Aju

Allikas: Vikitsitaadid
Redaktsioon seisuga 9. detsember 2020, kell 17:37 kasutajalt Ehitaja (arutelu | kaastöö)
Inimese peaaju

Aju on peamiselt selgroogsetel loomadel esinev organ, mida kasutatakse närvisüsteemi kõrgema talitluse korraldamiseks, ehkki muidugi vaid juhul, kui antud liigi närvisüsteemis mingit kõrgemat talitlust esineb, milles inimkonna ajalugu ja poliitika alati tingimata ei veena.


  • Inimaju loomisel evolutsioon mitte üksnes ei pannud eelajaloolise inimese vajadustest mööda, vaid see on ainuke juhtum, mil evolutsioon on ühele liigile andnud organi, mida viimane ei oska kasutada.
    • The evolution of the brain not only overshot the needs of prehistoric man, it is the only example of evolution providing a species with an organ which it does not know how to use.
    • Arthur Koestler, "The Ghost in the Machine" (1967)
  • Aju on suurepärane organ. See hakkab tööle hetkel, mil te hommikul ärkate ega lõpeta enne, kui tööle jõuate.
    • Robert Frost, "Leo Rosten's Carnival of Wit, from Aristotle to Groucho Marx"
  • [Sherlock Holmes:] Mina arvan, et inimese aju on esialgu väikese tühja katusekambri sarnane ja te peate sinna koguma mööblit oma äranägemise järgi. Rumal võtab vastu igasugust ettesattuvat koli, nii et vajalikud teadmised enam sisse ei mahu või parimal juhul on muu pahnaga nii segi, et naljalt midagi kätte ei saa. Osav töömees valib aga suure hoolega, mida ta oma ajukambrisse paigutab. Ta ei võta midagi peale nende riistade, mida ta töö juures vajab, kuid neid on tal suur valik ja kõik kõige eeskujulikumas korras. Väär oleks mõelda, et sellel väikesel ruumil on elastsed seinad, mida võib venitada ükskõik kui laiaks.
    • Arthur Conan Doyle, "Etüüd punases" [1887], peatükk "Teaduslik järeldamine". Rmt: "Sherlock Holmesi lood" 1. osa. Varrak, 2003, lk 15


  • "See on kõige suurem meeltepettus ilmas, heli nimelt. Sest mis te arvate, on midagi selletaolist tõepoolest olemas? Lollus! Siis peaksid ka hobused Beethoveni ja Bachi maitsma, sest ka neil on kõrvad. Aga maitseb ainult inimene, mõni ainus inimene. Tähendab — mis on tõeliselt olemas? Kõrv, isik, tema peaaju, see on kõik. Nii et hobune näiteks võiks, kui ta oskaks mõtelda, meie muusikat küll uskuda, mitte aga maitsta ja tunda."
  • [Molotov:] "Idioot! Teie ei oska matemaatikas kõrvagi liigutada. Puupea! Sel on pudrust ajud. Kalkuni aru, jumala eest, kalkuni aru! Matemaatiline kanapimedus! Oina pealuu! neegritega teid puksima saata, seal olete õigel kohal! Täielik oina otsaesine, ainult kuhu olete oma sarved pannud? Igavene rõngasnina, oleks kõrvad pisut pikemad. Teil on peaaju asemel surnud kala oimud. Konnapoeg, ainult saba puudub ja ujuda ei oska! Küll! Enneaegne vasikas, kärbse aevastus peaajus… Kõik läbi? Tähendab — terve klass matemaatiline idioot! /---/ Kas saab muusikat tõestada? Ei! Muusika on tõestamatu. Aga matemaatika? On tema tõestatav? On keegi tõestanud aksioome? Näete, ka matemaatika on tõestamatu. Teda võib ainult õppida, kui on peaaju. Mina kasvatan teile matemaatilise peaaju."
    • A. H. Tammsaare, "Tõde ja õigus", II osa, 22. peatükk


  • Võitluses südame ja aju vahel võidab lõpuks magu.
  • W walce między sercem a mózgiem zwycięża w końcu żołądek.


  • Üks mu vanemaid sõdu käib eristuse vastu mõtete ja tunnete vahel [---], mis on tegelikult kõigi antiintellektuaalsete vaadete alus: süda ja aju, mõistus ja tunded, kujutlus ja otsustusvõime. Meil on enam-vähem samad kehad, kuid väga erinevad mõtted. Ma usun, et me mõtleme märksa enam vahenditega, mida meile pakub meie kultuur, kui oma kehadega, ja sellest tuleneb mõtlemise palju suurem mitmekesisus üle maailma. Mõtlemine on tunnete vorm; tunded on mõtlemise vorm.
    • "Susan Sontag: The Rolling Stone Interview", Jonathan Cott (1978; ilmus 4. oktoobril 1979)
  • ABRAHAM: Inimestel on väga imelik, väga ohtlik omadus: tahtmine targemaks saada. Teistel loomadel sihukest kihku ei ole. [---] Nende aju käsutab neid mõistlikumatele asjadele: süüa, sigida, mõni väike meelelahutus vahel sekka kah, seegi rohkem sarvede proovimiseks.
  • [Arthur Weasley:] Ära usalda kunagi midagi, mis oskab iseseisvalt mõelda, k u i s a e i n ä e, k u s s e e o m a a j u h o i a b.
    • J. K. Rowling, "Harry Potter ja saladuste kamber". Tõlkinud Krista Kaer. Tallinn: Varrak, 2000, lk 290
  • [Ron Hermionele:] Meil lihtsalt ei ole sinu ajusid ja sinu mälu ja sinu keskendumisvõimet - sa oled lihtsalt targem kui meie - kas on ilus seda meile nina alla hõõruda?
    • J. K. Rowling, "Harry Potter ja Fööniksi Ordu". Tõlkinud Krista ja Kaisa Kaer. Varrak: 2003, lk 228
  • On üldteada fakt, et inimene ei kasuta üheksat kümnendikku oma ajust, ja see, nagu enamik üldteada fakte, on vale. Isegi kõige lollim Looja ei näeks vaeva ega paneks inimese pea sisse lastiks mitut naela kasutut halli möginat, kui selle ainsaks eesmärgiks oleks näiteks jõuda delikatessina kusagil kaugel läbiuurimata orgudes elavate metslaste lauale. Aju kasutatakse. Ja üks tema ülesannetest on lasta imelisel paista tavalisena ning muuta ebaharilik harilikuks.
    • Terry Pratchett, "Väikesed jumalad". Tõlkinud Allan Eichenbaum. Varrak 2003, lk 64


  • Koht, mille nõrkust ära saab kasutada, on aju kõige ürgsemas osas paiknev ellujäämisinstinkt, millel on vaid kolm kiiret reaktsiooni – vihka ja võitle, tunne hirmu ja põgene või püüa jääda märkamatuks teeseldes surnut kui puudub võimalus rünnata või põgeneda. Seega on vihkamine loodud mobiliseerimaks meid võitluseks ähvardava ohuga.


Mu süda meeltekoldes tuhastub
ning aju söestub nikotiini vingus.
Kas iial enam puhastub
mu tahe, lõtvuv ulaelu lingus?


"Vaevata milleks ajusid,
kui maailma juhivad "olud"?" –
Oma "kutsumust" nõnda tajusid
rahva poolt kroonit kolud.

  • Heiti Talvik, "Dies irae" 8


Ajudes mustad kaanid,
silmis neuralgia rusikad.
Hüvasti, õilsad plaanid –
naine, kiiktool ja hõbelusikad!

  • Heiti Talvik, "Jumalate hämaras" 2


Välislingid

Vikipeedias leidub artikkel