451° Fahrenheiti
"451° Fahrenheiti" (1953) on ameerika kirjaniku Ray Bradbury düstoopiline hoiatusromaan hedonistlikust ja mõtlemisest loobunud tulevikuühiskonnast, kus raamatuid on hakatud põlgama ja põletama. Teos sai pealkirja paberi põlemistemperatuuri järgi Fahrenheiti skaalal (451° F ehk 233 °C).
Raamat ilmus eesti keeles 1959. aastal sarjas Loomingu Raamatukogu (nr 23/24) Hans Luige tõlkes. Sellest on ilmunud kordustrükid 1992, 2005 ja 2019.
- Miks raamatuid vihatakse ja kardetakse? Nad näitavad poore elu näol. Head kirjanikud puudutavad sageli elu, keskpärased libistavad kiirustava käega sellest üle, halvad vägistavad ta ja jätavad kärbeste söödaks.
- Aidake enese päästmisele kaasa, ja kui te uputegi, surete teadmises, et ujusite kalda poole.
- Me hakkame ehitama peeglitehast ning ei tee sel aastal midagi muud kui peegleid, et me endid hästi näeksime.
- Lastetoast kolledžisse ja sealt jälle lastetuppa tagasi - niisugune on meie vaimse arengu tee.
- Seda, mida ei mõisteta, ei sallita kunagi.
- Me kõik peame olema ühesugused. Inimesed ei ole mitte vabadena ja võrdsetena sündinud, nagu põhiseadus ütleb, vaid nad on võrdseteks tehtud. Kui igaüks sarnaneb teistega, siis on kõik õnnelikud, sest ei ole suurmehi, kellega ennast võrrelda, et ennast hinnata.
- Kui te ei taha, et inimene ennast poliitikaga vaevaks, ärge näidake talle, et igal küsimusel on kaks külge - see häiriks teda, näidake talle ainult üht. Või veel parem - ärge näidake talle ühtki. Las ta unustab sootuks, et on olemas midagi niisugust, nagu sõda.
