Laps
|
Artikkel vajab toimetamist. Oled oodatud seda parandama. |
Laps on noor ja üldjuhul väike inimene. Laps olemise aega nimetatakse lapsepõlveks.
Piibel
- Ja Jeesus kutsus ühe lapse, pani nende keskele seisma
- 3 ja ütles: "Tõesti, ma ütlen teile, kui te ei pöördu ega saa kui lapsed, ei pääse te taevariiki!"
- Matteuse evangeelium, peatükk 18, salmid 2–3
Proosa
_-_117.jpg)
- Lapsed aimavad oma vanemate mõtteid paremini kui nood laste omi. (lk 31)
- Miski pole lihtsam kui kasvatada lapsi nii, et nad kuulaksid sõna, meeldiksid, teeniksid ja teeksid kõike, mida vanemad ning teised täiskasvanud ihkavad. Muidugi ei saa lastest siis mitte kui midagi, igal juhul mitte midagi rohkemat kui nende vanemad. Raskem on aga ühendada kuulekus ja vabadus, jätta alles jõud ning siiski suunata ja kasvatada endale parimat sorti vastane. (lk 50)
- Kui õpetada laps vihkama ühte inimest, kes ei ole talle midagi teinud, siis õpib ta selle toel vihkama ka kõiki ülejäänud inimesi. (lk 52)
- Kui vähe vanemate jutt lastele korda läheb, saab selgeks tõsiasjast, et kogu hüpohondriline tülgastus elu vastu, millest päevast päeva räägitakse, ei hävita ometi laste rõõmsameelsust. (lk 64)
- Jean Paul, "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme". Tõlkinud Krista Räni. Loomingu Raamatukogu nr 36 2004
- Vanematel on oma lastele kõige raskem andestada neid vigu, mis nad on neile ise sisse kasvatanud.
- Küll kõik laabub, ütlevad nõrgad lapsevanemad oma laste vigade kohta. Oo ei, mitte midagi ei laabu, kõik aina areneb!
- Marie von Ebner-Eschenbach, "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli". Tõlkinud Krista Räni. Loomingu Raamatukogu nr 30 2007
- Kuulutan kõigile, et lapsed ongi põhjus, miks ma üldse elan, kuigi tegelikult on ju minu elu nende olemasolu põhjuseks.
- Algul armastavad lapsed vanemaid; vanemaks saades mõistavad nad nende üle kohut; mõnikord annavad nad neile lõpuks andeks.
- Sestpeale, kui lapsed ilmale tulevad, hakkavad nad vanematest eemalduma. Nad käänavad end rinnanibu poole. Aga kusagil sügaval oma närvisüsteemis sätivad nad juba kodunt lahkuma.
- Peter Høeg, "Susani efekt". Tõlkinud Eva Velsker. Tallinn: Eesti Raamat 2016, lk 11
- Kaua aega on meil peetud "normaalseks" 2-lapse-perekonda. Me peame hakkama pidama normaalseks 3-lapse-perekonda. See ei tähenda, et kõik peaksid nii kaugele jõudma. Aga see peaks olema mõõdupuuks. See tähendab, et kirjanikud-kunstnikud kujutaksid nii suuri peresid oma loomingus. (Seni on nad teadmatult propageerinud ühe- ja kahelapselisust.) See tähendab ka, et kavandataks ja ehitataks rohkem mitmetoalisi elamuid ja kortereid ning rohkem lasteaedu. Ka beebi- ja lasteriided peavad olema saadavamal. Ja mis siis, kui "nemad" seda ei tee? Suurel määral oleme siiski ise need "nemad".
- Põhiline on arusaam, et lapsed on täiskasvanu hingelisele tasakaalule üsna vajalikud. Muidu on tühjus, mida ei korva ka pikim kohvikus istumine ega viies sada grammi. Kiikav laps seljas on tänulikum ettekääne käpuli käimiseks.
- Rein Taagepera, "Variant kujutlustele Eesti tulevikust "30 aasta plaan". Esitet metsaülikoolis 1971. Viimistlus a 1972", Vikerkaar 10/1988, lk 39–45.
- Vaja on loobuda möödahiilimise nõksudest ja tõdeda, et eesti rahva püsimine on praegu suuremas ohus kui kuinagi Nõukogude okupatsiooni ajal pärast suurküüditamiste lakkamist. Praegu on nii, nagu meilt küüditataks igal aastal 7000 last. On vaja meeleheidet selle pärast ja samal ajal ometi meelekindlust uskumaks, et suudame, kui kätte võtame.
- Mida kätte võtta? Avastada, et lastest saab rõõmu tunda, kui nendele ja endale ei tee elu mõruks ülearuse käskimise-keelamisega. Avastada, et elu on kergem, kui julgeda olla nõrk selles mõttes, et avada end pigem teisele inimesele kui pudelile. Avastada, et poisikesest saab mees mitte keppides, vaid laste kasvatamises osaledes. Kuus last kolme naisega ei anna mõõtu välja. Iga selline lause vajab lahtiseletamist ja tähendab murrangut paljude elus. Vähemast aga rahva säilimiseks ei piisa. Ega, muide, ka isikliku õnnetunde suurendamiseks. Kui tunned end küllalt õnnelikuna, naerata selle üle. Aga ära iseendale valeta.
- Rein Taagepera, "Demograafiline vetsupott" EPL, 30.08.2005
- Mul oli tore lapsepõlv ja mulle on meeldinud koos lastega oma lapsepõlve uuesti läbi elada. See on ehk lapsik, aga tegi asja meeldivaks. Muidugi on laste kasvatamisel ka tülikaid osi. Mõned inimesed oskavad vastu võtta kõige igavamad väljakutsed, selle asemel et rõõmsaid ära kasutada.
- 24 tundi ööpäevas ei saa teadust teha. Ei ole nii, et kui ühelt tegevuselt aega ära võtta, saad selle üle kanda teise tegevusse. Vastupidi, on vaja puhkust. Puhkus ei tarvitse tähendada kinno või kõrtsi minekut, selle asemel võib tegeleda lastega. Ma ei usu, et see mu teaduslikult tegevuselt aega ära võttis, pigem vältis see hoopis mõtlemise ülekuumenemist.
- Kohtumispaigaks saab ühine elutuba. Juhul kui kohtuda tahetakse. Aga looduse poolt on nii juba määratud, et ema ja laps ikka tahavad. Nad kuuluvad ühte. Praegugi, siinses lagunemisele määratud sealaudas on Erikal oma riik, mille valitsejaks ta on. Sel riigil pole aga kindlaid piire, pealegi on emal alati võimalus neid piire vabalt ületada. Erika toa uksel pole lukku, nii nagu ühelgi lapsel ei tohiks olla saladusi. (lk 4)
- Nõmmeroosike Erika. Just nimelt sellele taimele on Erika oma nime eest tänu võlgu. Enne lapse sündi oli ema vaimusilmas alati ühe õrna ja tagasihoidliku olendi kuju. Kui ta enda üsast väljapressitud savikämpu nägi, asus ta jõude säästmata sellest kamakast kohe tema ettekujutustes hõljunud puhta olendi kuju välja tahuma. Sealt tükike ja siit tükike. Iga laps püüdleb instinktiivselt mustuse ja rooja poole, kui teda selles mitte takistada. (lk 19)
- Klaverihäälestaja saabub rongiga Viinist ja hingeldab end mägepidi üles, kus paar hullu on klaveri soetanud. Ja seda 1000 meetri kõrgusel üle merepinna! Häälestaja ennustuse kohaselt peab see klaver kõige rohkem vastu veel vaid aasta-kaks. Hiljemalt selleks ajaks on rooste, puumädaniku ja hallitusseene rõõmus kolmainus klaveril hinge seest söönud. Ema hoolitseb nii klaveri kui tütre tundekeelte õige häälestamise eest, neid keeli pidevalt oma tahte järgi timmides. See, kuidas laps ennast ise tunneb, ei mängi mingit rolli, tähtis on ema mõjuvõim selle tõrksa, kergelt mõjutatava elava instrumendi üle. (lk 28)
- Elfriede Jelinek, "Klaveriõpetaja", tlk Liina Truus-Mittermayr, 2005
- Kui kogu senise elu peale mõelda, siis on kõige rõõmsam aeg olnud laste ja lastelaste sünd. Kõige helgemad hetked on, kui üks uus inimene sünnib ilma, see on väga rõõmus sündmus. Hiljem võib nendega olla igasuguseid raskusi ja muresid, aga lastest on palju rõõmu.
- Ingrid Rüütel, "Ingrid Rüütel. Sünniaasta 1935", rmt: "Muutudes endaks jääda. Valik meenutusi, artikleid, uurimusi" Tallinn: TEA Kirjastus, 2010, lk 27
- [M]inu arvates peab laps maast-madalast teadma, et teatrit teevad inimesed: näitlejad, lavastaja, kunstnik ja helilooja. Kui etendus haarab ja kõike muud unustama paneb, kui tegelastele kaasa elatakse, kui nende saatuse pärast kurvastatakse ja rõõmustatakse, siis jätab nähtu sügava jälje lapse tundemaailma, õpetab teda head ja halba mõistma, õiglust ja sõprust hindama ning rikastab last emotsionaalselt. Lavastuse vorm, selle kunstiline kujundus, nukud, värvid, valgustus, keele ilu ja muusika arendavad lapse esteetilist meelt. (lk 7)
- [N]äitleja, kes nukule hinge sisse puhub, kes talle ainulaadse iseloomu kingib ja sirmil elama paneb, jääb ise sirmi taha. Mida suurem on nukunäitleja meisterlikkus, seda tugevam on tõelisuse illusioon sirmil. Mida paremini nukunäitleja mängib, seda märkamatumaks jääb tema ise, seda elavam on tema loodud kangelane — nukk.
- "Suures" teatris on see lihtsam. Lapsele, kes mitu korda teatris käinud, jääb sama näitleja eri rollides meelde. Laps õpib kuju taga selle loojat nägema, õpib näitlejakunsti hindama ja armastama. Kuid alguse saab see armastus ikkagi nukuteatris, kus pärast etendust, lapse esimest teatrielamust, selle loojad — näitlejad —, nukk käes, eesriide ette tulevad. (lk 7)
- Dagmar Normet, "Lo Tui", Tallinn: Eesti Raamat, 1973
- Ega tol ajal lapsi nii sageli teatrisse viidudki. Kuid 9-aastaselt tõi isa mu isegi Tallinnasse draamateatrisse, ka lasteetendusele. Mäletan selgesti, et istusime viimases reas, kummalgi pool vahekäiku oli seina ääres 2 kohta, vasakul pool istusime meie. Ma ei mäleta üldse, mida mängiti, mind vaevas kogu aeg ainult üks küsimus, kuidas saab mets olla laval, teatrimaja sees? Ja mitte keegi seda mulle selgeks ei teinud. Väga tark tegu muidugi, et ei teinud. Pole vaja lapsi vedada lava taha, olen alati selle vastu olnud. Milleks?! Las ta jääda, see mõistatus. Aga nüüd võetakse lastelt vägivaldselt ära see saladus, tullakse, et vaatame, mismoodi see kõik on. (lk 5)
- Salme Reek, intervjuu: Toomas Lõhmuste, "Vastab Salme Reek", Teater. Muusika. Kino 8/1987, lk 5–16
Luule
On lapsel pruut ja plaanid kindlad,
et oma kodu rajada.
On hoiukarp ja kummikindad.
Laps mõistab asju ajada.
- Joel Sang, "Lapse laul" raamatust "Loomariik: lastelaule alamale ja ülemale astmele" (Vagabund 1991)
Allikata tsitaadid
- Me muretseme selle üle, kelleks saab laps homme. Me unustame, et ta on keegi ka täna.
- Lapsed on üks kolmandik rahvastikust ja kogu tulevik.
- Laste tervisekaitseorganisatsiooni reklaamiplakat
- Nagu puuviljad, on lapsed kõige paremad just enne seda, kui nad halvaks lähevad.
- Lapse silmis ei ole seitset maailmaimet – neid on seitse miljonit.
- Suured inimesed ei saa kunagi mitte millestki aru ja lapsed peavad neile tüdimuseni ikka ja jälle kõike selgitama.
- Kas tead, mida tähendab olla laps?... See tähendab uskuda armastusse, uskuda ilusse, uskuda uskumisse; olla nii väike, et päkapikud ulatavad kõrva sisse sosistama, võluda kõrvitsaist tõldu, hiirtest hobuseid, alatusest õilsust, mitte millestki kõike, sest elab ju iga lapse hinges tema haldjast ristiema.
- Kõik suured inimesed on alguses olnud lapsed, kuid vähesed neist mäletavad seda.
Vanasõnad
- Kasvata ja toida lapsi heldelt, aga nuhtle rangelt.
- Sa kurdad naabri laste üle. Kuidas su oma lastega on?
- Annab Jumal lapsi, annab ka lastele leiba (osa).
- Armas laps, kibe vits.
- Aus laps ahju peal, halb nutab värava taga.
- Ega kõik lapsed saa Emajõe kaldale.
- Ega lapsed kännust kasva ega puust pudene.
- Ei saa puust poega ega laastust last.
- Enneaegsed lapsed ei jää elama.
- Haige (vigane) laps emale kõige armsam.
- Harva vaeslaps saab punaseks ja siiski seda ei sallita.
- Hea laps hända vaja, – muidu läheb metsa hundiks.
- Hea laps kasvab vitsata.
- Hea laps, kes hästi tantsib, parem veel, kes paigal seisab.
- Head last nähakse ukse taha, paha ei põlve ettegi.
- Heal lapsel mõnda (mitu) nime (palju nimesid).
- Kelle laps, selle nimi.
- Kes vaeslast lööb, selle käed lähevad lämpi.
- Kes vaeslast varrule kutsub ehk puujalga pulma.
- Kui laps kaevu langenud, tehakse rakked ümber.
- Kui last karistad, siis ära pärast kahetse.
- Kui on lapsi leivasööjaid, siis ka lapsi laastutoojaid.
- Kuulsam laps kodus (kolde ees), ausam ahju peal.
- Laps ikka enam kui laast.
- Laps, kes kasvab üles hirmuta, sureb auta.
- Laps narmus, siga karvus.
- Laps noorem, jalg kärmem.
- Lapse kümnes on kerge maksta.
- Lapsed ja narrid usuvad, et 20 rublale ja 20 aastale otsa ei saa.
- Lapsel valutab sõrm, emal süda.
- Lapsele lauldakse, mõrsja mõistku.
- Lapsest kasvab hiljem jälle lapse vanem.
- Liha ei kõlba soolata ega laps vitsata.
- Mees nägusam, kui piip suus, naine nägusam, kui laps süles.
- Mees saab naise, aga lapsed ei saa ema.
- Mida armsam laps, seda valusam vits.
- Nutused vihma lapsed, ei nuta kuiva lapsed.
- Oma laps on lapsukene, võõras laps laastukene.
- Palju lapsi, laiad silmad.
- Parem elav väeti laps kui surnud kuningas.
- Pisikesed lapsed, pisikesed mured, suured lapsed, suured mured.
- Pisut lapsi, palju leiba.
- Rikkal raha, vaesel lapsed.
- Tehtud leib süüakse, kasunud laps leitakse.
- Tuul kosutab kanapoja, vihaleht lapse noore.
- Tühi toob tüli majasse, nälg ajab lapsed vargile.
- Uni maitseb lapsel magusam kui vanal.
- Vaene tihti virka lasta, rikas laiska lasta.
- Virk ema, laisad lapsed.
- "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929
