Buliimia
Ilme
Proosa
[muuda]- Kui Blair oli lõpetanud teise taldrikutäie pardipraadi, sõi ta ära ka hiiglasliku kausitäie šokolaadipudingut ja püüdis seda endale sisse kühveldades mitte kuulda Serena häält. Viimaks tõstis tema kõht mässu ja ta tõusis järsku püsti, lükkas tooli lauast eemale ning jooksis mööda koridori oma tuppa ja otse selle kõrval asuvasse vannituppa.
- "Blair?" hüüdis Serena talle järele. Ta tõusis püsti. "Vabandust," lausus ta ja ruttas vaatama, mis lahti. Tal ei tarvitsenud nii kiiresti liikuda; Blair ei läinud kuhugi.
- Kui Chuck nägi, et lauast tõusis Blair ja siis Serena, noogutas ta teadvalt ja müksas küünarnukiga Isabeli. "Blair saab kohe kõik räpased üksikasjad teada," sosistas ta. "Kuradi vinge."
- Nate vaatas kasvava rahutusega, kuidas kaks tüdrukut lauast pagesid. Ta oli üpris kindel, et vannitoas räägivad tüdrukud ainult seksist.
- Ja enamikul juhtudel oleks tal õigus olnud.
- Blair kummardus poti kohale ja lükkas keskmise sõrme nii kaugele kurku kui võimalik. Tema silmad hakkasid vett jooksma ja siis tõmbus ta kõht krampi. Ta oli seda ennegi teinud, mitu korda. See oli jälk ja õudne ja ta teadis, et ta ei tohiks seda teha, aga vähemalt tunneb ta ennast paremini, kui see läbi saab. (lk 33)
- Cecily von Ziegesar, "Klatšimoorid", tlk Katrin Tomberg, 2003
- [Katja:] Kunagi leeriaegadel küsisin emalt, missugune mees isa õieti oli. Ema läks seda nägu, et hakkab kohe karjuma, kuid ütles vaikse ja rahuliku häälega:
- "Ole kena, ära räägi mulle sellest mehest!"
- Ma ei rääkinud, kuigi terapeut, kelle juurde sattusin oma kõige hullemal buliimia-ajal, ütles, et oleks pidanud rääkima. See oli minu buliimia, mitte ema oma. Anoreksia oleks olnud odavam. (lk 43-44)
- Leena Lehtolainen, "Uskusid juba - on meelest läinud", tlk Anne Kütt, EKSA, 2006
- Buliimia on kulukas, kui sul on peen maitse. (lk 218)
- Ottessa Moshfegh, "Minu puhkamise ja lõõgastumise aasta", tlk Johanna Taiger, Tänapäev, 2021