Vihm

Allikas: Vikitsitaadid
Redaktsioon seisuga 5. mai 2021, kell 09:52 kasutajalt Pseudacorus (arutelu | kaastöö)
Gustave Caillebotte, Yerres, vihm (1875)
Laurits Andersen Ring, "Kas vihm on üle jäänud?" (1922)

Vihm on sademed, mille käigus langevad maapinnale vedela vee piisad.

Nad on lapsed ja nad lihtsalt ei salli, et vihm räägib ladina keelt.
Las ta räägib! Ta sõnad on rängad. Juba mõistan ma mõndagi neist.



VIHMAD MIND ON ARMASTANUD JÄRJEST
kaela mulle langend kõrgest kärjest

  • Paul-Eerik Rummo, rmt: "Oo et sädemeid kiljuks mu hing. Valitud luulet". Tallinn: Eesti Raamat 1985, lk 89


Pea suu
lahti kui sajabcdefghijkuisajabcdefghijklahtikuisajab
cdefghijklmnopeasuulahtikuisajabcdefghijklmnopqrsa
jabcdefghijklmnopqrsuulahtikuisajabcdefghijklmnopq
rstuvõäöü

  • Paul-Eerik Rummo, "Vihma maitsest", rmt: "Oo et sädemeid kiljuks mu hing. Valitud luulet". Tallinn: Eesti Raamat 1985, lk 245



Allikata

  • Ebameeldivad asjad on nagu vihm: kunagi nad meile kaela tulevad, aga sellepärast pole mõtet muretseda seni kuni päike paistab.


Vanasõnad

  • Ega vihm (lumi) taeva jää.
  • Enne jaagupit palu vihma, pärast tuleb isegi.
  • Enne jaani palu vihma, pärast jaani talu vihma!
  • Kaste on vihma karjapoisike.
  • Kevadine vihm kosutab, sügisene kaotab.
  • Kuu kehib kuiva, päev sapib sadu.
  • Mine vihma käest ära, satud räästä alla.
  • Nutused vihma lapsed, ei nuta kuiva lapsed.
  • Parem päeva kuumus kui vihma vilu.
  • Soe vihm vend, udu onupoeg.
  • Vihma sajab laisale, hea ilm virgale.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

Vaata ka

Välislingid

Vikipeedias leidub artikkel