Eesti vanasõnad: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
86. rida: | 86. rida: | ||
* Ostad hobuse, saad hoole; võtad naise, saad mure. |
* Ostad hobuse, saad hoole; võtad naise, saad mure. |
||
* Oma maa maasikas, võõras maa mustikas. |
* Oma maa maasikas, võõras maa mustikas. |
||
Nagu lehm libedal jääl |
|||
==P== |
==P== |
Redaktsioon: 13. aprill 2012, kell 10:44
E
- Ega amet leiba küsi.
- Ega kott korda ei vahi, kui meest ennast juures pole.
- Ela sa kükakil või käpakil, ela kui tahes kehvasti oma kodus — oma päävarju all ikka parem kui teiste kõrval.
- Enam ruumi laias ilmas kui kitsas kehas.
- Enda silmas palki ei näe, teise silmas pindu küll.
- Ennem saab hundist hobune kui karust koduloom.
H
- Hallpead austa, kulupead kummarda.
- Hea naine võib halvast mehest asja saada, aga hea mees halvast naisest naljalt mitte.
- Hirmul on suured silmad.
- Hobu on loodud töötegijaks, aga mitte vaevanägijaks.
- Hobune ei pese ilmaski, ikke nääb, karu koa ei pese, kõik kardavad.
- Hommik on õhtust targem.
- Hulgusel kodu kõikjal.
- Hundid söönud, lambad terved.
I
- Igal oinal oma mihklipäev.
- Igaüks taht kaua elada, keegi ei taha vanaks saada.
- Ilus ilmale, kuulus kõigile, kodu ei kõlba kuhugi.
- Inimene on kolm korda rumal: esmalt lapsepõlves, siis paari minnes ja lõpuks vanas eas.
- Isaga kaob pool kodu, emaga terve kodu.
- Isä külmä pohjatuuli, emä helejä päiväpaiste.
J
- Jaan viskab kuuma kivi merre, Jaak jahe ja Mihkel külma.
- Julge hundi rind on rasvane.
- Jänes šampust ei joo.
- Jagajale jäävad näpud.
K
- Kassil saba koormaks.
- Kes kahju kardab, see kasu ei saa.
- Kes kassi kallistab, selle õue õnnistab.
- Kes oma last armastab, see teda ka karistab.
- Kes see muu koera saba kergitab kui mitte koer ise.
- Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub.
- Kes viimasena naerab, naerab paremini.
- Kingitud hobuse suhu ei vaadata.
- Kinnas kotti, pöial matti.
- Kolm korda kolida on niisamma hää kui üks kord põleda.
- Kured lähvad, kurjad ilmad. Haned lähvad, hallad maas. Luiged lähvad, lumi taga.
- Kus hulkjal penil kodu, hajapenil ase.
- Kus hundist räägid, seal hunt aiataga.
- Kõva peer on pere naer, salasitt toob sekeldusi.
- Küsija suu pihta ei lööda.
- Käbi kännust kaugele ei kuku.
- Kuidas külvad, nõnda lõikad.
- Kuidas küla koerale, nii koer külale.
- Kus suitsu seal tuld.
- Kümme korda mõõda üks kord lõika.
L
- Laida meest, mitte mehe mütsi.
- Loodetuul on taevaluud.
- Lõoke toob lõunasooja, pääsuke päevasooja, ööbik öösooja.
M
- Maarjapäevast mees lihavaagnale ja härg heinasõimele.
- Magavale kassile hiir suhu ei jookse.
- Magusam kui mesi,tugevam kui lõvi.
- Meest sõnast, härga sarvest.
- Mets vaese mehe kasukas.
- Mis hiirtel viga elada kui kassi kodus põle.
- Mis meelelt, see keelelt.
- Mis täna tehtud, see homme hooleta.
- Mölder elab vee ja tuulega.
- Mölder ja kõrtsimees põle ilmaskid ilmarahva meele järgi mette.
- Möldri matt ja kõrtsi mõõt olgu makstud.
N
- Nagu ema, nõnda ka tütar.
- Narri meest, aga mitte mehe mütsi.
- Naine mehe abi, mees naise tugi.
- Nimi ei riku meest.
O
- Odav kala, lahja leem.
- Olgu aed nii suur kui ta on, mulk ikka üks.
- On kolm lolli: kalamees, jahimees ja koduväimees, sest nad lähevad kodust välja ja ei tea, kas midagi saavad.
- Ostad hobuse, saad hoole; võtad naise, saad mure.
- Oma maa maasikas, võõras maa mustikas.
P
- Paha siga, mitu viga: küll kärss kärnas, küll maa külmand.
- Parem istu linaharja otsa kui koduväime koha pääl.
- Parem pool muna kui tühi koor.
- Parem varblane pihus kui kaks katusel.
- Parem varblane pihus kui tuvi katusel.
- Nagu lehm libedal jääl
R
- Ree ja ratta surm on ikka tee pääl.
- Rikkast perest osta hobune, vaesest vallast võta naine.
- Räägi sa midagi naisele või pane plakat välja, see üsna üks.
- Rikkad ei räägi kunagi rahast neamad mõtlevad rahast kui pahast.
S
- Seni lühike võtab marja maast kui pitk kummardab.
- Sepapajas ja veskikojas ajatakse kõige magusamad jutud.
- Siga silmista rumala, ommeti osa magusa.
- Suuga teeb suure linna, käega ei kärbse pesagi.
- Suur tükk ajab suu lõhki.
- Salajutt läeb haisema.
T
- Tõnisepäeval murtakse talve selg.
- Tänasida toimetusi ära viska homse varna.
- Tühi kott ei seisa püsti.
U
- Ussimaarjapäevast pidi uss mätast hammustama.
V
- Valel on lühikesed jalad.
- Varas jätab varna seina, tuli ei jäta midagi.
- Volbripäävast on hobose kaeravooder metsas.
- Võlg on võõra oma.
- Vihma käest räästa alla.
Õ
- Õdagune uhetu om paremp ku hummugune mõstu.
- Õlu peab nii rammus olema, et kass võib poegadega peal istuda.
- Õnnetus ei hüüa tulles.
Ä
- Ära taha uhke olla, parem taha puhas olla.
- Ära hõiska enne õhtut
Ö
- Ööbik laulab öölaulu, kuldnokk laulab koidulaulu, lõoke laulab lõunalaulu.
- Ööl on üheksa poega.
Ü
- Üheksa ametit, kümnes nälg.
- Ütessä süüki anna-ai tuud hobõsõllõ tagasi, mia üte söögiga võlgu jääs.