Varemed

Allikas: Vikitsitaadid
(Ümber suunatud leheküljelt Ahervare)
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Bernardo Bellotto, "Vana Kreuzkirche varemed Dresdenis" (1765)
Lina Jaunez, "Saint-Louis-du-Louvre'i kiriku ja Hôtel de Longueville'i varemed" (1833)
Anna Lynker, "Baalbek" (1870)
Asta Nørregaard, "Allikal vanade varemete juures. Itaalia" (u 1889)

Varemed ehk vare on kasutuskõlbmatuks muutunud hoone.

Proosa[muuda]

  • Kogu kaasaegne maailm on jagunenud konservatiivideks ja progressiivideks. Progressiivide ettevõtmiseks on minna vigade tegemisel edasi. Konservatiivide ettevõtmiseks on hoida meid tagasi vigu parandamast. Isegi kui konkreetne revolutsionäär ise taandab end oma revolutsioonist, siis traditsionalist kaitseb seda juba osana oma traditsioonist. Seega on meil kaks suurepärast tüüpi — edumeelne isik, kes kannustab meid hävingusse, ja tagasivaatev isik, kes imetleb varemeid. Ta imetleb neid iseäranis kuupaistel, et mitte ütelda kesvapaistel. Progressiivi iga järjekordne läbikukkumine elik altvedamine saab selsamal silmapilgul hiilgava kuldaja legendiks snoobi jaoks. Meie konstitutsioon kutsub seda jõudude tasakaaluks või vastastikuseks kontrolliks.
  • The whole modern world has divided itself into Conservatives and Progressives. The business of Progressives is to go on making mistakes. The business of Conservatives is to prevent mistakes from being corrected. Even when the revolutionist might himself repent of his revolution, the traditionalist is already defending it as part of his tradition. Thus we have two great types — the advanced person who rushes us into ruin, and the retrospective person who admires the ruins. He admires them especially by moonlight, not to say moonshine. Each new blunder of the progressive or prig becomes instantly a legend of immemorial antiquity for the snob. This is called the balance, or mutual check, in our Constitution.
  • Algul olid varemed. See on veider tõdemus, sest igaühele on selge, et alguses ei saanud olla varemeid, need ei teki iseenesest. Enne varemeid peab olema midagi muud. Siiski oli see nii kogu minu sugupõlve senise elu jooksul, pool sajandit, mis on lühike etapp ajaloos, kuid piisavalt pikk inimese elus, et sellega harjuda. Tegelikult ei olnud me näinud varemeidki, kuid kõik riialased teadsid, et maa sees on varjul vundament. Hiigelkivid olid kaevatud maasse pisut hiljem kui sada aastat pärast Riia esmamainimist kroonikates 1201. aastal.
  • Seda keelekummastust tuli hiljem mitmel korral peale, eriti kui mõni lause meenutas oma pärinemist ladina keelest, tundus lausa, nagu poleks see päriselt loomulik keel, mida nad räägivad, vaid mingi õhtumaise kultuuri enda kurgust tulev kurin, midagi kultiveeritut, midagi, mille naturaalsust on raske ette kujutada. Aga siis muidugi tuletas itaalia keel enda häälikumuutustega meelde, et ta on ju ladina keele suhtes mingi rahvalik lõdvasuine lihtsustus - victoria asemel vittoria, admirare asemel ammirare, Florentia asemel Firenze, sexus'e asemel sesso, ja kõik need l-ide, n-ide ja c-de pehmenemised ning j-ide ja g-de nihkumised suukoopa etteotsa "džee"-deks. Lisas veel see hämmastav lugu, et ladina keele käänete süsteem on täielikult kokku varisenud ja suurejooneline verbiaegade süsteem on samuti kokku kuivanud - ja tundub isegi loogiline, et sellist keelt räägitakse maal, mis on täis mitme tuhande aasta vanuseid varemeid, otsekui oleks keel varisenud kokku koos nonde muistsete ehitistega. Aga see jutt on muidugi ülekohus, sest itaalia keel kõlab väga selgena, enda jõus kindlana, nii et teisiti vaadates ei ole itaalia keel muud kui kõigest liigselt raskepärasest puhastatud ladina keel.
  • ... nagu mitut sõjas põrmuks pommitatud Saksamaa linna, kattis ka Dessaud igavene varemete tolm, mis aastakümnete jooksul oli hõõrdunud ühtlaseks halliks jahuks ja matnud enda alla ka osa väärikast ajaloost. Paremad kohad olid puruks pommitatud või lagunesid vaesuse käes. Üle kõige levis lootusetult reostatud Mulde ja Elbe jõgedest kerkiv kemikaalide hais, mis segunes Ida-Saksale iseloomuliku pruunsöe haisuga, mida seal kasutati peamise kütteainena. Jõgede äärde sattunule tundus, nagu oleks linn mingi hiiglaslik fotolabor, mis on paigutatud tohutute ilmuti ja kinniti vannide lähedusse.
    • Maimu Berg, "Moemaja". Petrone Print, 2012, lk 161
  • Tõsi aga on, et allakäigust kui sellisest on omamoodi tore, esteetiline ja isegi õilis rääkida - vaatad päikeseloojangu ja varemete poole tagasi ja ohkad.
    • Janar Ala, "Koroonaviirus tappis ajakirja", Postimees, 6. august 2020, lk 16

Luule[muuda]

Kesk küpse põllu kumendavat vaske
kolhoosinurme rüppe peitunud
on rohtund ahervare, neli nõtket kaske.

Hea tundmatu poolt istutatud puud
täis rästanoorukite jutuvada:
ei väsi lennumuljeist nende suud.

Wikipedia-logo.svg
Vikipeedias leidub artikkel