Eesti vanasõnad

E

• Ega amet leiba küsi.
• Ega kott korda ei vahi, kui meest ennast juures pole.
• Ela sa kükakil või käpakil, ela kui tahes kehvasti oma kodus — oma päävarju all ikka parem kui teiste kõrval.
• Enam ruumi laias ilmas kui kitsas kehas.
• Enda silmas palki ei näe, teise silmas pindu küll.
• Ennem saab hundist hobune kui karust koduloom.

H

• Hallpead austa, kulupead kummarda.
• Hea naine võib halvast mehest asja saada, aga hea mees halvast naisest naljalt mitte.
• Hirmul on suured silmad.
• Hobu on loodud töötegijaks, aga mitte vaevanägijaks.
• Hobune ei pese ilmaski, ikke nääb, karu koa ei pese, kõik kardavad.
• Hommik on õhtust targem.
• Hulgusel kodu kõikjal.
• Hundid söönud, lambad terved.
• Enne mõtle, siis ütle.

I

• Igal oinal oma mihklipäev.
• Igaüks taht kaua elada, keegi ei taha vanaks saada.
• Ilus ilmale, kuulus kõigile, kodu ei kõlba kuhugi.
• Inimene on kolm korda rumal: esmalt lapsepõlves, siis paari minnes ja lõpuks vanas eas.
• Isaga kaob pool kodu, emaga terve kodu.
• Isä külmä pohjatuuli, emä helejä päiväpaiste.

J

• Jaan viskab kuuma kivi merre, Jaak jahe ja Mihkel külma.
• Julge hundi rind on rasvane.
• Jänes šampust ei joo.
• Jagajale jäävad näpud.

K

• Kassil saba koormaks.
• Kes kahju kardab, see kasu ei saa.
• Kes kassi kallistab, selle õue õnnistab.
• Kes oma last armastab, see teda ka karistab.
• Kes see muu koera saba kergitab kui mitte koer ise.
• Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub.
• Kes viimasena naerab, naerab paremini.
• Kingitud hobuse suhu ei vaadata.
• Kinnas kotti, pöial matti.
• Kolm korda kolida on niisamma hää kui üks kord põleda.
• Kured lähvad, kurjad ilmad. Haned lähvad, hallad maas. Luiged lähvad, lumi taga.
• Kus hulkjal penil kodu, hajapenil ase.
• Kus hundist räägid, seal hunt aiataga.
• Kõva peer on pere naer, salasitt toob sekeldusi.
• Küsija suu pihta ei lööda.
• Käbi kännust kaugele ei kuku.
• Kuidas külvad, nõnda lõikad.
• Kuidas küla koerale, nii koer külale.
• Kus suitsu seal tuld.
• Kümme korda mõõda üks kord lõika.
• Kes ei tööta see ei söö!

L

• Laida meest, mitte mehe mütsi.
• Loodetuul on taevaluud.
• Lõoke toob lõunasooja, pääsuke päevasooja, ööbik öösooja.

M

• Maarjapäevast mees lihavaagnale ja härg heinasõimele.
• Magavale kassile hiir suhu ei jookse.
• Magusam kui mesi,tugevam kui lõvi.
• Meest sõnast, härga sarvest.
• Mets vaese mehe kasukas.
• Mis hiirtel viga elada kui kassi kodus põle.
• Mis meelelt, see keelelt.
• Mis täna tehtud, see homme hooleta.
• Mölder elab vee ja tuulega.
• Mölder ja kõrtsimees põle ilmaskid ilmarahva meele järgi mette.
• Möldri matt ja kõrtsi mõõt olgu makstud.

N

• Nagu ema, nõnda ka tütar.
• Narri meest, aga mitte mehe mütsi.
• Naine mehe abi, mees naise tugi.
• Nimi ei riku meest.

O

• Odav kala, lahja leem.
• Olgu aed nii suur kui ta on, mulk ikka üks.
• On kolm lolli: kalamees, jahimees ja koduväimees, sest nad lähevad kodust välja ja ei tea, kas midagi saavad.
• Ostad hobuse, saad hoole; võtad naise, saad mure.
• Oma maa maasikas, võõras maa mustikas.

P

• Paha siga, mitu viga: küll kärss kärnas, küll maa külmand.
• Parem istu linaharja otsa kui koduväime koha pääl.
• Parem pool muna kui tühi koor.
• Parem üks varblane pihus kui kümme tuvi katusel.

R

• Ree ja ratta surm on ikka tee pääl.
• Rikkast perest osta hobune, vaesest vallast võta naine.
• Räägi sa midagi naisele või pane plakat välja, see üsna üks.
• Rikkad ei räägi kunagi rahast neamad mõtlevad rahast kui pahast.

S

• Seni lühike võtab marja maast kui pitk kummardab.
• Sepapajas ja veskikojas ajatakse kõige magusamad jutud.
• Siga silmista rumala, ommeti osa magusa.
• Suuga teeb suure linna, käega ei kärbse pesagi.
• Suur tükk ajab suu lõhki.
• Salajutt läeb haisema.

T

• Tõnisepäeval murtakse talve selg.
• Tänasida toimetusi ära viska homse varna.
• Tühi kott ei seisa püsti.
• Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal.

U

• Ussimaarjapäevast pidi uss mätast hammustama.

V

• Valel on lühikesed jalad.
• Varas jätab varna seina, tuli ei jäta midagi.
• Volbripäävast on hobose kaeravooder metsas.
• Võlg on võõra oma.
• Vihma käest räästa alla.

Õ

• Õdagune uhetu om paremp ku hummugune mõstu.
• Õlu peab nii rammus olema, et kass võib poegadega peal istuda.
• Õnnetus ei hüüa tulles.

Ä

• Ära taha uhke olla, parem taha puhas olla.
• Ära hõiska enne õhtut

Ö

• Ööbik laulab öölaulu, kuldnokk laulab koidulaulu, lõoke laulab lõunalaulu.
• Ööl on üheksa poega.

Ü

• Üheksa ametit, kümnes nälg.
• Ütessä süüki anna-ai tuud hobõsõllõ tagasi, mia üte söögiga võlgu jääs.

Vaata ka

• Mulgi vanasõnad
• Võru vanasõnad
• Saare vanasõnad
• Hiiu vanasõnad
• Tartu vanasõnad

Välislingid

• Eesti vanasõnu saksakeelsete vastetega
• Vanasõnaraamatu e-versioon