Annika Laats

Allikas: Vikitsitaadid
Redaktsioon seisuga 29. jaanuar 2021, kell 20:18 kasutajalt Ehitaja (arutelu | kaastöö)

Annika Laats (neiuna Annika Lõhmus; aastani 2004 Annika Sipos; sündinud 1. mail 1970 Tallinnas) on eesti vaimulik ja hingehoidja.


  • Nõuab väga suurt tööd, et rääkida lihtsalt ja selgelt. Keeruliselt rääkida on palju lihtsam.
Peab kõrgused ja sügavused läbi mõtlema ning läbi seedima, et suuta rääkida suurtest asjadest oma sõnadega ja selles ajahetkes nõnda, et inimene tunneks, et räägitu läheb talle isiklikult korda.
  • Sõnad ei tohi kergelt tulla. Vaimulikel, poliitikutel ja teistel avaliku elu tegelastel kohe eriti mitte.
  • Vaikus ja mõtlemine on ettevalmistus. See on eeltöö selleks, et kõneleda üksteise eest ja üksteise heaks, et olla üksteisele julgustuseks, kinnituseks ja ülesehitamiseks. Ja kui vaja, peab kõnelema ka kirglikult ja püha vihaga – siis, kui teistele nõnda haiget tehakse, et pealtvaatajaks jäädes salgaksime iseenda.
  • Taandan väga paljud asjad helluse puudu­misele. Kusagil on armastust puudu jäänud, keegi ei ole saanud headust tunda. Ma ei suuda ette kujutada ühtegi põhjust, miks inimene läheb kurjaks, peale selle, et tal endal on mingi nälg või puudus käes. Aga ega keeldude või käskudega kedagi heaks tee. Tuleb osutada headust, ma ei näe muud ravi. Olla kannatlik, tunda kaasa ja armastada.
  • Meil, naistel, on endilgi vaja teadvus­tada, et me oleme meestega võrdselt väärtus­likud. Vajame julgust olla meie ise, mitte kohanduda etteantud mudelitega. See kehtib ka meeste kohta, ka nemad kanna­tavad selle all, et püüavad mingitele stereo­tüüpidele ja ootustele vastata. On hästi kurnav, kui sa ei saa olla see, kes sa sisimas oled. Meil kõigil on vaja julgust, et elada tõeks oma unikaalsust ja eripära.
  • Kui kedagi rünna­takse, taga kiusatakse, kui kellegi inimõigusi pisendatakse, siis tuleb vahele astuda. Sellega, et ühele vähemusgrupile tagatakse teistega võrdsed õigused, ei röövita teistelt mitte midagi ära. Keegi ei jää sellest vaesemaks. Ma tahan LGBT-kogukonda alati toetada. Aga mitte ainult neid, vaid kõiki, kes on mingil moel tõrjutud.
  • See on Jumala arm, et me ei ole staatilised ja mingil hetkel valmis vormitud ning konservi pandud inimesed. Jumala Vaim on elav ja tegutsev, annaks Issand, et me oleksime arengus, kuulaksime teda, mõtleksime ja oma kitsastest arusaamadest suudaksime ka välja tulla, imestada ja avastada.
Ma pean Jumalat nõnda avaraks, et selle jaoks ei ole lihtsalt sõnugi. Inimesed – meie oleme need, kes kõike lahterdavad ja kogu aeg Jumalat kuidagi piiridesse püüavad panna, Jumalat ohjeldada.

Välislingid

Vikipeedias leidub artikkel