Ahi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 9. rida: | 9. rida: | ||
* Ahjuroop [[naer]]ab seni tuld, kuni ise on põlenud. |
* Ahjuroop [[naer]]ab seni tuld, kuni ise on põlenud. |
||
* Oleks põrsal küüned, ta läheks [[puu]] otsa (ahju peale). |
* Oleks põrsal küüned, ta läheks [[puu]] otsa (ahju peale). |
||
* Seitsmest ahjust juba [[leib]]a söönud, kaheksas karask veel katsumata. |
|||
* Terve [[jalg]] läheb [[töö]]le, haige ahju peale. |
* Terve [[jalg]] läheb [[töö]]le, haige ahju peale. |
||
[[Eesti]] [[Vanasõna]]d, Suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen, Eesti kirjanduse Seltsi kirjastus [[Tartu]]s 1929 |
[[Eesti]] [[Vanasõna]]d, Suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen, Eesti kirjanduse Seltsi kirjastus [[Tartu]]s 1929 |
||
Redaktsioon: 10. juuli 2019, kell 01:22
Ahi on üldjuhul kinnine tulekolle, milles kütuse põlemise tagajärjel eraldub soojus.
- Ahi ahne, pada nõid.
- Ahi ei hakka su eest astuma, ise pead astuma.
- Ahju peal ei saa kindraliks.
- Ahju taga laisa ase.
- Ahjuroop naerab seni tuld, kuni ise on põlenud.
- Oleks põrsal küüned, ta läheks puu otsa (ahju peale).
- Seitsmest ahjust juba leiba söönud, kaheksas karask veel katsumata.
- Terve jalg läheb tööle, haige ahju peale.
Eesti Vanasõnad, Suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen, Eesti kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus 1929
