus mitmete esmateenuste pakkumine. Avalike teenuste jätkusuutlikkus ei ole oletuslik tulevikuteema, millega tegelemist saab ühest valimistsüklist teise edasi lükata. Seejuures on kõige hullem nõiutud ring: kui kaob üks või kaks esmateenust, lähevad ka teised. Peaküsimus on, kuidas säilitada väikese rahvaarvu ja regionaalselt ebaühtlaselt paikneva rahvastikuga Eestis riigi võimaluste ja inimeste ootuste optimaalne tasakaal.
• Rahvastiku liikumise ja paiknemise seisukohalt on Eestis kolm maakonda: kasvava rahvaarvuga Harju maakond, enam-vähem stabiilse rahvaarvuga Tartu maakond ja kahaneva ning vananeva rahvastikuga Ääre maakond (kogu ülejäänud Eesti). Sajandivahetusel elas Ääremaal sama palju inimesi kui Harju- ja Tartumaal kokku. 20 aastaga on Ääremaa kaotanud 136 000 elanikku, Harjumaa aga võitnud juurde 68 000 ning juba aastal 2018 oli Harjumaa rahvaarv Ääremaa omast suurem (vt joonis).
• 20 aastaga on kahe tõmbemaakonna 54st mandaadist riigikogus saanud 61 ning veel kahe kümnendi pärast on Ääremaa esindajate käes maksimaalselt 32 kohta parlamendis. See tähendab, et ilma ääremaalasteta saab valida isegi presidendi. Mida väiksem esindus, seda vähem on sel mõju riigieelarvele ja muudele regionaalpoliitilistele otsustele. Järelikult võib ennustada Ääremaa agoonia süvenemist, kui ainult praeguste abinõude toel jätkatakse.
• Vabal maal ei ole võimalik inimesi lihtsalt osta, neil nimelt on ka intellektuaalsed ja sotsiaalsed vajadused, mis Ääremaal rahuldamatud.
  • Kaarel Tarand, "Kordnik, päästja, tohter, õps", Sirp, 13.11.2020

• Seda vaistlikku pööret perifeeria suunas võiks kujundlikult kutsuda ka Vana-Eesti liikumiseks. Samal viisil nagu Noor-Eesti pööras ennast Euroopa suunda, rändab Vana-Eesti hoopiski korilase jäljerada mööda metsa poole tagasi. Vanaeestlaste hulka võiksid kuuluda näiteks Oskar Loorits, Uku Masing, Jaan Kaplinski ja mitmed teisedki. Ja loomulikult Nikolai Baturin, kes tänastest mõttetarkadest esindab minu arvates kõige ehedamal kujul üht väga vana natuuri, kelle teadvust on vorminud mets.
  • Valdur Mikita, Lingvistiline mets. Välgi metsad 2013, lk 237