Surm: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikitsitaadid
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Risto hot sir (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Risto hot sir (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
28. rida: 28. rida:
** [[Epikuros]], selgitades hirmu alusetust surma ees
** [[Epikuros]], selgitades hirmu alusetust surma ees


* Surra pole midagi, hirmus on mitte elada.
* Surra pole midagi, [[hirm]]us on mitte elada.
** [[Victor Hugo]], [[Hüljatud|''"Hüljatud"'']]
** [[Victor Hugo]], [[Hüljatud|''"Hüljatud"'']]


70. rida: 70. rida:


* Kõik, mis õitseb, peab ka närbuma.
* Kõik, mis õitseb, peab ka närbuma.
** India vanasõna
** India [[vanasõna]]


* Enne surma ei pääse keegi taevasse.
* Enne surma ei pääse keegi taevasse.
96. rida: 96. rida:
** Sanskriti vanasõna
** Sanskriti vanasõna


* [[Elu]]st surma pisut sammu.
* [[Hea]]l ei ole iga, kurjal ei ole surma.
* [[Hea]]l ei ole iga, kurjal ei ole surma.
* [[Julgus]] ei varja sõjameest surma eest.
* [[Julgus]] ei varja sõjameest surma eest.
101. rida: 102. rida:
* Roobi suits ja tuki ving on [[saks]]a surm.
* Roobi suits ja tuki ving on [[saks]]a surm.
* Ühe surm, teise [[leib]].
* Ühe surm, teise [[leib]].
** [[Eesti]] [[Vanasõna]]d, Suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen, Eesti kirjanduse Seltsi kirjastus [[Tartu]]s 1929
** [[Eesti]] Vanasõnad, Suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen, Eesti kirjanduse Seltsi kirjastus [[Tartu]]s 1929


[[Kategooria:Teemad]]
[[Kategooria:Teemad]]

Redaktsioon: 3. august 2019, kell 02:33

Kuoleman puutarha, Hugo Simberg (1906)

Surm on organismi elu lõppemine.

  • Lahkumisest, üksiolemise külmusest moodustub meie surm. Igat leppimise, soojuse ja sillaehitamise hetkest põimub igavene elu. Aga see on vägevam kui surm.
  • Surm on surematuse esimeseks tingimuseks.
  • Elu vajab surma ja surm elu, et oma olemasolu tõestada.
  • Ühe inimese surm on katastroof, miljoni inimese surm aga statistika.
  • Kui me vaatame surma ja pimedust, on tundmatus see, mida me kardame.
    • Albus Dumbledore
  • Kui oleme meie, siis pole veel surma; kui on aga surm, siis pole enam meid.
    • Epikuros, selgitades hirmu alusetust surma ees
  • Elust tuleb lahkuda nagu pidusöögilt: tänada perenaist ja siis kompsud kokku panna.
  • Ma parem sureksin elades, kui elaksin surres.
  • Mul pole midagi suremise vastu, aga mind ajab vihale, et ma peangi surnuks jääma.
  • Isegi parimad sõbrad ei saa käia üksteise matustel.
  • See, et keegi sureb mingi asja nimel, ei tähenda veel, et asi oleks vältimatult õilis.
  • Ei maksa arvata, et ma surma kardan. Ma ei taha lihtsalt kohal olla, kui see juhtub.
  • Elavad ja surnud - neis kajastub üks- ja seesama ning kõikehõlmav eksistents.
  • Ükskord palju hiljem ma mõistsin, miks mõned mehed, näiteks võidusõitjad ja teised nendetaolised muutuvad kiiruse narkomaanideks. Meie hulgas on inimesi, kes eales ei näe surma enda ees, vaid alati ainult selja taga: see varitseb igas peatumise ja järelemõtlemise hetkes.
  • Iga surm esitab ellujäänuile ränga süüdistuse kuriteole kaasaaitamises; iga surm on isemoodi, selle süü kustutamatu, selle kurbus surematu; heledaist juustest käevõru ümber luu.

Vanasõnad

  • Kõik, mis õitseb, peab ka närbuma.
  • Enne surma ei pääse keegi taevasse.
    • India vanasõna
  • Kui sa sündisid, siis maailm rõõmustas ja sina nutsid. Püüa elada oma elu nii, et sinu surma korral maailm nutaks ja sina rõõmustaksid.
    • India vanasõna
  • Esimene hingetõmme on surma algus.
    • Inglise vanasõna
  • Surnud mees ei lobise.
    • Inglise vanasõna
  • Surm on palju parem kui surmahirm.
    • Prantsuse vanasõna
  • Et sind kiidetaks, tarvitseb sul vaid surra.
    • Saksa vanasõna
  • Õnn on üksikutele, surm kõikidele.
    • Saksa
  • Varandus jääb majja, sõbrad ja sugulased peatuvad haua ääres, aga head ja halvad teod järgnevad surijale.
    • Sanskriti vanasõna
  • Elust surma pisut sammu.
  • Heal ei ole iga, kurjal ei ole surma.
  • Julgus ei varja sõjameest surma eest.
  • Rikka surm ja vaese pulmad on kuulsad.
  • Roobi suits ja tuki ving on saksa surm.
  • Ühe surm, teise leib.
    • Eesti Vanasõnad, Suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen, Eesti kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus 1929

Vaata ka

Vikipeedias leidub artikkel