Inetud luiged

"Inetud luiged" ("Гадкие лебеди") on vendade Arkadi ja Boriss Strugatski ulmeromaan. Raamat kirjutati aastatel 1966-1967, kuid jäi tsensuuri tõttu avaldamata ning ilmus esmakordselt autorite loata 1972 Saksa Föderatiivses Vabariigis, Nõukogude Liidus aga alles 1987 Läti ajakirjas Daugava. Eesti keeles avaldati romaan Kalle Käsperi tõlkes 1997. aastal kirjastuses Varrak.

• Igas inimeses on segu kõigest, ja elu litsub mingi ühe osa sellest pinnale.

• See, mis sa räägid, on tõest nii kaugel, et ma isegi ei solvu selle peale.

• Iga karistamata jäänud kuritegu kutsub esile uue kuriteo.

• Kirjanik, see on ühiskonna seisundit näitav mõõteriist, ja ainult tühisel määral on ta ühiskonna muutmise vahend.

• Vale ja tõde nagu vend ja õde, tänane tõde on homme vale. Eilne vale on homme tõde, puhas tõde, harjunud tõde...

• Selles maailmas siin saavad kõik liiga hästi aru, mismoodi peab kõik olema, mismoodi on praegu ja mismoodi läheb, aga inimestest, kes aru ei saa, on suur nappus.

• Elu on mateeria haigus ja mõtlemine on elu haigus.

• Tulevikku lood sina, aga sa ei loo seda endale.