Amet: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikitsitaadid
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Risto hot sir (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Risto hot sir (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
12. rida: 12. rida:
* Kel amet, sel leiba.
* Kel amet, sel leiba.
* Kellele [[Jumal]] ameti annab, sellele annab ta mõistust.
* Kellele [[Jumal]] ameti annab, sellele annab ta mõistust.
* Kümme kokka kõrvetavad pudru põhja.
* [[Töö]] maksab kopika, amet kaks.
* [[Töö]] maksab kopika, amet kaks.
[[Eesti]] [[Vanasõna]]d, Suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen, Eesti kirjanduse Seltsi kirjastus [[Tartu]]s 1929
[[Eesti]] [[Vanasõna]]d, Suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen, Eesti kirjanduse Seltsi kirjastus [[Tartu]]s 1929

Redaktsioon: 11. aprill 2019, kell 00:34

Amet (ka: teenistus- või töökoht, ametikoht) on ülesannete kompleks, mida isik täidab etteantud raamides kellegi alluvuses, saades selle eest tasu.

  • Amet ei küsi leiba.
  • Amet ei teota meest, kui mees ametit ei teota.
  • Amet kõik, mis leiba annab.
  • Ametil kuldpõhi all.
  • Ametit ei kanta seljas, vaid otsa ees.
  • Ametmees ajuti rikas, kaupmees korrati rikas, põllumees põline rikas.
  • Ametmees armas mees, kalamees kallis mees.
  • Ametmees leiab leiba igal pool.
  • Hulk kokki, lahja leem.
  • Kel amet, sel leiba.
  • Kellele Jumal ameti annab, sellele annab ta mõistust.
  • Kümme kokka kõrvetavad pudru põhja.
  • Töö maksab kopika, amet kaks.

Eesti Vanasõnad, Suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen, Eesti kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus 1929

Vikipeedias leidub artikkel