Kell

Kell

Kell Otepää linnavalitsuse hoonel

Kell on seadeldis, mis ütleb inimesele, millal viimane võib midagi teha.

Proosa

• Omapärane ajamõõtmisvahend leivaküpsetamisel oli kakukell. Perenaine voolis leivanõu kraabetest väikese, umbes kanamunasuuruse munakese ja pistis selle kaussi vee sisse. Kui see vee peale kerkis, oli paras aeg leibade ahjust välja võtmiseks. Kakukella kohta on andmeid üle terve Eesti. (lk 44)
  • Hella Keem, "Leivakünast ahjuluuani: Leivavalmistamisest ja sellega seotud esemetest". EKSA, 2020

• Me räägime kellast kui ajamõõtmise riistast. Platoni ja Aristotelese asjakorralduses oli aeg (χρόνος) ise omalaadi kell. ...Ühes kohas märgib Platon: "...inimesed mõistavad harva, et nende planeetide rändamine ongi aeg." ...sisuliselt tuleb aega pidada samaks kui planeetide liikumist.
  • W. K. C. Guthrie, "Kreeka filosoofia ajalugu", I köide, "Varased presokraatikud ja pütagoorlased" (1962)

Allikata

• Kellad tapavad aega. Aeg on surnud niikaua, kuni seda tiksuvad väikesed rattad; alles siis, kui kell seisma jääb, ärkab aeg ellu.
  • William Faulkner

Vanasõnad

• Kahju ei tule, kell kaelas.
• Kahju ja õnnetus ei sõida kellaga.
• Kukk talupoja kell, päike peremehe kubjas, lõuna saksa ärkamise aeg.
• Kõht teab paremini kui kell oma aega.