Inglismaa

Inglismaa on Suurbritannia saare kaguosa, Ühendkuningriigi ajalooline kese ja kuni selle moodustamiseni iseseisev riik.

Proosa

• Ma tean, et mul on nõrga ja jõuetu naise keha, kuid mul on kuninga süda ja kõht, ja seejuures Inglise kuninga oma, ning ma suhtun sellesse põlgusega, et Parma või Hispaania või mis tahes Euroopa vürst peaks julgema tungida minu valduse piiridesse.
• I know I have the body but of a weak and feeble woman; but I have the heart and stomach of a king, and of a king of England too, and think foul scorn that Parma or Spain, or any prince of Europe, should dare to invade the borders of my realm.
  • Inglise kuninganna Elizabeth I 19. augustil 1588 Essexi krahvkonnas Tilburys sõduritele peetud kõnes enne Hispaania Võitmatu Armaada purustamist.

• See küsimus lahendatud, tuli Buckingham tagasi d'Artagnani juurde.

"Nüüd, mu noor sõber," ütles ta, "Inglismaa on meie kahe päralt: mida te soovite, mida ihaldate?"

"Voodit," vastas d'Artagnan. "Pean tunnistama, et praegusel hetkel on voodi see, mida kõige enam vajan."

• Alexandre Dumas vanem, "Kolm musketäri". Tõlkinud Tatjana Hallap. Tallinn: Eesti Raamat 1977, lk 206

• [Charles II:] "Praegu pole Inglismaa muud kui mängupõrgu, kus igaüks heidab täringuid minu isa krooni peale. Kaks kõige kirglikumat mängijat on Lambert ja Monk. Ma tahaksin samuti osa võtta sellest mängust, mis käib minu kuningamantli peale. Sire, vajan miljonit, et üht mängijaist ära osta, et teda enda liitlaseks teha, või kahtsada prantsuse aadlikku, et neid mõlemaid välja kihutada minu White Halli paleest, nagu Jeesus kaubitsejad templist välja kihutas."

"Niisiis," vastas Louis XIV, "te palute minult..."

"Abi. Seda, mida üksteisele pole kohustatud osutama mitte üksnes kuningad, vaid ka lihtsad kristlased. Teie abi, sire, olgu siis raha või meeste näol; teie abi, sire, ja kuu aja pärast, olgu siis Lambertit Monki vastu või Monki Lamberti vastu kihutades, võidan tagasi oma isa päranduse, ilma et see mu kodumaale ühtki gini või ühtki tilka verd maksma läheks. Minu alamad on purjus revolutsioonist, protektoraadist ja vabariigist, ega soovigi muud kui tuigerdada magama kuningavõimu tiiva alla. Aidake mind, sire, ja ma võlgnen Teie Majesteedile rohkem kui oma isale. Vaene isa! Kui kallilt pidi ta maksma meie soo laostamise eest. Te näete, sire, kui õnnetu ja meeleheitel ma olen, sest süüdistan juba oma isa." (lk 69-70)

• Alexandre Dumas vanem, "Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem". I osa. Tõlkinud Henno Rajandi. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959

• Kujutlege meest, kes istub päevade viisi oma raamatukogus, suhteliselt ilmetut väikest meest. /---/ Naabreid kohtab ta kaks-kolm korda veerandaastas, sest tegemist on ju Inglismaaga, kus naabrid ei lase kunagi ühel mehel päris ilma seltskonnata elada, olgu ta nii kuivik ja hapu näoga kui tahes.
  • Susanna Clarke, "Jonathan Strange ja härra Norrell", I osa. tlk Hana Arras, 2007, lk 55

• Aga kõik ju armastavad Inglismaad tolle kurvameelse Walesi printsi, hilisema Windsori hertsogiga, kes kunagi ei saanud päriselt kroonitud kuningaks, vaid loobus troonist armastuse pärast. Jah, isegi ema kandis Wallis Simpsoni moodi pea vastu liibuvat lainelist soengut lahuga keset pead.

Inglismaa — hea kasvatuse unelmriik! Võimas impeerium kahe printsessi — minu- ja Nora-vanuste tüdrukutega, kelle helebeežide mantlite järgi ema laskis õmmelda oma tütardele samasugused sügispalitud tumepruunide sametkraedega. Pool eluiga hiljem on toonasel beežis mantlis tütarlapsel Stockholmis võimalus viie minuti kestel jutelda Tema Majesteedi Elizabeth Teisega kuningliku jahtlaeva "Britannia" pardal toimunud vastuvõtul ajakirjanduse esindajatele. Loomulikult ei maini ta kunagist kuningatütarde riietust, vaid kõneleb hoopis ratsaolümpiaadist Elizabethi eelmise ametliku külastuse ajal juunis 1956. On ju kuninganna ratsaspordi entusiast. Ja pärnaõierohelises suvekleidis kahvatuks puuderdatud Majesteet naeratab leebelt, nentides, et oli "clever" korraldajate poolt ratsaolümpiaad ühte viia ametliku visiidiga.

• Karin Saarsen, "Poola suvi. Ühe eesti-poola suguvõsa elupeegeldusi", 1993, lk 10-11

• Inglismaa on kapitalistliku korra häll ja selle korra kohanemisvõime musternäidis. Marxi õpetus sai sündida vaid Inglismaal ja inglased on olnud Marxi kõige usinamad õpilased. Sest sama palju kui revolutsiooni tegemist, võib ju Marxilt õppida ka revolutsiooni ärahoidmist. Selles on inglased olnud ületamatud. Kõik on neil alles, kuningakoda, arhailine kohus ja parlament, isegi poolkirjaoskamatu proletariaat.
  • Tõnu Õnnepalu, "Valede kataloog. Inglise aed". EKSA 2017, lk 236

• Sagedamini aga esineb olukord, kus üks kahest grupist läheb üle teise grupi keelele. Ameerika Ühendriikides võtavad sisserändajad üle inglise keele; Iirimaal on iirlased hakanud kasutama vallutajate keelt — inglise keelt; Inglis­maal aga läksid normanni-prantsuse keelt kõnelevad vallutajad üle alistatud anglosakside keelele, mis oli küll selleks ajaks juba tublisti muutuda jõudnud. Sellised keelevahetused ei toimu peaaegu kunagi ilma keelesse jälgi jätmata. (lk 8-9)
  • Ilse Lehiste, "Keelekontakt — keelekonflikt. Aulaloeng 21. mail 1997", Tartu Ülikooli Kirjastus, 1998

Film

• [Rosencrantz:] Ma niikuinii ei usu seda.

[Guildenstern:] Mida?

[Rosencrantz:] Inglismaad.

[Guildenstern:] Nii et see on lihtsalt kartograafide vandenõu?

• Filmist "Rosencrantz ja Guildenstern on surnud", Tom Stoppardi stsenaarium ja režii