Jossif Stalin: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikitsitaadid
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
MerlIwBot (arutelu | kaastöö)
P Robot: lisatud ko:이오시프 스탈린
89. rida: 89. rida:
[[fi:Josif Stalin]]
[[fi:Josif Stalin]]
[[he:יוסיף סטלין]]
[[he:יוסיף סטלין]]
[[hr:Josif Staljin]]
[[hu:Joszif Visszarionovics Sztálin]]
[[hu:Joszif Visszarionovics Sztálin]]
[[id:Josef Stalin]]
[[id:Josef Stalin]]
94. rida: 95. rida:
[[it:Stalin]]
[[it:Stalin]]
[[ja:ヨシフ・スターリン]]
[[ja:ヨシフ・スターリン]]
[[ka:სტალინი]]
[[ka:იოსებ სტალინი]]
[[ko:이오시프 스탈린]]
[[ko:이오시프 스탈린]]
[[lt:Stalinas]]
[[lt:Stalinas]]

Redaktsioon: 2. jaanuar 2013, kell 12:17

Jossif Vissarionovitš Stalin, tegeliku nimega Ioseb Džugašvili (21. detsember 1879 – 5. märts 1953) oli Nõukogude Liidu juht.

  • Lääs on muutunud oma imperialistidest inimsööjatega pimeduse ja orjuse kantsiks. Ülesanne seisneb selles, et purustada see kants kõigi maade töötajate rõõmuks ja lohutuseks.[1]
  • Kui mitu korda olen ma teile öelnud, tehke mida tahate, kuid ärge jätke maha dokumente, ärge jätke jälgi.
    • Partei XVI kongressil[2]
  • Elu on läinud paremaks, elu on läinud lõbusamaks.
    • 22. novembril 1935[3]
  • Inimesed, kes hääletavad, ei otsusta midagi. Need, kes hääli loevad, otsustavad kõik.
  • Tähtis pole see, kuidas hääletatakse, tähtis on see, kuidas hääli loetakse
    • 1936. aastal, Partei XVII kongressil
  • Kui me kapitaliste poome, müüvad nad meile köit.
  • Ideed on võimsamad kui relvad. Kui me ei luba enda vaenlastele relvi, miks peaksime lubama neil ideesid omada?
  • Nõukogude armees on taganemiseks vaja rohkem julgust kui edasitungiks.
  • Tänu on koerte haigus.
  • Kui mõni välisminister hakkab iga hinna eest "rahulikku nõupidamist" nõudma, võid olla kindel, et tema valitsus on juba tellinud uued sõjalaevad ja lennukid.
  • Sure, kuid ära tagane.
  • Ainuke tõeline võim kuulub püssile.
  • Lõbusus on Nõukogude Liidu silmapaistvaim tunnusjoon.
  • Aus diplomaatia on nagu kuiv vesi või puidust raud.
  • Me astume sõtta, kuid astume viimastena, et heita kaalukausilt viht, mis suudab üles kaaluda kõik.[4]
  • Ma ei usalda kedagi, isegi mitte ennast.
    • Nikita Hruštšovi sõnade kohaselt ("Ogonjok", 1989)[5]

Teised Stalinist

  • Stalin ei peatu ennenägematult ulatusliku vägivalla kasutamise ees.
  • Stalin ei kuulunud nende hulka, kelle kavatsusi kuulutati välja avalikult.
  • Kuna Stalin ei selgitanud ja ei esitanud oma vaatenurki ja plaane, mõtlesid paljud, et tal üleüldse neid ei olnudki – see on tüüpiline intelligentide-lobamokkade viga.
  • Talle oli omane kõrgeltarenenud võime vaikida ning selles suhtes oli ta unikaalne riigis, kus kõik rääkisid liiga palju.
    • Boriss Bažanov, Stalini isiklik sekretär[9]

Stalinile omistatud

  • Surm lahendab kõik mured - pole inimest, pole probleemi.
    • Tegelikult pärineb see tsitaat Anatoli Rõbakovi romaanist "Arbati lapsed" (1987). Rõbakov on hilisemates mälestustes tunnistanud, et mõtles selle lause välja.
  • Ühe inimese surm on katastroof, miljoni inimese surm aga statistika.
    • Ei ole ühtki tõendit, et Stalin seda öelnud on. Tegelikult pärineb tsitaat ilmselt Erich Maria Remarque romaanist "Der schwarze Obelisk" (1956): "Aber das ist wohl so, weil ein einzelner immer der Tod ist — und zwei Millionen immer nur eine Statistik."

Viited

Vikipeedias leidub artikkel
  1. Viktor Suvorov, Jäälõhkuja: kes alustas Teist maailmasõda (Tallinn: Olion, 2000 (Tallinn: Ühiselu)), lk 10.
  2. Viktor Suvorov, M-päev: millal algab Teine maailmasõda? (Tallinn: Olion, 1998 (Tallinn: Ühiselu)), lk 63.
  3. Viktor Suvorov, M-päev: millal algab Teine maailmasõda? (Tallinn: Olion, 1998 (Tallinn: Ühiselu)), lk 221.
  4. Viktor Suvorov, Jäälõhkuja: kes alustas Teist maailmasõda (Tallinn: Olion, 2000 (Tallinn: Ühiselu)), lk 29.
  5. Viktor Suvorov, M-päev: millal algab Teine maailmasõda? (Tallinn: Olion, 1998 (Tallinn: Ühiselu)), lk 284.
  6. Viktor Suvorov, Jäälõhkuja: kes alustas Teist maailmasõda (Tallinn: Olion, 2000 (Tallinn: Ühiselu)), lk 274.
  7. Viktor Suvorov, Jäälõhkuja: kes alustas Teist maailmasõda (Tallinn: Olion, 2000 (Tallinn: Ühiselu)), lk 227.
  8. Viktor Suvorov, Jäälõhkuja: kes alustas Teist maailmasõda (Tallinn: Olion, 2000 (Tallinn: Ühiselu)), lk 381.
  9. Viktor Suvorov, Jäälõhkuja: kes alustas Teist maailmasõda (Tallinn: Olion, 2000 (Tallinn: Ühiselu)), lk 228.