Mihhail Bakunin: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 24. oktoober 2018, kell 01:03

Minu vabaduse jaoks on oluline kõigi vabadus

Mihhail Aleksandrovitš Bakunin (30. mai 1814 – 1. juuli 1876) oli tuntud vene päritolu anarhist, revolutsionäär ja filosoof, keda sageli nimetatakse ka "anarhismi isaks".

Vabadus ilma sotsialismita on privileeg. Sotsialism ilma vabaduseta on türannia.
Ma lükkan ümber Voltaire väite ja ütlen, et kui Jumal olemas oleks, tuleks ta kaotada.
- Raamatus "Jumal ja riik" (1876)
Püüeldes võimatut, on alati saavutatud võimalik. Need, kes ettevaatusest pole kunagi teinud rohkem, kui võimalikuks peavad, ei ole ealeski ühtki sammu edasi liikunud.
Minu vabaduse jaoks on oluline kõigi vabadus.
Loodusteaduse seisukohalt on kõik inimesed võrdsed. Sellest võrdsuse reeglist on ainult kaks erandit: geeniused ja idioodid.
Jumala idee ajendab loobuma arukusest ja õiglusest; see on kõige lõplikum inimvabaduse eitus ja lõpeb tingimata inimkonna orjastamisega, nii teoorias kui praktikas.
- Raamatus "Jumal ja riik" (1876)
Vabadus on kõigi täiskasvanud meeste ja naiste absoluutne õigus mitte otsida kelleltki oma tegemistele luba, välja arvatud omaenese südametunnistuse otsused ja omaenese mõistus, tugineda oma tegemistes ainult iseenda tahtele ja järelikult ka vastutada kõigepealt just nende ees, järgmiseks ühiskonna ees, kuhu kuulutakse, kuid ainult niivõrd, kuivõrd need annavad oma vaba nõusoleku millelegi sellisele alluda.
- Raamatus "Revolutsiooni Katekismus" (1865)

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 [[Image:Bakunyinportre.jpg|144px|thumb|right| Minu vabaduse jaoks on oluline kõigi vabadus]]
-'''<big>Mihhail Aleksandrovitš Bakunin</big>''' (30. mai 1814 – 1. juuli 1876) oli tuntud vene päritolu anarhist, revolutsionäär ja filosoof, keda sageli nimetatakse ka "anarhismi isaks".
+'''<big>Mihhail Aleksandrovitš Bakunin</big>''' (30. mai 1814 – 1. juuli 1876) oli tuntud vene päritolu anarhist, revolutsionäär ja filosoof, keda sageli nimetatakse ka "anarhismi [[isa]]ks".
-* Vabadus ilma sotsialismita on privileeg. Sotsialism ilma vabaduseta on türannia.
+* [[Vabadus]] ilma sotsialismita on privileeg. Sotsialism ilma vabaduseta on [[türannia]].
-* Ma lükkan ümber Voltaire väite ja ütlen, et kui Jumal olemas oleks, tuleks ta kaotada.
+* Ma lükkan ümber [[Voltaire]] väite ja ütlen, et kui Jumal olemas oleks, tuleks ta kaotada.
 ** Raamatus "Jumal ja riik" (1876)
-* Püüeldes võimatut, on alati saavutatud võimalik. Need, kes ettevaatusest pole kunagi teinud rohkem, kui võimalikuks peavad, ei ole ealeski ühtki sammu edasi liikunud.
+* Püüeldes [[võim]]atut, on alati saavutatud võimalik. Need, kes ettevaatusest pole kunagi teinud rohkem, kui võimalikuks peavad, ei ole ealeski ühtki sammu edasi liikunud.
 * Minu vabaduse jaoks on oluline kõigi vabadus.
-* Loodusteaduse seisukohalt on kõik inimesed võrdsed. Sellest võrdsuse reeglist on ainult kaks erandit: geeniused ja idioodid.
+* Loodusteaduse seisukohalt on kõik [[inimesed]] võrdsed. Sellest võrdsuse reeglist on ainult kaks erandit: geeniused ja idioodid.
-* Jumala idee ajendab loobuma arukusest ja õiglusest; see on kõige lõplikum inimvabaduse eitus ja lõpeb tingimata inimkonna orjastamisega, nii teoorias kui praktikas.
+* [[Jumal]]a idee ajendab loobuma arukusest ja õiglusest; see on kõige lõplikum inimvabaduse eitus ja lõpeb tingimata inimkonna orjastamisega, nii teoorias kui praktikas.
 ** Raamatus "Jumal ja riik" (1876)
-* Vabadus on kõigi täiskasvanud meeste ja naiste absoluutne õigus mitte otsida kelleltki oma tegemistele luba, välja arvatud omaenese südametunnistuse otsused ja omaenese mõistus, tugineda oma tegemistes ainult iseenda tahtele ja järelikult ka vastutada kõigepealt just nende ees, järgmiseks ühiskonna ees, kuhu kuulutakse, kuid ainult niivõrd, kuivõrd need annavad oma vaba nõusoleku millelegi sellisele alluda.
+* Vabadus on kõigi täiskasvanud meeste ja naiste absoluutne [[õigus]] mitte otsida kelleltki oma tegemistele luba, välja arvatud omaenese südametunnistuse otsused ja omaenese mõistus, tugineda oma tegemistes ainult iseenda tahtele ja järelikult ka vastutada kõigepealt just nende ees, järgmiseks ühiskonna ees, kuhu kuulutakse, kuid ainult niivõrd, kuivõrd need annavad [[oma]] vaba nõusoleku millelegi sellisele alluda.
 ** Raamatus "Revolutsiooni Katekismus" (1865)