Francis Bacon

Inimene, keda paljud kardavad. peab kartma paljusid.

Pole olemas täiuslikku ilu ühegi veidruse või veata.

Teadmised on võim.

Miski pole hirmsam, kui hirm ise.

Kättemaks juubeldab surma üle; armastus ei pea surma millekski; au vaatab surma poole igatsevalt, kurbus põgeneb surma juurde.

Francis Bacon, esimene St Albansi vikont, Verulami parun (22. või 21. jaanuar 1561 – 9. aprill 1626) oli Inglise filosoof, riigimees ja esseist.

• Inimene, keda paljud kardavad, peab kartma paljusid.
• Teadmised on võim.
• Makstes vaenlasele kätte, olete võrdsed; kättemaksust loobudes, olete temast üle.
• Vaikimine on rumalate voorus.
• Lootus on hea hommikusöögiks aga kehva õhtusöögiks...
• Halvim üksindus on olla ilma tõelisest sõprusest.
• Need on kehvad avastajad, kes arvavad, et kui nad näevad maad, siis pole merd olemas.
• Miski ei ole riigile ohtlikum olukorrast, kus kavalad saavad esineda tarkadena.
• Rahva geenius, vaim ja iseloom avalduvad tema vanasõnades.
• Nii surm kui ka sünd on loomulikud, aga väetile vastsündinule on vaevalised nii üks kui teine.
  • Essee “Of Death”
• Kättemaks juubeldab surma üle; armastus ei pea surma millekski; au vaatab surma poole igatsevalt, kurbus põgeneb surma juurde.
  • Essee “Of Death”
• Inimesed kardavad surma nagu lapsed pimedat tuba; jutud suurendavad laste loomulikku hirmu pimeduse ees, täpselt nagu täiskasvanute surmahirmugi.
  • Essee “Of Death”
• Võimatu on üheaegselt armastada ja olla kaine mõistusega.
  • “Kõik need aforismid”, 2008
• Soodne juhus teeb vargaks.
  • Kiri, 1598
• Kättemaks on metsik õigusemõistmine.
  • Essee “Of Revenge”
• Üks Seitsmest tavatses öelda: “Seadused olid nagu ämblikuvõrgud, millesse jäid väiksemad kärbsed kinni ja suuremad lendasid läbi.”
  • “Apothems”
• Lugemine teeb inimese täisväärtuslikuks, arvamustevahetus kärmeks ja kirjutamine täpseks.
  • Essee “Õpingutest”, 1597
• Noored pigem leiutavad, kui otsustavad, pigem mõistavad hukka, kui annavad nõu ning pigem alustavad midagi uut, kui jätkavad vana.
  • “Of Youth and Age”, 1625
• Me mõtleme oma loomuse kohaselt, räägime vastavalt reeglitele, tegutseme tavade järgi.
  • “Aforismide raudvara”, 2007
• Pole olemas täiuslikku ilu ühegi veidruse või veata.
  • Essee “Of Beauty”, 1597
• Tähtsatel ametikohtadel töötavad mehed on kolmekordsed teenrid: nad teenivad monarhi või riiki, kuulsust ja äri... Kas soov võimu juurde pääseda pole kummaline, kui selle eest tuleb loovutada vabadus?
  • Essee “Of Great Place”
• Mõnda raamatut tuleb maitsta, mõni tervelt alla neelata, vaid vähesed tasub peeneks närida ja ära seedida; teisisõnu, ühtedest raamatutest tuleb lugeda vaid katkendeid, teisi pealiskaudselt lehitseda ja kolmandad, need vähesed, tervikuna hoolikalt ja tähelepanelikult läbi lugeda. Mõnda raamatut võib lasta ka kellelgi teisel lugeda või sellest väljavõtteid teha.
  • Essee “Õpingutest”, 1597
• Kõige levinum põhjus, miks inimesed vallaliseks jäävad, on Vabadus; iseäranis teatud enesekesksete veidrike puhul, kes muutuvad valvsaks iga piirangu suhtes, kuni selleni välja, et peavad võid ja sokihoidjaidki ahelateks ja jalaraudadeks.
  • Essee “Of Marriage and Single Life”, 1623
• Aastatelt noore mehe iga võib osutuda üsna soliidseks, kui vanust mõõta tundides. Ent seda juhtub vaid siis, kui aega pole raisatud, ehk teisisõnu: harva.
  • “Of Youth and Age”, 1625
• Ajalooraamatud teevad targaks, luule vaimukaks, matemaatika nutikaks, loodusfilosoofia põhjalikuks, loogika ja kõnekunst osavaks väitlejaks.
  • Essee “Õpingutest”, 1597
• Miski pole hirmsam, kui hirm ise.
• Heategudega ei saa lialdada.
• Kadedus ei tunne puhkepäeva.
• Aeg on kõige suurem uuendaja ja leiutaja.
• Arutluskäik üksi pole uue avastuse tegemiseks piisav, sest looduse keerukus on kordi suurem kui arutluse keerukus.
• Ma ei usu, et ükski inimene kardab surma, pigem surmahoopi.
• Kõne on mõistuse peegel.