Õnn: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikitsitaadid
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Risto hot sir (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Risto hot sir (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
5. rida: 5. rida:
* Kel õnn, see elagu, kel [[tervis]], see tehku tööd.
* Kel õnn, see elagu, kel [[tervis]], see tehku tööd.
* Kes vara üles tõuseb, leiab õnne.
* Kes vara üles tõuseb, leiab õnne.
* Kui üks kord läheb õnneks, tahad üheksa korda veel.
* Kõikumata õnnel ei ole köit tarvis.
* Kõikumata õnnel ei ole köit tarvis.
* Mine otsi õnne, kui õnn sind ei otsi.
* Mine otsi õnne, kui õnn sind ei otsi.

Redaktsioon: 11. jaanuar 2019, kell 01:55

Õnn ehk õnnelikkus on inimese vaimne ja emotsionaalne seisund alates meeldivast rahulolust kuni intensiivse rõõmuni.

  • Ega õnn inimest otsi, inimene peab õnne otsima.
  • Elab õnne ulu all ja magab Maarja kaenlas (= käsi käib hästi).
  • Kel õnn, see elagu, kel tervis, see tehku tööd.
  • Kes vara üles tõuseb, leiab õnne.
  • Kui üks kord läheb õnneks, tahad üheksa korda veel.
  • Kõikumata õnnel ei ole köit tarvis.
  • Mine otsi õnne, kui õnn sind ei otsi.
  • Töö ei toida kedagi, kui õnne ei ole.
  • Õnn ei ole nii tähtis kui arvatakse (paljud arvavad).
  • Õnn ja õnnetus käivad paaris.
  • Õnn leidjal, kahju kaotajal.
  • Õnne mööda mees elab.
  • Õnne vimpu viibsipuussa, kahju vimpu kangaassa.
  • Õnnelik, kes oma katuse all magab ja oma laua taga istub.
  • Õnnelik (õnnis), kes rahul (aus) võib surra.
  • Õnnes vaata ette, õnnetuses looda.
  • Õnneta ei saa elada, terviseta tööd teha.
  • Õnnis, keda õpetatakse, vilets, keda vitsaga kasvatatakse.

Eesti Vanasõnad, Suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen, Eesti kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus 1929

Vikipeedias leidub artikkel