Marie Curie

Marie Curie.

Pierre Curie ja Marie Curie.

Maria Salomea Skłodowska-Curie, prantsusepäraselt Marie Curie (7. november 1867, Varssavi – 4. juuli 1934, Passy, Prantsusmaa) oli Poola-Prantsuse füüsik ja keemik, kes uuris peamiselt radioaktiivsust ja raskeid radioaktiivseid elemente. Ta lõi termini "radioaktiivsus" ja radiokeemia kui teadusharu, ning suri kiiritusest tingitud haigusse. Tänapäeval peetakse tema järelejäänud pabereid 1890. aastatest liialt kiirgusohtlikeks, et neid võiks kasutada kaitseriietuseta, ning isegi tema retseptiraamat on radioaktiivne.

Marie Curie oli esimene naine, kes pälvis Nobeli auhinna (1903, füüsika, koos abikaasa Pierre Curie' ja Henry Becquereliga), esimene inimene, kes pälvis kaks Nobeli auhinda (1903 füüsika ja 1911 keemia, polooniumi ja raadiumi avastamise eest), ning tänini ainus, kes on saanud Nobeli auhinna kahes teadusharus (Linus Pauling pälvis 1954 keemia- ning 1962 rahu-Nobeli, John Bardeen kaks füüsikaauhinda 1956 ja 1972, Frederick Sanger kaks keemiaauhinda 1958 ja 1980, Punane Rist rahuauhinnad 1917 ja 1944 ning ÜRO pagulasamet rahuauhinnad 1954 and 1981).

• Inimene ei näe kunagi, mis on tehtud, vaid vaatab, mis tal veel teha tuleb.
• Człowiek nigdy nie ogląda się na to, co zrobione, ale na to patrzy, co ma przed sobą do zrobienia.
  • Kirjas vennale, 1894

• Tundke vähem uudishimu inimeste ja rohkem ideede suhtes.
  • Vastus reporterile, kes Pierre'i puhkuse ajal Bretagne'is pidas Marie'd majapidajaks ning küsis, kas ta teab rääkida midagi paari eraelust; cit. via: Henry Thomas, Dana Lee Thomas, "Living Adventures in Science‎" (1972)

• Meil, poolakatel, ei ole õigust oma isamaad maha jätta, kui seda maad rõhutakse.
  • Vastus Pierre Curie' abieluettepanekule 1894. aasta alguses; cit. via: Eve Curie, "Minu ema Marie Curie"

• Mul ei ole teist kleiti kui see, mida ma igapäevaselt kannan. Kui te olete nii lahke ja mulle ühe annate, palun valige midagi praktilist ja tumedat, nii et ma saan seda pärast laborisse minnes kanda.
  • Juhend pulmakleidi kinkimise kohta Pierre'iga abiellumise jaoks juulis 1895; cit. via: Eve Curie, "Minu ema Marie Curie"

• Ma ei kandnud mingeid erilisi pulmakleite ja tseremoonial oli kohal vaid käputäis sõpru. [---] Me ei tahtnud muud kui väikest nurka, kus saaksime elada ja töötada.
• Nie miałam na sobie żadnej nadzwyczajnej sukni ślubnej i tylko garstka przyjaciół była obecna na ceremonii. (…) Nie chcieliśmy nic więcej, jak niewielkiego kąta, w którym można by mieszkać i pracować.
  • Cit. via: Alicja Rafalska-Łasocha, "Maria Skłodowska-Curie – tavatu naine", Alma Mater nr 136, erinumber, 2011, lk 13

• Teaduses peame huvituma asjadest, mitte inimestet.
  • Marie Curie, cit. via: Eve Curie, "Minu ema Marie Curie"

• Paistab, et elu pole kellelegi meist eriti kerge, kuid et midagi ära teha, peab sul olema meelekindlust ja, mis peamine, usku endasse, sellesse, et sa midagi suudad ja et selle millenigi tuleb jõuda. Aga mõnikord sujub kõik hästi siis, kui inimene seda kõige vähem ootab.
• Nikomu z nas życie, zdaje się, bardzo łatwo nie idzie, ale cóż robić, trzeba mieć odwagę i głównie wiarę w siebie, w to, że się jest do czegoś zdolnym i że do tego czegoś dojść potrzeba. A czasem wszystko się pokieruje dobrze, wtedy kiedy najmniej się człowiek tego spodziewa.
  • Marie Curie, cit. via: Eve Curie, "Minu ema Marie Curie"

• Kurbi raamatuid võib välja kannatada vaid noorena.
  • Marie Curie, cit. via: Eve Curie, "Minu ema Marie Curie"

• Olen üks neist, kelle meelest peitub teaduses suur ilu. Teadlane oma laboris ei ole pelgalt tehnik: ta on ka laps, kes seisab loodusnähtuste ees, mis näivad talle muinasjutulised. Me ei tohiks lubada usku, et kogu teadusliku progressi saab taandada mehhanismidele, masinatele, seadmetele, isegi kui sel masinavärgil on samuti oma ilu.

Samuti ei usu ma, et seikluslik vaim ähvardaks meie maailmast kaduda. Kui ma näen enda ümber midagi elujõulist, on see just seesama seiklusejanu, mis näib olevat hävimatu ja lähedane uudishimule.

• Marie Curie, cit. via: Eve Curie, "Minu ema Marie Curie"

• Samuti tahan Teile öelda, et mind nimetati Teie õppetoolile ja mõned lollid õnnitlesid mind selle puhul.
  • Päevikukirje pärast Pierre Curie' surma, 14. mai 1906; cit. via: Eve Curie, "Minu ema Marie Curie"

• Ma ei võta vastu mingit elatisraha. Olen piisavalt noor, et enda ja oma laste ülalpidamiseks töötada.
  • Vastus valitsuse ettepanekule, et lesestunud Skłodowska-Curie ja tema lapsed saaksid isakaotuspensioni; cit. via: Alicja Rafalska-Łasocha, "Maria Skłodowska-Curie – tavatu naine", Alma Mater nr 136, erinumber, 2011, lk 14

• Me ei tohi unustada, et kui raadium avastati, ei teadnud keegi, et see osutub haiglates kasulikuks. See töö oli puhas teadus. Ja see on tõend, et teadustööd ei tohi hinnata selle otsese kasulikkuse vaatepunktist. Seda tuleb teha selle enese pärast, teaduse ilu pärast, ja siis on alati võimalus, et teaduslikust avastusest võib tõusta inimkonnale kasu nagu raadiumist.
  • Loeng Vassari kolledžis Poughkeepsie's New Yorgis 14. mail 1921

• Kogu mu elu on uued sissevaated Loodusse rõõmustanud mind nagu last.
• Ei saa loota ehitada paremat maailma ilma parandamata üksikuid inimesi. Selle jaoks peab igaüks meist töötama iseenda parandamise kallal ja samal ajal jagama üldist vastutust kogu inimkonna eest. Meie eriline hool peab olema aidata neid, kellele saame enda arvates olla kõige kasulikumad.
  • Marie Curie, "Pierre Curie"

• Minu palavaim unistus on Raadiumi Instituudi rajamine Varssavisse.
• Moim najgorętszym marzeniem jest powstanie Instytutu Radowego w Warszawie.
  • Cit. via: Maria Pawłowska, "Mälestused Maria Skłodowska-Curie'st Jagiello Ülikooli Füüsikainstituudi raamatukogu kollektsioonis", Alma Mater nr 134–135, aprill-mai 2011, lk 69.

• Elus ei tule midagi karta, vaid üksnes mõista. Praegu on aeg mõista rohkem, et võiksime vähem karta.
  • Cit. via: Melvin A. Benarde, "Our Precarious Habitat", 1973
  • Teine tõlge: Elus pole midagi, mida oleks vaja karta; on vaid see, mida tuleb mõista.

• Inimkond vajab praktilisi inimesi, kes saavad oma tööst enim ja kaitsevad omaenda huve, unustamata üldist hüve. Kuid inimkond vajab ka unistajaid, kelle jaoks on ettevõtmise erahuvita arendamine nii kaasahaarav, et neil oleks võimatu pühendada tähelepanu omaenda varalisele kasule. Kahtlemata ei vääri need unistajad rikkust, kuna nad seda ei soovi. Sellegipoolest peaks hästi organiseeritud ühiskond tagama sellistele töölistele tõhusad vahendid nende ülesande täitmiseks elus, mis on vaba ainelistest muredest ja vabalt pühendatud uurimistööle.
  • Cit. via: Michael A. Dopita, Ralph S. Sutherland, "Astrophysics of the Diffuse Universe", 2003

• Mulle õpetati, et tee progressi poole pole ei kiire ega kerge.
  • Cit. via: Atul Apte, "Java Connector Architecture: Building Custom Connectors and Adapters‎", 2002, lk 69

• Leidub sadistlikke teadlasi, kes kiirustavad jahtima vigu selle asemel, et selgitada välja tõde.
  • Cit. via: Scott W. Barrie, Jeffrey A. Hirsch, "The Commodity Trader's Almanac 2007", 2006, lk 44

Tema kohta

• Kõigist maailma inimestest on proua Curie ainus, keda kuulsus pole ära rikkunud.
  • Albert Einstein, cit. via: Eve Curie, "Minu ema Marie Curie"

• Ta ei osanud olla kuulus.
  • Eve Curie, "Minu ema Marie Curie"

• Võtsin osa mitmesugustest loengutest ja töötasin laboratooriumides. Käisin Marie Curie juures praktilistel töödel radioloogia alal. Proua Curie oli kuulus teadlane, aga pedagoogina kuiv ja igav. Tema loengutel oli tavaliselt vähe kuulajaid.
  • Oskar Lõvi, "Kolm naist. Alma", 2005, lk 163–164

• Marie Curie'le võlgneb inimkond raadiumi avastuse. Ja oma töösaavutustega ta on lõplikult lükanud ümber eelarvamuse, nagu poleks naine suuteline tegema loovat teaduslikku tööd.
• Sündinud Varssavis 7. novembril 1867. a. professor Sklodowski tütrena, lõpetas ta kohaliku gümnaasiumi ja liitus juba noorelt poola revolutsionääridega, kes unistasid oma isamaa vabadusest ja iseseisvusest. Kui Marie Sklodowska äratas vene võimude tähelepanu ja teda oli ähvardamas vangistus, põgenes ta Poolast Pariisi, kus astus Sorbonne'i ülikooli. Tal oli väga vähe raha ja sellepärast pidi tulewane "surematu" Akadeemia liige elama viletsas katusekambris. Ajuti ei jätkunud tal isegi raha lõunasöögi jaoks ja ta ainsa toidu moodustasid piim ja leib. Kuid neil vaevarikkail õppeaastatel kujunes tema iseloom järjekindlaks ja tugevaks, ükskõikseks kõigi raskuste vastu.
• Sama aasta, mis tõi talle suurima teadusliku tunnustuse, kujunes Marie Curie'le isiklikus elus väga raskeks. Ta sõprus Ühe oma kolleegiga, silmapaistva füüsikuga, kisti avalikkuse ette ja sellest tekkis seltskondlik skandaal, mis lõppes teadusmehe lahutusprotsessiga.

Marie Curie sõber kutsus ajakirjaniku, kes tema ja Marie Curie eraelu kohta oli levitanud pahatahtlikku laimu, kahevõitlusele. Kuid duell jäi pidamata. sest ajakirjanik loobus viimasel silmapilgul, paludes andestust ja tunnistades end süüdlaseks.

• Jutustatakse, et Marie Curie'le olevat mustlane kunagi ennustanud, et ta saab maailmakuulsaks. Marie oli tollal veel Varssavi gümnaasiumi õpilane. "Kas saan kuningannaks?" oli ta naerdes küsinud. "Ei," vastanud mustlasnaine, "kuid kuulsaks sa saad." Ja kui Marie Curie 68-aastaselt suri, oli ta tõepoolest kuulsaim naine maailmas.
  • "Marie Curie elutöö", Uus Eesti, nr. 324, 26 november 1938, lk 12

Kirjandus

• Eve Curie, "Minu ema Marie Curie", tlk Alfred Suik, Tartu, Tallinn: Teaduslik ja Populaarteaduslik Kirjastus, 1940; 2. ja 3. trükk Tartu: Teaduslik Kirjandus, 1941; 4. trükk Tallinn: Olion, 1994
• Philip Steele, "Marie Curie: naine, kes muutis teaduse kulgu", tlk Helje Heinoja, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2006