Margit Sutrop: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Margit Sutrop''' (sündinud 13. oktoobril 1963) on eesti filosoof. |
'''Margit Sutrop''' (sündinud 13. oktoobril 1963) on [[eesti]] filosoof. |
||
==Tsitaate== |
==Tsitaate== |
||
''Ma arvan, et samavõrd kui on kasvanud meie refleksioonivõime, teadmiste hulk, samavõrd on tehnilised võimalused arvardanud meie võimalusi kurja teha: kui |
''Ma arvan, et samavõrd kui on kasvanud meie refleksioonivõime, teadmiste hulk, samavõrd on tehnilised võimalused arvardanud meie võimalusi kurja teha: kui [[paha]]d [[inimesed]] 2000 [[aasta]]t tagasi võisid vibu lasta, võisid mõõkadega võidelda, võisid üksteist hävitada mürgi või mõnede muude koledate relvadega, siis tänapäeval on pahade inimeste käes aatompommid ja see kindlasti suurendab seda niisugust kurjuse tegemise hulka, vähemalt kvantitatiivselt, määratult.'' (Ööülikool, 5m40s 16. detsember 2008, Tampere maja, Tartu - avalik lindistus) |
||
''Just see eluvorm, igapäevane võitlus oma privileegide eest, on eestlastele saanud viimaste aastakümnete jooksul liiga omaseks. Paljud hoiavad kiivalt kinni arusaamast, nagu oleksid inimesed teeninud ära ebavõrdse kohtlemise ... Eestlastel ei ole seda |
''Just see eluvorm, igapäevane võitlus [[oma]] privileegide eest, on eestlastele saanud viimaste aastakümnete jooksul liiga omaseks. Paljud hoiavad kiivalt kinni arusaamast, nagu oleksid inimesed teeninud ära ebavõrdse kohtlemise ... Eestlastel ei ole seda [[usk]]u, et kõik inimesed on võrdsed.'' ([http://www.postimees.ee/010706/esileht/arvamus/203037.php "Nõukogude aja ihalus on ohtlik"], 25. mai 2006, Postimees) |
||
{{vikipeedia}} |
{{vikipeedia}} |
||
Redaktsioon: 7. november 2018, kell 01:14
Margit Sutrop (sündinud 13. oktoobril 1963) on eesti filosoof.
Tsitaate
Ma arvan, et samavõrd kui on kasvanud meie refleksioonivõime, teadmiste hulk, samavõrd on tehnilised võimalused arvardanud meie võimalusi kurja teha: kui pahad inimesed 2000 aastat tagasi võisid vibu lasta, võisid mõõkadega võidelda, võisid üksteist hävitada mürgi või mõnede muude koledate relvadega, siis tänapäeval on pahade inimeste käes aatompommid ja see kindlasti suurendab seda niisugust kurjuse tegemise hulka, vähemalt kvantitatiivselt, määratult. (Ööülikool, 5m40s 16. detsember 2008, Tampere maja, Tartu - avalik lindistus)
Just see eluvorm, igapäevane võitlus oma privileegide eest, on eestlastele saanud viimaste aastakümnete jooksul liiga omaseks. Paljud hoiavad kiivalt kinni arusaamast, nagu oleksid inimesed teeninud ära ebavõrdse kohtlemise ... Eestlastel ei ole seda usku, et kõik inimesed on võrdsed. ("Nõukogude aja ihalus on ohtlik", 25. mai 2006, Postimees)
