Julgeolek

Allikas: Vikitsitaadid
Redaktsioon seisuga 24. veebruar 2021, kell 22:11 kasutajalt Ehitaja (arutelu | kaastöö) (HC: lisatud Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid)



  • Keegi peaks küsima iga suurema ühiskondliku otsuse ja suundumuse kohta: "kuidas see mõjutab meie kaitsevõimet?" ning keegi peaks sellele küsimusele ka vastama. Kaitsevõime võiks ju kõigist asjadest ometi olla see, mis pole "kord oluline, kord mitte oluline".


  • Kõige tähtsam ongi see, et Euroopa inimesed teaksid, et Eesti on tähtis osa Euroopast – ja meile on see julgeoleku jaoks vajalik, et nad mõtleksid nii.
Seega peab neil olema isiklik side selle kohaga: äriline side, nad peavad olema siin käinud, nad peavad meid teadma ja tundma. Ja kui meid peaks ähvardama mingisugune oht, siis on nad kõik valmis meie eest seisma ja meie eest sõna võtma. See on meie jaoks väga tähtis, jääb alati väga tähtsaks, sest väikeriikidel on alati maailmas väga keeruline toime tulla.
  • Kui minu käest küsitakse, kas muretsen, siis alati vastan, et vaadake, jaapanlased elavad seismiliselt ohtlikus piirkonnas, aga ehitavad pilvelõhkujaid ja üldse ei muretse, vaid hoopis valmistuvad. Ja meil on siin samamoodi: meie elame geopoliitiliselt seismilises piirkonnas ja me ka ei muretse, me valmistume. Aga meil on üks oluline eelis jaapanlaste ees: võid valmistuda palju tahad, maavärinat ära ei hoia. Aga kui valmistud ja oled valmis ennast kaitsma, siis tõenäoliselt hoiad ära selle rünnaku. Ja see on meie selge eelis: geopoliitiliselt seismiline piirkond on ikkagi natuke mõnusam kui lihtsalt seismiline piirkond.
  • Meil on nii selge kaitsetahe, et sellist siili ei ole mõtet rünnata. Siil on meie kaitsetegevuse mitteametlik sümbol. Väike loom, hirmus okkaline. Teda ei ole lihtsalt mõtet hammustada, vastik on ja palju ei ole sellest ka tulu.


Kirjandus

  • Eda Ahi, "Julgeolek". Tallinn: Verb, 2014