Elukvaliteet

Proosa

• Vikipeedia on potentsiaalselt ühiskonnale nagu puhas õhk, korras teedevõrk ning haridussüsteem – kõigile kasutamiseks mõeldud avalikud hüved, millest sõltuvad otseselt nii elukvaliteet kui ka ühiskonnaelu tulevik.
  • Indrek Ibrus, "Eesti meedia suletud aiad" Sirp, 13.03.2009

• Võrreldes eakaaslastega Soomes tunnetavad Eesti koolinoored vanemate edastatavates väärtustes olulisemana saavutusi ja edukust, vähem olulisena aga eetilisi ja sotsiaalseid väärtusi. Eesti õpilaste vanemate hulgas on võrreldes Soomega kaks korda rohkem neid, kes peavad laste arvates väga tähtsaks head õppeedukust. Viimane erinevus viib tõdemusele, et Eesti kooli liigset teadmiste- ja vähest väärtustekesksust tingib suurel määral vanemate surve ning siirdeühiskonna edukultus üldisemalt.

Selleks, et nii nooremad kui vanemad põlvkonnad tunneksid end paremini, et meie elukvaliteet oleks kõrgem, tasub kriitiliselt hinnata meie ühiselt loodavat vaimset keskkonda. Lõputu kramplik pingutamine väliste edueesmärkide nimel ei ole ilmselt jätkusuutlik.

• Veronika Kalmus, "Piiririigi vaimne keskkond", Postimees, 20. märts 2010

• Otsustajad elavad ja arutlevad mugavalt positsioonilt, mille kõrgem arengutase ja elukvaliteet jääb enamikule maailma elanikkonnast kättesaamatuks.
  • Franciscus, entsüklika "Laudato si". Rmt: Jorge Mario Bergoglio. "Ole kiidetud. Laudato si." Tõlkinud Helve Trumann. Gallus 2018, §49

• Eestis levinud vaatenurga järgi rõhutab avalik ruum vähem maastiku seda osa, mis puudutab looduskeskkonda ja mis käsitleb maastikku ühtse tervikuna: loodust, maju, avalikke väljakuid, metsa, raba, järve. Maastiku­konventsiooni järgi ongi maastik "inimeste elukvaliteedi osana ühtviisi tähtis kõikjal: linnalistes ja maapiirkondades, degradeerunud ja rikkumata ning nii märkimisväärselt kaunitel kui ka harilikel aladel".
  • Helen Sooväli-Sepping, "Euroopa maastikukonventsioon on avaliku ruumi poliitika nurgakivi" Sirp, 12.01.2018

• Kaugemalt vaadates võibki kõik maaline näida mahajäänud, vanamoeline, mõttetult ressursimahukas. Tundubki, et püütakse lootusetult jõuda juba "läinud rongile". Praegused maa ja väikelinnade kogukonnad ootavad head elukvaliteeti, isegi kui teenuste ühikuhind on Eesti keskmisest kallim.
  • Kadri Leetmaa, intervjuu: Airika Harrik, Inimgeograaf Kadri Leetmaa: Eesti maaelu ei saa kujundada ainult linnaeliit, ERR, 11.06.2020