Eesti vanasõnad: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Taastati redaktsioon 11646 |
||
2. rida: | 2. rida: | ||
==E== |
==E== |
||
* Ega amet leiba küsi. |
|||
*Ela õppimise tarvis ja õpi elamise tarvis. |
|||
* Ega kott korda ei vahi, kui meest ennast juures pole. |
|||
*Enne mõtle, siis ütle. |
|||
* Ela sa kükakil või käpakil, ela kui tahes kehvasti oma kodus — oma päävarju all ikka parem kui teiste kõrval. |
|||
* Enam ruumi laias ilmas kui kitsas kehas. |
|||
* Enda silmas palki ei näe, teise silmas pindu küll. |
|||
* Ennem saab hundist hobune kui karust koduloom. |
|||
==H== |
|||
* Hallpead austa, kulupead kummarda. |
|||
* Hea naine võib halvast mehest asja saada, aga hea mees halvast naisest naljalt mitte. |
|||
* Hirmul on suured silmad. |
|||
* Hobu on loodud töötegijaks, aga mitte vaevanägijaks. |
|||
* Hobune ei pese ilmaski, ikke nääb, karu koa ei pese, kõik kardavad. |
|||
* Hommik on õhtust targem. |
|||
* Hulgusel kodu kõikjal. |
|||
* Hundid söönud, lambad terved. |
|||
* Enne mõtle, siis ütle. |
|||
==I== |
==I== |
||
* Igal oinal oma mihklipäev. |
|||
* Igaüks on omast kohast tark. |
|||
* Igaüks taht kaua elada, keegi ei taha vanaks saada. |
|||
* Ilus ilmale, kuulus kõigile, kodu ei kõlba kuhugi. |
|||
* Inimene on kolm korda rumal: esmalt lapsepõlves, siis paari minnes ja lõpuks vanas eas. |
|||
* Isaga kaob pool kodu, emaga terve kodu. |
|||
* Isä külmä pohjatuuli, emä helejä päiväpaiste. |
|||
== |
==J== |
||
* Jaan viskab kuuma kivi merre, Jaak jahe ja Mihkel külma. |
|||
* Neeger (Jan) päevitab. |
|||
* Julge hundi rind on rasvane. |
|||
* Jänes šampust ei joo. |
|||
* Jagajale jäävad näpud. |
|||
== |
==K== |
||
* Kassil saba koormaks. |
|||
* |
|||
* Kes kahju kardab, see kasu ei saa. |
|||
* Kes kassi kallistab, selle õue õnnistab. |
|||
* Kes oma last armastab, see teda ka karistab. |
|||
* Kes see muu koera saba kergitab kui mitte koer ise. |
|||
* Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub. |
|||
* Kes viimasena naerab, naerab paremini. |
|||
* Kingitud hobuse suhu ei vaadata. |
|||
* Kinnas kotti, pöial matti. |
|||
* Kolm korda kolida on niisamma hää kui üks kord põleda. |
|||
* Kured lähvad, kurjad ilmad. Haned lähvad, hallad maas. Luiged lähvad, lumi taga. |
|||
* Kus hulkjal penil kodu, hajapenil ase. |
|||
* Kus hundist räägid, seal hunt aiataga. |
|||
* Kõva peer on pere naer, salasitt toob sekeldusi. |
|||
* Küsija suu pihta ei lööda. |
|||
* Käbi kännust kaugele ei kuku. |
|||
* Kuidas külvad, nõnda lõikad. |
|||
* Kuidas küla koerale, nii koer külale. |
|||
* Kus suitsu seal tuld. |
|||
* Kümme korda mõõda üks kord lõika. |
|||
* Kes ei tööta see ei söö! |
|||
== |
==L== |
||
* Laida meest, mitte mehe mütsi. |
|||
* |
|||
* Loodetuul on taevaluud. |
|||
* Lõoke toob lõunasooja, pääsuke päevasooja, ööbik öösooja. |
|||
== |
==M== |
||
* Maarjapäevast mees lihavaagnale ja härg heinasõimele. |
|||
* |
|||
* Magavale kassile hiir suhu ei jookse. |
|||
* Magusam kui mesi,tugevam kui lõvi. |
|||
* Meest sõnast, härga sarvest. |
|||
* Mets vaese mehe kasukas. |
|||
* Mis hiirtel viga elada kui kassi kodus põle. |
|||
* Mis meelelt, see keelelt. |
|||
* Mis täna tehtud, see homme hooleta. |
|||
* Mölder elab vee ja tuulega. |
|||
* Mölder ja kõrtsimees põle ilmaskid ilmarahva meele järgi mette. |
|||
* Möldri matt ja kõrtsi mõõt olgu makstud. |
|||
==N== |
|||
* Nagu ema, nõnda ka tütar. |
|||
* Narri meest, aga mitte mehe mütsi. |
|||
* Naine mehe abi, mees naise tugi. |
|||
* Nimi ei riku meest. |
|||
==O== |
|||
* Odav kala, lahja leem. |
|||
* Olgu aed nii suur kui ta on, mulk ikka üks. |
|||
* On kolm lolli: kalamees, jahimees ja koduväimees, sest nad lähevad kodust välja ja ei tea, kas midagi saavad. |
|||
* Ostad hobuse, saad hoole; võtad naise, saad mure. |
|||
* Oma maa maasikas, võõras maa mustikas. |
|||
==P== |
|||
* Paha siga, mitu viga: küll kärss kärnas, küll maa külmand. |
|||
* Parem istu linaharja otsa kui koduväime koha pääl. |
|||
* Parem pool muna kui tühi koor. |
|||
* Parem üks varblane pihus kui kümme tuvi katusel. |
|||
==R== |
==R== |
||
* Ree ja ratta surm on ikka tee pääl. |
|||
*. |
|||
* Rikkast perest osta hobune, vaesest vallast võta naine. |
|||
* Räägi sa midagi naisele või pane plakat välja, see üsna üks. |
|||
* Rikkad ei räägi kunagi rahast neamad mõtlevad rahast kui pahast. |
* Rikkad ei räägi kunagi rahast neamad mõtlevad rahast kui pahast. |
||
31. rida: | 107. rida: | ||
* Suur tükk ajab suu lõhki. |
* Suur tükk ajab suu lõhki. |
||
* Salajutt läeb haisema. |
* Salajutt läeb haisema. |
||
*Söö mis küps, aga räägi, mis tõsi. |
|||
*Suu ees sula sõber, selja taga kõrilõikaja. |
|||
*Sõber aitab sõpra, Jumal kõiki. |
|||
*Sõber, kui laenad, vaenlane, kui kätte küsid. |
|||
*Sõber koorib sõbra (naabri) püksid. |
|||
*Sõbrale laenad, vaenlaselt nõuad. |
|||
*Sõber muretseb sõbra eest, Jumal kõikide eest. |
|||
*Sõber sõbraks, (aga) kaup kaubaks. |
|||
*Sõber vesi niisama kui vaenlase mesi. |
|||
*Sõpra tuntakse hädaajal. |
|||
*Sõber sülitab sõbra tasku |
|||
*Sitast saia ei tee, aga Jani teeb. |
|||
==T== |
|||
* Tõnisepäeval murtakse talve selg. |
|||
* Tänasida toimetusi ära viska homse varna. |
|||
* Tühi kott ei seisa püsti. |
|||
* Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal. |
|||
==U== |
|||
* Ussimaarjapäevast pidi uss mätast hammustama. |
|||
==V== |
|||
* Valel on lühikesed jalad. |
* Valel on lühikesed jalad. |
||
* Varas jätab varna seina, tuli ei jäta midagi. |
* Varas jätab varna seina, tuli ei jäta midagi. |
||
* Volbripäävast on hobose kaeravooder metsas. |
|||
* V. |
|||
* Võlg on võõra oma. |
* Võlg on võõra oma. |
||
* Vihma käest räästa alla. |
* Vihma käest räästa alla. |
||
53. rida: | 126. rida: | ||
==Õ== |
==Õ== |
||
* Õdagune uhetu om paremp ku hummugune mõstu. |
* Õdagune uhetu om paremp ku hummugune mõstu. |
||
* Õlu peab nii rammus olema, et kass võib poegadega peal istuda. |
|||
* |
|||
* Õnnetus ei hüüa tulles. |
* Õnnetus ei hüüa tulles. |
||
* Õige sõber kaalub enam kui kuld. |
|||
==Ä== |
==Ä== |
||
* Ära taha uhke olla, parem taha puhas olla. |
|||
* |
|||
* Ära hõiska enne õhtut |
|||
==Ö== |
==Ö== |
||
* Ööbik laulab öölaulu, kuldnokk laulab koidulaulu, lõoke laulab lõunalaulu. |
|||
* |
|||
* Ööl on üheksa poega. |
|||
==Ü== |
==Ü== |
||
* Üheksa ametit, kümnes nälg. |
* Üheksa ametit, kümnes nälg. |
||
* Ütessä süüki anna-ai tuud hobõsõllõ tagasi, mia üte söögiga võlgu jääs. |
* Ütessä süüki anna-ai tuud hobõsõllõ tagasi, mia üte söögiga võlgu jääs. |
||
* Lubeta ühe korra, saab 1x perse. Lubeta kaks korda, saab terve küla nikutud. |
|||
* Ülle on wett |
|||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
76. rida: | 147. rida: | ||
* [[Hiiu vanasõnad]] |
* [[Hiiu vanasõnad]] |
||
* [[Tartu vanasõnad]] |
* [[Tartu vanasõnad]] |
||
* [[456 vanasõnad]] |
|||
==Välislingid== |
==Välislingid== |
Redaktsioon: 6. juuni 2013, kell 14:08
E
- Ega amet leiba küsi.
- Ega kott korda ei vahi, kui meest ennast juures pole.
- Ela sa kükakil või käpakil, ela kui tahes kehvasti oma kodus — oma päävarju all ikka parem kui teiste kõrval.
- Enam ruumi laias ilmas kui kitsas kehas.
- Enda silmas palki ei näe, teise silmas pindu küll.
- Ennem saab hundist hobune kui karust koduloom.
H
- Hallpead austa, kulupead kummarda.
- Hea naine võib halvast mehest asja saada, aga hea mees halvast naisest naljalt mitte.
- Hirmul on suured silmad.
- Hobu on loodud töötegijaks, aga mitte vaevanägijaks.
- Hobune ei pese ilmaski, ikke nääb, karu koa ei pese, kõik kardavad.
- Hommik on õhtust targem.
- Hulgusel kodu kõikjal.
- Hundid söönud, lambad terved.
- Enne mõtle, siis ütle.
I
- Igal oinal oma mihklipäev.
- Igaüks taht kaua elada, keegi ei taha vanaks saada.
- Ilus ilmale, kuulus kõigile, kodu ei kõlba kuhugi.
- Inimene on kolm korda rumal: esmalt lapsepõlves, siis paari minnes ja lõpuks vanas eas.
- Isaga kaob pool kodu, emaga terve kodu.
- Isä külmä pohjatuuli, emä helejä päiväpaiste.
J
- Jaan viskab kuuma kivi merre, Jaak jahe ja Mihkel külma.
- Julge hundi rind on rasvane.
- Jänes šampust ei joo.
- Jagajale jäävad näpud.
K
- Kassil saba koormaks.
- Kes kahju kardab, see kasu ei saa.
- Kes kassi kallistab, selle õue õnnistab.
- Kes oma last armastab, see teda ka karistab.
- Kes see muu koera saba kergitab kui mitte koer ise.
- Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub.
- Kes viimasena naerab, naerab paremini.
- Kingitud hobuse suhu ei vaadata.
- Kinnas kotti, pöial matti.
- Kolm korda kolida on niisamma hää kui üks kord põleda.
- Kured lähvad, kurjad ilmad. Haned lähvad, hallad maas. Luiged lähvad, lumi taga.
- Kus hulkjal penil kodu, hajapenil ase.
- Kus hundist räägid, seal hunt aiataga.
- Kõva peer on pere naer, salasitt toob sekeldusi.
- Küsija suu pihta ei lööda.
- Käbi kännust kaugele ei kuku.
- Kuidas külvad, nõnda lõikad.
- Kuidas küla koerale, nii koer külale.
- Kus suitsu seal tuld.
- Kümme korda mõõda üks kord lõika.
- Kes ei tööta see ei söö!
L
- Laida meest, mitte mehe mütsi.
- Loodetuul on taevaluud.
- Lõoke toob lõunasooja, pääsuke päevasooja, ööbik öösooja.
M
- Maarjapäevast mees lihavaagnale ja härg heinasõimele.
- Magavale kassile hiir suhu ei jookse.
- Magusam kui mesi,tugevam kui lõvi.
- Meest sõnast, härga sarvest.
- Mets vaese mehe kasukas.
- Mis hiirtel viga elada kui kassi kodus põle.
- Mis meelelt, see keelelt.
- Mis täna tehtud, see homme hooleta.
- Mölder elab vee ja tuulega.
- Mölder ja kõrtsimees põle ilmaskid ilmarahva meele järgi mette.
- Möldri matt ja kõrtsi mõõt olgu makstud.
N
- Nagu ema, nõnda ka tütar.
- Narri meest, aga mitte mehe mütsi.
- Naine mehe abi, mees naise tugi.
- Nimi ei riku meest.
O
- Odav kala, lahja leem.
- Olgu aed nii suur kui ta on, mulk ikka üks.
- On kolm lolli: kalamees, jahimees ja koduväimees, sest nad lähevad kodust välja ja ei tea, kas midagi saavad.
- Ostad hobuse, saad hoole; võtad naise, saad mure.
- Oma maa maasikas, võõras maa mustikas.
P
- Paha siga, mitu viga: küll kärss kärnas, küll maa külmand.
- Parem istu linaharja otsa kui koduväime koha pääl.
- Parem pool muna kui tühi koor.
- Parem üks varblane pihus kui kümme tuvi katusel.
R
- Ree ja ratta surm on ikka tee pääl.
- Rikkast perest osta hobune, vaesest vallast võta naine.
- Räägi sa midagi naisele või pane plakat välja, see üsna üks.
- Rikkad ei räägi kunagi rahast neamad mõtlevad rahast kui pahast.
S
- Seni lühike võtab marja maast kui pitk kummardab.
- Sepapajas ja veskikojas ajatakse kõige magusamad jutud.
- Siga silmista rumala, ommeti osa magusa.
- Suuga teeb suure linna, käega ei kärbse pesagi.
- Suur tükk ajab suu lõhki.
- Salajutt läeb haisema.
T
- Tõnisepäeval murtakse talve selg.
- Tänasida toimetusi ära viska homse varna.
- Tühi kott ei seisa püsti.
- Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal.
U
- Ussimaarjapäevast pidi uss mätast hammustama.
V
- Valel on lühikesed jalad.
- Varas jätab varna seina, tuli ei jäta midagi.
- Volbripäävast on hobose kaeravooder metsas.
- Võlg on võõra oma.
- Vihma käest räästa alla.
Õ
- Õdagune uhetu om paremp ku hummugune mõstu.
- Õlu peab nii rammus olema, et kass võib poegadega peal istuda.
- Õnnetus ei hüüa tulles.
Ä
- Ära taha uhke olla, parem taha puhas olla.
- Ära hõiska enne õhtut
Ö
- Ööbik laulab öölaulu, kuldnokk laulab koidulaulu, lõoke laulab lõunalaulu.
- Ööl on üheksa poega.
Ü
- Üheksa ametit, kümnes nälg.
- Ütessä süüki anna-ai tuud hobõsõllõ tagasi, mia üte söögiga võlgu jääs.