Andrus Kivirähk

Andrus Kivirähk (sündinud 17. augustil 1970 Tallinnas) on eesti kirjanik, näitekirjanik, följetonist, prosaist ja lastekirjanik.

Igasuguseid taude on inimkonna ajaloos olnud, aga inimkonna ajalugu ei ole taudide ajalugu. Mäletame ajalugu ikkagi tähtsamate sündmuste järgi. Kõike tehakse ikkagi haiguste kiuste. Haigused käivad siin ja seal, aga need lähevad lõpuks üle ja elu läheb edasi.
Olen läinud oma Päevalehe-jutukestes ilukirjanduslikumaks, sest teatud inimestega ei ole mõtet diskuteerida. Nende üle võib ainult nalja teha.
Ma olen ikkagi seda usku, et nii nagu taimed ja loomad, kui nad on kuskil sündinud või kasvanud, siis ei ole mõeldav, et metskits, kes on sündinud Eestis, hakkab elama Prantsusmaal. Sa pead olema keskkonnas, kus sa oled sündinud.
- Intervjuu: ["Andrus Kivirähk: teatud inimestega ei ole mõtet diskuteerida, nende üle võib ainult nalja teha" ERR, 20.12.2020/ETV, "Hommik Anuga"

"Mees, kes teadis ussisõnu"

Ebameeldivad asjad on nagu vihm: kunagi nad meile kaela tulevad, aga sellepärast pole mõtet muretseda seni kuni päike paistab.

Inimene tahab endale ikka väikesegi võimaluse jätta, ta ei lepi kunagi paratamatusega.

"Rehepapp ehk November", 2000.

See on meie, eestlaste, õnnetus, et totraid on palju. Siuksed teevad tervele rahvale häbi.
- lk 8

"Elult tuleb võtta, mis võtta annab," ütles Aida-Oskar. "Iga hetk võib katk sisse karata või miski muu jube tõbi mõrtsukatöö toime panna, ja siis pole enam muud, kui käi hingedepäeval lahjat suppi lürpimas ning vihtle pärast leiges saunas nagu vaene sant."
- lk 110

Päheõpitud luuletust võib lugeda igaüks ja kellele tahes, kuid oma loodud värsid pühendatakse vaid ühele ainsale inimesele. Seetõttu on nad ülimalt väärtuslikud.

"Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed". Välja andnud Andrus Kivirähk Päevalehe ja Rahva Hääle kulu ja kirjadega, Tallinn 1995

"Ma kardan merd," kõneles ta. "Jätke mind maha!"

"Ei või!" vastati talle. "Sina oled kontinuiteedi kandja."

"Mis on kontinuiteet?" küsis Uluots. "Mina teda ei kanna. Mina kannan triibulisi pükse."

"Ega meiegi tea, mis ta on," vastati. "Võib-olla ongi püksid? Sina igatahes kannad teda. Nii meile öeldi."

"Kui kontinuiteet on triibulised püksid, siis ma olen nõus sõitma," teatas Uluots. "Siis pole midagi parata."

"Nüüd? Nüüd räägime ühest jänesest, kes ehitas sibulatest tsirkuse, kus kõik kogu aeg nutsid," ütles kõhuuss. "Ta ise esines seal klounina."

"Ja nuttis samuti!" sõnas Kai.

Ta on üldse väga kena inimene. Näiteks, kui ma tõlkisin sõna „põhjakonn”, tegin sellest „põhjasalamandri”, sest „konn” on prantsuse keeles koomiline. Kivirähk ütles, et kõik on korras. Tore mees.
- Jean-Pierre Minaudier, Kivirähk kui fenomen Prantsusmaal, "Mees kes teadis ussisõnu" tõlkija intervjuus Pille-Riin Larmile. Sirp, 5. juuni 2014