Amet: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
13. rida: | 13. rida: | ||
* Kel amet, sel leiba. |
* Kel amet, sel leiba. |
||
* Kellele [[Jumal]] ameti annab, sellele annab ta mõistust. |
* Kellele [[Jumal]] ameti annab, sellele annab ta mõistust. |
||
* Kui ametmees magab, amet varnas, kui põllumees magab, kasvab [[vili]] põllul. |
|||
* Kümme kokka kõrvetavad pudru põhja. |
* Kümme kokka kõrvetavad pudru põhja. |
||
* Rublane [[nimi]], kopikane amet. |
* Rublane [[nimi]], kopikane amet. |
Redaktsioon: 11. aprill 2019, kell 00:44
Amet (ka: teenistus- või töökoht, ametikoht) on ülesannete kompleks, mida isik täidab etteantud raamides kellegi alluvuses, saades selle eest tasu.
- Amet ei küsi leiba.
- Amet ei teota meest, kui mees ametit ei teota.
- Amet kõik, mis leiba annab.
- Ametil kuldpõhi all.
- Ametit ei kanta seljas, vaid otsa ees.
- Ametmees ajuti rikas, kaupmees korrati rikas, põllumees põline rikas.
- Ametmees armas mees, kalamees kallis mees.
- Ametmees leiab leiba igal pool.
- Ei ükski amet ole nii halb, et meest ei toidaks, kui mees ise mees.
- Hulk kokki, lahja leem.
- Kel amet, sel leiba.
- Kellele Jumal ameti annab, sellele annab ta mõistust.
- Kui ametmees magab, amet varnas, kui põllumees magab, kasvab vili põllul.
- Kümme kokka kõrvetavad pudru põhja.
- Rublane nimi, kopikane amet.
- Töö maksab kopika, amet kaks.
- Üheksa ametit, kümnes nälg.
Eesti Vanasõnad, Suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen, Eesti kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus 1929