Eesti vanasõnad: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1886. rida: | 1886. rida: | ||
* Tänamata meel [[maailm]]a palk (EVS) |
* Tänamata meel [[maailm]]a palk (EVS) |
||
* Tänasid toimetusi ära viska homse varna! (EVS) |
* Tänasid toimetusi ära viska homse varna! (EVS) |
||
* Tõbi toidab, aga ei kosuta (EVS) |
|||
* Tõbi tuleb hoostega, läheb [[härg]]ega (EVS) |
|||
* [[Tõde]] tõstab (tõuseb), [[vale]] vajutab (vajub) (EVS) |
* [[Tõde]] tõstab (tõuseb), [[vale]] vajutab (vajub) (EVS) |
||
* Tõmba [[hing]]e, tee tööd! (EVS) |
* Tõmba [[hing]]e, tee tööd! (EVS) |
Redaktsioon: 18. august 2019, kell 01:52
Eesti keel (varasem nimetus: maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel. Selle lähemad sugulased on läänemeresoome keeled vadja ja liivi keel.
A
- Aasta ei tunne aastat (EVS)
- Aasta pärast kiida noorikut, nädala pärast hoost (EVS)
- Aasta teeb mehe vanaks, kaks lapse kavalaks (EVS)
- Aastad pole vennaksed (EVS)
- Abi aiast, vari võrgust (EVS)
- Aeg aitab arstida (EVS)
- Aeg aitab konna mättäle ja kehva kannikale (EVS)
- Aeg annab abi (head nõu; arutust) (EVS)
- Aeg annab head nõu
- Aeg jahutab tuska ja kustutab vihatuju (EVS)
- Aeg koolitab (EVS)
- Aeg kuivatab märja maa ja pillutab pisaraid (EVS)
- Aeg küpsetab asju (EVS)
- Aeg lõpetab leinapäevad (EVS)
- Aeg maksab raha (EVS)
- Aeg on õnne asutaja (EVS)
- Aeg parandab haavad, aga jätab armid (EVS)
- Aeg vanemaks, ega meiegi nooremaks (EVS)
- Aeg võidab viimaks vaenu (EVS)
- Aeg õpetab albi targemaks (EVS)
- Aega ei saa (või) rahaga osta (EVS)
- Aega kurel koolda, kuni soo sulab (EVS)
- Aega läheb (kulub), asja saab (EVS)
- Aegamööda asi parem (EVS)
- Aegamööda asjad käivad (EVS)
- Aegamööda saab härg jänesele järele
- Agan leiva jätk, humal õle jätk (EVS)
- Agan leivajätku, humal õllejatku (EVS)
- Aganik on kevadine leivakast (EVS)
- Aganik peab kehva aitama (EVS)
- Ahi ahne, pada nõid (EVS)
- Ahi ei hakka su eest astuma, ise pead astuma (EVS)
- Ahju peal ei saa kindraliks (EVS)
- Ahju taga laisa ase (EVS)
- Ahjuroop naerab seni tuld, kuni ise on põlenud (EVS)
- Ahne kõht ei saa iialgi täis (EVS)
- Ahnus ajab auku (EVS)
- Aituma, anna veel! (EVS)
- Aituma eest hea küll (EVS)
- Aitumal andjale, kassi kandjale (EVS)
- Aja muid, astu ise, käsi teisi, käi ise (EVS)
- Aja tühi asjale, karga ise kannule (EVS)
- Aja tühi kott püsti, katsu kas seisab (EVS)
- Aja viidad, asja saad (EVS)
- Amet ei küsi leiba (EVS)
- Amet ei teota meest, kui mees ametit ei teota (EVS)
- Amet kõik, mis leiba annab (EVS)
- Ametil kuldpõhi all (EVS)
- Ametit ei kanta seljas, vaid otsa ees (EVS)
- Ametmees ajuti rikas, kaupmees korrati rikas, põllumees põline rikas (EVS)
- Ametmees armas mees, kalamees kallis mees (EVS)
- Ametmees leiab leiba igal pool (EVS)
- Andja hea mees, tagasinõudja paha mees (EVS)
- Andja käsi ei alane (EVS)
- Andja tüdib (väsib), saaja ei tüdi (väsi) (EVS)
- Andjal lühikesed, võtjal pikad näpud (EVS)
- Anna aega, aeg annab head nõu! (EVS)
- Anna aega atra seada, küll siis kündi küllalt saab! (EVS)
- Anna antu, murra mujalt toodu! (EVS)
- Anna au ülemale ja alamale! (EVS)
- Anna ihule, mida ihu igatseb! (EVS)
- Anna mõis kätte, joob mõisagi nahka! (EVS)
- Anna ohjad hullu kätte, hobu läheb hoopis hulluks (EVS)
- Anna pill hullu kätte, hull ajab pilli lõhki (EVS)
- Anna põllule, põld annab sinule! (EVS)
- Annab Jumal lapsi, annab ka lastele leiba (osa) (EVS)
- Annaks sõbralle kooki, aga enesel ei ole leibagi (EVS)
- Arg koer hoiab nahka (EVS)
- Arg koer nahka ei müü (EVS)
- Arg koer, terve nahk (EVS)
- Arm mõjub enam kui hirm (EVS)
- Armas laps, kibe vits (EVS)
- Armastus ei päri aastaid taga (EVS)
- Armastus on pime (EVS)
- Armastus sünnib armust (EVS)
- Armastusel on kakskümmend paari silmi peas (EVS)
- Armu juurde ei aeta hirmuga (EVS)
- Armul ei ole põhja (EVS)
- Asjata ei saa asja ajada (EVS)
- Au ei anta asjata ega tarkust tasuta (EVS)
- Au enam kui hea põli (EVS)
- Au maksab raha (EVS)
- Au sellele, kes au väärt (teeninud) (EVS)
- Aus laps ahju peal, halb nutab värava taga (EVS)
- Aus mees nähes, kelm kuuldes (EVS)
- Aus nimi kallim kui kuld (EVS)
- Aus silma ees, kelm selja taga (EVS)
- Aus võtmas, kelm tagasi andmas (EVS)
- Ausat meest ei hammusta keegi (EVS)
- Austa tööd, töö austab sind (EVS)
E
- Ega abi kännust ja kivist saa, vaid inimestest (EVS)
- Ega aega ole aiateibast võtta (EVS)
- Ega amet leiba küsi
- Ega ema vits lapsele liiga tee (EVS)
- Ega haigus käi mööda puid, haigus käib mööda inimesi (EVS)
- Ega häbi ole härja suurune, häbi nii suur kui tehakse (EVS)
- Ega karjane mees ole ega luts leivakõrvane (EVS)
- Ega kott korda ei vahi, kui meest ennast juures pole
- Ega küsija suu peale ei lööda, aga võtja käe peale lüüakse
- Ega kõht ole narrida (EVS)
- Ega kõik lapsed saa Emajõe kaldale (EVS)
- Ega kõik lumi lange lagedale (EVS)
- Ega lakkudes kõht täis saa (EVS)
- Ega laps ole, et tühja asja pärast nutab (EVS)
- Ega lapsed kännust kasva ega puust pudene (EVS)
- Ega leib ole võsast võetud ega kase oksist katkutud (EVS)
- Ega Liisa Liisut tunne (EVS)
- Ega maa vilja sigata, vaid taevas (EVS)
- Ega magajale kassile hiir suhu jookse (EVS)
- Ega mari enne maha lange kui küpseks saanud (EVS)
- Ega meest pulma kutsuta, kukkur kutsutakse (EVS)
- Ega mehe kübarat lükata, tüdruku pärg lükatakse maha (EVS)
- Ega muidu taevasse saa, kui vaeva ei näe (EVS)
- Ega määritud ratas karju (EVS)
- Ega naer nahka riku ega tühi jutt tükki võta (EVS)
- Ega oma silm peta (EVS)
- Ega pajust palki saa (EVS)
- Ega palju köha tee ega küllalt käsi riku (EVS)
- Ega pidu enne parane, kui võõrad ei vähene (EVS)
- Ega pill peret toida, pill toidab kõrtsimaid (EVS)
- Ega pudru nii palavalt sööda kui keedetakse (EVS)
- Ega puust pulma tehta ega au aiateibast (EVS)
- Ega rahal silmi ole, kui enesel ei ole (EVS)
- Ega raha taskus karju (EVS)
- Ega soe konti riku (nurisemine nahka riku) (EVS)
- Ega sõda soola, leiba too (EVS)
- Ega surnud vares enam lenda (EVS)
- Ega suu kulu (EVS)
- Ega suu sarvest ole (EVS)
- Ega söök mehe suhu jookse (EVS)
- Ega talv taevasse jää (EVS)
- Ega teist maksa enam uskuda kui silmaga näed (EVS)
- Ega tõbi nii ruttu lähe kui tuleb (EVS)
- Ega töö jänes ole, et eest ära jookseb
- Ega töö konn ole, et eest ära hüppab
- Ega unest rõõska saa (EVS)
- Ega vale vaka alla jää (EVS)
- Ega venelane mõõgaga selja taga seisa (EVS)
- Ega vihm (lumi) taeva jää (EVS)
- Ega viin mehe peale kipu, kui mees viina peale ei kipu (EVS)
- Ega võõra silma tule vett (EVS)
- Ega õnn inimest otsi, inimene peab õnne otsima (EVS)
- Ega üksi lauldes või elada (EVS)
- Ei asja ees ega teist taga (EVS)
- Ei hullu külvata ga künta, hull sigineb enesest (EVS)
- Ei iga kord ole seal suurt tuld, kust tõuseb suur suits (EVS)
- Ei kaht asja või korraga teha (EVS)
- Ei kahte head või saada (EVS)
- Ei kirikupäev võlgu jää (EVS)
- Ei kusagil noka nõu aita (EVS)
- Ei lõppe tegija töö ja magaja uni
- Ei maial ole osa ega näljasel leent (EVS)
- Ei mina tea, mis sinu toa peal ega sina, mis minu südames (EVS)
- Ei märjale maale ole vett vaja (EVS)
- Ei naine naljalt teist lähe kiitma (EVS)
- Ei ole kõik lambad, kes valget villa kannavad (EVS)
- Ei ole nii uteke kui näöst näitab (EVS)
- Ei ole rutul rooga ega maial magu (EVS)
- Ei ole seda väärt, mis sööb (EVS)
- Ei ole suutäiel ega leivalaual olnud (EVS)
- Ei ole töid, ei ole leiba (EVS)
- Ei ole veel Tartus käinud (EVS)
- Ei riie meest ehi, mees ehib riiet (EVS)
- Ei saa enne väravast läbi, kui värav avatud (EVS)
- Ei saa puust poega ega laastust last (EVS)
- Ei talv anna, vaid talv tahab (EVS)
- Ei tohi teist enne kiita kui külimitt soola ühes ära söödud (EVS)
- Ei upsi uus kuub, vaid tantsib täis kõht (EVS)
- Ei viga ämmal, minial mitu viga (EVS)
- Ei viletsus (õnnetus) hüüa tulles, küll aga hüüab minnes (EVS)
- Ei virgal puudu tööd ega laisal aega (EVS)
- Ei või sealt võtta, kuhu pole pandud (EVS)
- Ei või teise haava enne mähkida, kui oma veel jookseb (EVS)
- Ei või tütarlast enne tunda, kui tanukandjaks saab (EVS)
- Ei ükski amet ole nii halb, et meest ei toidaks, kui mees ise mees (EVS)
- Ei ükski sünni targaks (EVS)
- Eineta ei või elada (EVS)
- Eks on oleks'i poolvenda, läks oakaunaga Soome, sinna ta ka jäi (EVS)
- Ela ise, lase teisi ka elada (EVS)
- Ela sa kükakil või käpakil, ela kui tahes kehvasti oma kodus — oma päävarju all ikka parem kui teiste kõrval
- Elab õnne ulu all ja magab Maarja kaenlas (= käsi käib hästi) (EVS)
- Elu hullem kui põrgus (EVS)
- Elust surma pisut sammu (EVS)
- Ema arm igaks ajaks (EVS)
- Ema edevus, tütre takistus (EVS)
- Ema ees, tütar kannul (EVS)
- Ema hellitab, isa karistab (EVS)
- Ema karistab küll tütart, aga ei kasvata poega (EVS)
- Ema mees ei ole ikka lapse isa (EVS)
- Ema piim kosutab, võõras piim kahandab (EVS)
- Ema pilli tantsib pere (EVS)
- Ema pistab lapsele rinna suhu, aga ei pane meelt pähe (EVS)
- Ema sureb, isa põgeneb (EVS)
- Ema toimetab enne koitu, tütar magab keskhommikuni (EVS)
- Ema tuntud, isa tundmata (EVS)
- Ema väga vana, tütar liiga noor (EVS)
- Enam andel jätku kui ahnel kõhtu (EVS)
- Enam ruumi laias ilmas kui kitsas kehas
- Enam teeb suur suikuja kui kaua magaja (EVS)
- Enam tehakse nõuga kui jõuga
- Enam vaeva ähkijal kui väljapühkijal (EVS)
- Enam vana kasukas kui uus kuub (EVS)
- Enda silmas palki ei näe, teise silmas pindu küll
- Endine ei aita, kui praegune ei kõlba (EVS)
- Endine lõpeb pea, kui uut peale ei panda (EVS)
- Enne ehita kaev, siis maja! (EVS)
- Enne jaagupit palu vihma, pärast tuleb isegi (EVS)
- Enne jaani palu vihma, pärast jaani talu vihma! (EVS)
- Enne mõtle, pärast ütle (EVS)
- Enne saab külla küljest kui nälja otsast (EVS)
- Enne talve küntud, pool rammutud (EVS)
- Enne tarvis isu, siis lusikat (EVS)
- Enne töö tehakse, pärast palk maksetakse (EVS)
- Enne veski, pärast veskilised (EVS)
- Enneaegsed lapsed ei jää elama (EVS)
- Ennem lähed ise, kui et laiska käsid (EVS)
- Ennem olgu valge leib ja must hein kui valge hein ja must leib (EVS)
- Ennem saab hundist hobune kui karust koduloom
- Ennem saab külla otsast kui nälja otsast (EVS)
- Esimene tütar eide tõttu, teine teise õe tõttu, kolmas mitte kuidagi (EVS)
- Esimene vasikas läheb ikka aia taha (EVS)
- Esimesel päeval võõras armas, teisel päeval koormaks, kolmandal haiseb (EVS)
- Ette söödud leib on kibe (EVS)
- Ettekartmine parem kui takkakahetsemine (EVS)
- Ettevaatamine on kõige tarkuse ema (EVS)
H
- Habe kasvab kärmemini kui aru (EVS)
- Habe mehe au, tütar mehe kõrgus, naine mehe nõu (EVS)
- Habe vanataadi ilu (EVS)
- Haige (vigane) laps emale kõige armsam (EVS)
- Haigus on surma käsk (EVS)
- Haigus söödab ja joodab, aga ei lihuta (EVS)
- Haigus toidab ise (EVS)
- Hakka peast kinni, saad sabasse! (EVS)
- Hakkaja (osav) kisub kivistki leiba välja (EVS)
- Halb kaup haiseb (EVS)
- Haledus ajab silmad paisuma (EVS)
- Hall pea kisub haua poole (EVS)
- Halli pead austa, kulupead kummarda! (EVS)
- Haned lähevad, hallad käivad; luiged lähevad, lund (lumi) tuleb (EVS)
- Hanssu meheks ei arvata ega kiiska kalaks peeta (EVS)
- Harakas alati sea seljas, ei näe keegi; hunt korra karjas, kõik karjuvad (EVS)
- Harakas ei sünni varesega paari (EVS)
- Harva astub õnn talusse, sagedamini kahi külasse (EVS)
- Harva harak sea seljas, vana vares igapäev (EVS)
- Harva kehva pajas seapea (EVS)
- Harva vaeslaps saab punaseks ja siiski seda ei sallita (EVS)
- Hea annab vähestki, paha ei anna paljustki (EVS)
- Hea asi nõuab aega (iga asi tarvitab aega) (EVS)
- Hea ei tule ühelt poolt, kui teine ei tee head (EVS)
- Hea härg sööma, verisarv vedama (EVS)
- Hea ilm ei riku kuube ega kasukat (EVS)
- Hea inimene tuleb isegi, paha ei tule paludeski (EVS)
- Hea kerjata, kui kott käes (EVS)
- Hea kiidab kaunist paremat (EVS)
- Hea laps hända vaja, - muidu läheb metsa hundiks (EVS)
- Hea laps kasvab vitsata (EVS)
- Hea laps, kes hästi tantsib, parem veel, kes paigal seisab (EVS)
- Hea leiab istme isegi, paha ei istu pakkudeski (EVS)
- Hea lepikus lebada, parem põõsa all põõnutada (puhata) (EVS)
- Hea lugu laseb ennast kaks korda laulda (EVS)
- Hea naine paneb 10 penikoormat pingi alla, paha võtab (EVS)
- Hea naine vaese varandus (EVS)
- Hea naine võib halvast mehest asja saada, aga hea mees halvast naisest naljalt mitte
- Hea oleks, kui oleks; parem kui ei olekski (EVS)
- Hea on kes (kui) hästi tantsib, parem veel, kes paigal seisab (EVS)
- Hea on uneski hea (EVS)
- Hea parema kannupoiss (EVS)
- Hea põli ajab hukka (EVS)
- Hea räägib paremat taga (EVS)
- Hea sõna ei tee kahju (EVS)
- Hea sõna leiab hea paiga (EVS)
- Hea sõna mahub igale poole (EVS)
- Hea sõna parem kui 100 rubla (EVS)
- Hea sõna sööb (võidab) võõra väe (EVS)
- Hea teha, aga paha vastata (EVS)
- Hea tehtud aegamööda, pea tehtud pilla-palla (EVS)
- Hea õlu näitäb oma au välja (EVS)
- Head inimest tuntakse hälli, kurja veel kotigi sisse (EVS)
- Head last nähakse ukse taha, paha ei põlve ettegi (EVS)
- Head mäletatakse heaga, kurja kurjaga (EVS)
- Head sõbrad häda-ajal nagu suled tuule käes (EVS)
- Head sõnad jahutavad rohkem kui külm vesi (EVS)
- Head teod unuvad varsti (EVS)
- Heal ajal saadud, pahal ajal peetud (EVS)
- Heal ei ole iga, kurjal ei ole surma (EVS)
- Heal lapsel mõnda (mitu) nime (palju nimesid) (EVS)
- Heal tööl käib kasu kannul (EVS)
- Heast ei saa kellelegi, halba saab igaühele (EVS)
- Heategu leiab harvasti tänu (EVS)
- Heategu leitakse eest (EVS)
- Heateo palk - kuri malk (EVS)
- Heida sõbraks, aga mitte korraga! (EVS)
- Heinamaa on põllu peremees (ema) (EVS)
- Heldel ei ole helmeid, sitkel on siidi (EVS)
- Heldus lubab, kehvus keelab (EVS)
- Herits kiidab ennast, õige mees teist (EVS)
- Hilbud naeravad, nartsud nutavad (EVS)
- Hilja kirikusse, vara veskile, saab ennemini tagasi (EVS)
- Hilja on saksa rutt (EVS)
- Hilja saab ilusaks, pea saab pilla-palla (EVS)
- Hilp ees lööb taluka taga surnuks (EVS)
- Hilp ees, talukas taga, saapad jalas, varbad väljas (EVS)
- Hirmul on suured silmad
- Hirmuta kasvab, auta elab (EVS)
- Hobu on loodud töötegijaks, aga mitte vaevanägijaks
- Hobune ei pese ilmaski, ikke nääb, karu koa ei pese, kõik kardavad
- Hobune küsib vähilt villu, vähil enesel ainult kaks karva (EVS)
- Hoia kopikut õnne ajal, kopik läheb rublale häda ajal! (EVS)
- Hoia suu kinni, süda jahtub ära! (EVS)
- Hoidjal osa, kaitsjal kasu (EVS)
- Hommik on õhtust targem
- Hommikul kiida aset, õhtul ilma! (EVS)
- Hommikune töö kuld, õhtune muld (EVS)
- Homseks hoia leiba, aga mitte tööd! (EVS)
- Hoobelda kergem kui teha (EVS)
- Hoolas ettevaatamine pistab õnnetuse silmad peast (EVS)
- Hooletu mees hobuseta, laisk naine lammasteta (EVS)
- Hooletus ees, õnnetus taga (EVS)
- Hooletus ja õnnetus on seltsimehed (EVS)
- Hooletus on laisa ema (EVS)
- Hooletus orja ema, laisk ei pea leiba kinni, virgal kõht ja kott on täis (EVS)
- Hoolikas korjab, laisk pöörab päkad vastu taevast (EVS)
- Hoolsale maksetakse hinda, maidale malka (EVS)
- Hoolsam kodu, ausam ahju peal (EVS)
- Hukka läinud head humalad, kahju kalleist linnastest (EVS)
- Hulga maa peal läheb tihane mõtuseks (EVS)
- Hulgusel kodu kõikjal
- Hulk kokki, lahja leem (EVS)
- Hulk teeb hulga töö (EVS)
- Hull kiidab orja tööd, laisk kiidab lapse tööd (EVS)
- Hullu karjase kannikas süüakse ikka ära (EVS)
- Hullu last ei paluta pulma (EVS)
- Hullul peal (joodikul) on palju vaeva (EVS)
- Hullul sõnad huulte peal, targal hammaste taga (EVS)
- Hundid söönud, lambad terved
- Hunt unustab, koer unustab, mees mäletab (EVS)
- Häbenemine ei teota tütarlast (EVS)
- Häbi Hiiumaal äkkeks tehtud (ütlus häbistajale) (EVS)
- Häbi läks härjaga randa, rannast mere jääle, kukkus sisse karsumdi (EVS)
- Häbi nii suur kui häbenetakse (EVS)
- Häbi rääkida, vaev vait olla (EVS)
- Häda ajab härja kaevu, nälg hundi karja (EVS)
- Häda ajab (õpetab) paluma, hea põli hooplema (EVS)
- Häda ajal antakse härg, kui häda möödas, ei härja händagi (EVS)
- Häda ei anna häbeneda, tühi kõht ei kõrgistella (EVS)
- Häda hull, ei mees (EVS)
- Häda koolitab (õpetab) mehe targaks (EVS)
- Häda kõige asja alustus (EVS)
- Häda linnas, häda laanes, aga kõige suurem häda elada kavalate inimeste seas (EVS)
- Häda murrab ka raua katki (EVS)
- Häda puis, häda mais (EVS)
- Häda rääkida, häda rääkimata jätta (vait olla) (EVS)
- Häda suurem kui käsk (EVS)
- Hädaga peab kõik ära sööma, sealihad ja kanamunad (EVS)
- Hädalisel pole hända taga, tiidsal teed ees, pikalisel pead otsas (EVS)
- Hädas leiab inimene viis nõu (EVS)
- Häid sõpru hädä-ajal läheb sada loe peale (EVS)
- Hõiska siis, kui mäele saad (EVS)
I
- Iga aeg küsib oma tööd taga (EVS)
- Iga algus on raske (ränk) (EVS)
- Iga jalg teeb isejälgi (EVS)
- Iga juttu ei või uskuda (EVS)
- Iga king vajutab (pigistab) oma jalga (EVS)
- Iga (kõik) katsetöö on raske (EVS)
- Iga lind haub oma muna, kägu võtab teise oma (EVS)
- Iga maa (põld) ei kanna igasugust vilja (EVS)
- Iga mari pole maasikas (EVS)
- Iga pilli järele ei saa tantsida (EVS)
- Iga päev ei ole pühapäev (EVS)
- Iga päev toob isetööd (EVS)
- Iga sammu vaata ette, enne kui astud (EVS)
- Iga töö ajab oma aega taga (EVS)
- Iga vili saab omal ajal küpseks (EVS)
- Igakord ei ole viga joogis, vaid vahel (mõnikord) ka vasikas (EVS)
- Igal asjal kaks otsa (EVS)
- Igal hädal oma arst, igal tõvel oma tohter (EVS)
- Igal inimesel omad head ja vead (EVS)
- Igal maal oma viis (EVS)
- Igal nõmmel isenimi, igal marjal isemagu (EVS)
- Igal oinal oma mihklipäev
- Igal pool hea, kodus kõige parem
- Igal talul oma taar, igal perel oma viis (EVS)
- Igamees kiidab ennast, rebane oma saba (EVS)
- Igamees kiidab oma kapsaid (EVS)
- Igamees kiidab oma, vaene kotti (EVS)
- Igamees teab, kust ta king pigistab (EVS)
- Igasse kotti ei heideta ega igale palujale anta (EVS)
- Igavam ootus kui lootus (EVS)
- Igaühel kasvavad küüned enese (omale) poole (EVS)
- Igaühel (mehel) ise mõtted (EVS)
- Igaühel oma armas (EVS)
- Igaüks enese poole (EVS)
- Igaüks oma seltsiga (EVS)
- Igaüks oma õnne sepp (EVS)
- Igaüks omaga, vaene sant kotiga (EVS)
- Igaüks taht kaua elada, keegi ei taha vanaks saada
- Igaüks takka tark, ette ei tea keegi (EVS)
- Igaüks teab ise, mis ta teeb ja mis ta sööb (EVS)
- Ika kant lõikab
- Ikka abi saab, kui arstitakse (EVS)
- Ilm õpetab hilja (EVS)
- Ilm õpetab inimese, raske koorm hobuse (EVS)
- Ilm teeb, ilm sööb (EVS)
- Ilma ei saa (jõua) soojaks kütta (EVS)
- Ilma jutt kui merelaine (EVS)
- Ilma suud ei jõua ükski sulgeda (EVS)
- Ilu ei panda patta ega kaunidust katlasse (EVS)
- Ilu maksab sada rubla, tegu ei tengagi (EVS)
- Iluga ei elata, punaga ei keedeta putru (EVS)
- Iluga ei keedeta leent, karvaga kapsaid (EVS)
- Ilus hobune, ilusad valjad (EVS)
- Ilus ilmale, kuulus kõigile, kodu ei kõlba kuhugi
- Ilus nägu, paha tegu (EVS)
- Ilus peenikest pidada, kuri peenikest kududa, paha pesta peenikesta (EVS)
- Ilus õun, uss sees (EVS)
- Inimene ei kasva karistuseta (EVS)
- Inimene eksib sõna pealt, hobune nelja jala pealt (EVS)
- Inimene läheb aasta vanemaks, kaks targemaks (EVS)
- Inimene läheb õnne peale, sikk sarve peale (EVS)
- Inimene läheb vanemaks, tõbi nooremaks (EVS)
- Inimene mõtleb, Jumal juhib (aitab, teab) (EVS)
- Inimene nina otsa näeb, ea otsa ei näe (EVS)
- Inimene on kolm korda rumal: esmalt lapsepõlves, siis paari minnes ja lõpuks vanas eas
- Inimene on loodud tööd tegema, lind laulma (EVS)
- Inimene on ukse teinud, aga uks ei ole inimest saanud (EVS)
- Inimene peab enam mõtlema kui rääkima (EVS)
- Inimene püüab raha, raha hinge (EVS)
- Inimene saab töö eest, lind laulu eest (EVS)
- Inimene õpib niikaua kui elab (EVS)
- Inimene püüab ikka suuremat suutäit kui suhu mahub (EVS)
- Inimese nägu ununeb, teod ei unune (EVS)
- Inimese tahtmine on ta taevariik (EVS)
- Isa (ema) süda laste küljes (EVS)
- Isa hirm kõigeks eaks (EVS)
- Isa kogub, poeg pillutab (EVS)
- Isa kuri, ema kuri, veel kurjem venna naine (EVS)
- Isa olgu sikk ehk sokk, kui aga ise olen mees (EVS)
- Isa, pea kübar peas, kuni elad laste seas! (EVS)
- Isa saab küll naise, aga lapsed ei saa ema (EVS)
- Isa sepp, poeg sepp, poja pojast saab mitu seppa (EVS)
- Isa sõna enam kui ema vits (EVS)
- Isaga kaob pool kodu, emaga terve kodu
- Ise ees, ise rees, ise ree pära peal (EVS)
- Ise mees, ise mehike (EVS)
- Ise tarkus, ise kavalus (EVS)
- Isä külmä pohjatuuli, emä helejä päiväpaiste
J
- Jaagup külvab heina liiva, Laurits raudnaelu (EVS)
- Jaagupipäeval lüüakse raudnael rohu sisse (EVS)
- Jaagupipäevani salve, pärast jaagupit salvest väljaa (EVS)
- Jaan joob piima, Jaagub lakub kakku, - Laurits - hoppis lokka (EVS)
- Jaan viskab kuuma kivi merre, Jaak jahe ja Mihkel külma
- Jagajale jäävad näpud
- Jagajale jäävad sõrmed paljaks (EVS)
- Jalg seina, hambad varna (EVS)
- Joobnud tuntakse jalust (EVS)
- Jooda meest, küll mees näitab oma taba (EVS)
- Joodik sööb, joodik joob, joodikule Jumal annab ka (EVS)
- Joodikud kukuvad pehmesti (EVS)
- Joodikul joodiku õnn (EVS)
- Julge hundi rind on rasvane
- Julge koer müüb vahel naha (EVS)
- Julge pead toidab, arg suretab (EVS)
- Julgele hundile tuleb pea ots (EVS)
- Julgus ei aita Jumala vastu (EVS)
- Julgus ei varja sõjameest surma eest (EVS)
- Julgus on suurem kui vägi (EVS)
- Julgus tõstab, julgus tapab (EVS)
- Jumal loonud lollikese, loob lollikesele ka mollikese (EVS)
- Jutt suurem kui asi (EVS)
- Jutt tuleb jutust, kõne kõnest (EVS)
- Jänes šampust ei joo
- Jänes teeb öösi rohkem jälgi kui lammas kogu suvel (EVS)
- Järv küla iluks, tüdruk maja iluks (EVS)
- Jõua aegamööda! (EVS)
- Jõudu mööda igaüks elab (EVS)
- Jõuluõhtu jõudes õhtu (jõuab tuttu kätte) (EVS)
K
- Kaaren kaarna silma välja ei noki (EVS)
- Kaaren lepib kaarnaga (EVS)
- Kaarnasulega kirjutatakse kohtukirjad (EVS)
- Kaasavara kaotab naise (tüdruku) vead (EVS)
- Kade kaob, karvad jäävad suitsema (EVS)
- Kade langeb ikka iseenese mõõka (EVS)
- Kadeda kari ei kasva ega õela õu õitse (EVS)
- Kadeda kodu ei suitse, õela au ei õitse (EVS)
- Kadedus kaabib iseennast ja ihnus imeb ise oma rammu (EVS)
- Kadedus katkub oma kana (EVS)
- Kahe käega ei saa enam tagasi, mis ühe käega välja viskad (EVS)
- Kahel ikka kahe nõu (EVS)
- Kahju ei tule kell kaelas (EVS)
- Kahju ja õnnetus ei sõida kellaga (EVS)
- Kahju õpetab mehe kavalaks (EVS)
- Kahju päästab silmad lahti (EVS)
- Kahju teeb targaks (EVS)
- Kaja oskab iga keelt (EVS)
- Kaks kassi ei sünni ühte kotti (EVS)
- Kaks kolmat ei jätä (EVS)
- Kaks kõnelevad, kolmas olgu vait (EVS)
- Kaks leekuningat ei mahu ühe katuse alla (EVS)
- Kaks silma ulatuvad kaugemale kui üks (EVS)
- Kaks uhket ei või üheskoos käia (EVS)
- Kala otsib, kus sügavam, inimene, kus parem (EVS)
- Kali, ära kääri üle jõu (ääre)! (EVS)
- Kana otsid, muna kaotad (EVS)
- Kandjal ei puudu maad ega sõudjal vett (EVS)
- Kannatajal ikka kaks otsa (EVS)
- Kannatus võidab kõik (EVS)
- Kapsad ei kasva kastmata (EVS)
- Karda härga eest ja hobust tagant, aga kurja inimest igalt poolt! (EVS)
- Kari kaitseb karja (EVS)
- Karjatee peal ei kasva rohtu (EVS)
- Karu kõige kangem, rebane kõige kavalam (EVS)
- Karukasukas ei karda külma (EVS)
- Kas oled mind näinud sõitmas selle valge hobusega, kelle ma vale eest saanud? (EVS)
- Kask ei kasva kuuse kännu peale (EVS)
- Kass ja koer ei lepi iial kokku (EVS)
- Kass paneb saba pandiks (EVS)
- Kass sööb kaua hoituse, hiir sööb pikalt peetuse (EVS)
- Kassi keeles 8 tõugu surmarohtu, koera keelel 9 tõugu ohtu (EVS)
- Kassi pärast ei minda kalaranda ega saba loru pärast laadale (EVS)
- Kassil saba koormaks
- Kaste jäljelt küntakse kulda (EVS)
- Kaste on vihma karjapoisike (EVS)
- Kasu leitakse kase okstest, vilja metsa vitstest (EVS)
- Kasvab saak, kasvab himu (EVS)
- Katsudes kasvab rammu, vaadates himu (EVS)
- Katsumata ikka kaunis, maitsemata ikka magus (EVS)
- Kaua kits kiitusega elab (EVS)
- Kaua seisab koera kaelas vorst ehk narril hea asi (EVS)
- Kaua tehakse kaunikene, pea tehtud pilla-palla (EVS)
- Kauaks lühikest laulu laulad või vaese vara jagad (EVS)
- Kauaks sant kotiga viha peab; läheb kott raskeks, viskab maha, läheb ise külasse, võtab üles (EVS)
- Kaugelt kägu kuulus (EVS)
- Kaup vanem kui meie (EVS)
- Kauple kui juut, maksa kui saks! (EVS)
- Kavalale kannikas, narrile naeru (EVS)
- Kavalus ja himu on vennad (EVS)
- Keda ei tunneta toimis, seda ei silmata siidis (EVS)
- Keda õpetus juhatab, seda nuhtlus ei sunni (EVS)
- Keegi ei keeda au pärast leent ega tee ilu pärast kalja (EVS)
- Keelatud vili on magus
- Kehv suvi, lahja sügis (EVS)
- Kehvuse pada keedab kesi (EVS)
- Kel amet, sel leiba (EVS)
- Kel anda, sel võtta (EVS)
- Kel hool, sel koor (EVS)
- Kel jalad põlvini poriga, sel suu kõrvuni väega (EVS)
- Kel janu, sel jalad, kel nälg, sel näpud (EVS)
- Kel kavalust, sel tarkust (EVS)
- Kel kohus, sel õigus; kel õigus, sel võimus (EVS)
- Kel kukkur, sel kohus; kel vägi, sel võimus (EVS)
- Kel käed rüpes, sel nälg kõhus (EVS)
- Kel käpud, sel upud (EVS)
- Kel lauda ees, sel lauda taga (EVS)
- Kel nälg, sel jalad (EVS)
- Kel pikk saba, laseb saba pikalt joosta (EVS)
- Kel pole tööd, otsib tööd (EVS)
- Kel püksid jalas, küll see naise saab (EVS)
- Kel raha, sel sõpru (EVS)
- Kel suur tulek, sel suur minek (EVS)
- Kel suurem suu, sel suurem õigus (EVS)
- Kel tarkus peas, sel ohjad peos (EVS)
- Kel õnn, see elagu, kel tervis, see tehku tööd (EVS)
- Kelle jalg tatsub, selle suu matsub (EVS)
- Kelle katuse all, selle võimuse all (EVS)
- Kelle küüned külmetavad, küll see kindad kätte võtab (EVS)
- Kelle käsi liigub, selle suu maigub (EVS)
- Kelle laps, selle nimi (EVS)
- Kelle leiba ma söön, selle laulu ma laulan (EVS)
- Kelle sõna kuuled, selle sulane oled (EVS)
- Kelle tubakas, selle tuli (EVS)
- Kellel pea ei jaga, sellel jagavad jalad
- Kellele Jumal ameti annab, sellele annab ta mõistust (EVS)
- Kellest süda täis, sellest räägib suu (EVS)
- Kelm kiidab ennast, õige mees teisi (EVS)
- Kelm petab kelmi (EVS)
- Kelm tüssab kõiki, olgu sõber või naaber (EVS)
- Kerge lubada, aga mitte anda (EVS)
- Kerge lubada, raske täita (EVS)
- Kerge maha kukkuda, raske üles tõusta (EVS)
- Kergeid jalgu kiidetakse, laisku jalgu laidetakse (EVS)
- Kergem laita kui paremini teha (EVS)
- Kes aega viidab, see aega saab (EVS)
- Kes ees, see mees (EVS)
- Kes ei mõista kannatada, see ei mõista elada (EVS)
- Kes ei saa süües kõhtu täis, ei see saa lakkudeski (EVS)
- Kes ei sünni sauna, ei sünni mõisa (EVS)
- Kes ei taha paluda, see saata merele (EVS)
- Kes ei taha tööd teha, ei pea sööma (EVS)
- Kes ei tee silmi lahti, peab kukru lahti tegema (EVS)
- Kes ei täna piskust, ei täna paljust (EVS)
- Kes ei tööta, see ei söö
- Kes enne koitu kobistab, see vara leivameheks saab (EVS)
- Kes enne nii tark kui pärast (EVS)
- Kes enne veskile tuleb, enne järge saab (EVS)
- Kes head otsib, parema leiab (EVS)
- Kes heaga ei kuule, peab kibedaga kuulma (EVS)
- Kes heast paremat otsib, see pahema leiab (EVS)
- Kes hirmuta kasvab, see armuta elab (EVS)
- Kes hoiab, ei õhka (EVS)
- Kes hästi määrib, hästi sõidab (EVS)
- Kes hästi tahab surra, peab hästi elama (EVS)
- Kes iga päev tahab ilus käia, ei saa harvagi kena käia (EVS)
- Kes iga põõsa alt otsib, see viimaks ussi leiab (EVS)
- Kes jõuab ilma pilli tantsida? (EVS)
- Kes kahju kardab, see õnne ei leia (kasu ei leia) (EVS)
- Kes kannatab, see kaua elab (EVS)
- Kes kardab, ei kahetse (EVS)
- Kes karja ei kaitse, see leiba ei maitse (EVS)
- Kes kassi ei toida, toidab hiiri
- Kes kassi kallistab, selle õue õnnistab
- Kes kaua ootab, kauni saab (EVS)
- Kes kaugel käib, palju näeb (EVS)
- Kes keeldu ei kuule, peab kahetsema (EVS)
- Kes kellaga lehma otsib, see ronisaba saab (EVS)
- Kes koerust teeb, see kolkida saab (EVS)
- Kes kooleb, koju läheb; kes elab, ette puu teeb (EVS)
- Kes kopikat ei korja, see rublat ei saa (EVS)
- Kes korjab, see leiab (EVS)
- Kes korra ennast kõrvetanud, kardab tuld (EVS)
- Kes kuulmata sandi pärast kaht jutlust peab (EVS)
- Kes külje kõrvetanud, tunneb tule (EVS)
- Kes küsib vaese valust ehk kerjaja tühjast kõhust (EVS)
- Kes kõik pühad ärä peab, see kõik näljad ärä näeb (EVS)
- Kes kõik sood solgib, kõik marjad maitseb (EVS)
- Kes kõikide meele pärast tahab olla (tahtmist täita), ei jõua kellegi meele pärast olla (tahtmist täita) (EVS)
- Kes kõneleb, see külvab, kes kuuleb, see lõikab (EVS)
- Kes kõneleb, sel õigus (EVS)
- Kes kõrgele ronib, see sügavale kukub (EVS)
- Kes kõverust külvab, viletsust lõikab (EVS)
- Kes leemega (supiga) suu põletanud, puhub ka vee peale (EVS)
- Kes leplik heaga, see leplik pahaga (EVS)
- Kes liig palju mõtleb, jõuab vähe ära teha (teeb vähe) (EVS)
- Kes magab, on vaene (EVS)
- Kes mees siin, see mees seal, see mees igal pool (EVS)
- Kes mees sööb, see mees lööb (teeb) (EVS)
- Kes mees ühest, see mees teisest (EVS)
- Kes naisterahvast pahandab, see eluõnne kaotab (EVS)
- Kes noorelt nobe, see virk vananagi (EVS)
- Kes noores põlves ei külva, näeb vanuses nälga (EVS)
- Kes oma last armastab, see teda ka karistab
- Kes palju kõneleb, palju võltsib (valetab) (EVS)
- Kes palju laenab, pea leinab (EVS)
- Kes palju lobiseb, palju valetab (EVS)
- Kes palju näeb, palju õpib (EVS)
- Kes palju otsib (valib), pahema saab (EVS)
- Kes palju teeb, see palju saab (EVS)
- Kes pandib, see sandib (EVS)
- Kes piskuga ei mõista elada, ei saa paljuga ammugi läbi (EVS)
- Kes pole hoonet ehitanud, mõtleb seinad maast kasvavat (EVS)
- Kes pärast naerab, naerab kõige paremini! (EVS)
- Kes põhja joob, poja saab (EVS)
- Kes põldu toidab, seda toidab põld jälle (EVS)
- Kes saab santi sundida, kui sant ei taha (suuda) kõndida (EVS)
- Kes see muu koera saba kergitab kui mitte koer ise
- Kes sind naerab, sealt (sellest) mine mööda, kes sind kiidab, seal pane silmad kinni (EVS)
- Kes suud ei oska pidada, peab kahju kandma (EVS)
- Kes suureks tahab saada, hakkab väikeselt (EVS)
- Kes talguid suudab vorstega sööta (EVS)
- Kes targem, see tasugu, sõnaseppa seletagu; kellel palju, pangu peale; kellel liialt, lisagu (EVS)
- Kes teab, mitu tuult jalgade all (EVS)
- Kes tegi? Ise tegi (EVS)
- Kes teisele auku kaevab, ise sisse langeb (EVS)
- Kes teisele nime annab, see ise seda kannab
- Kes tera ei korja, vakka ei saa (EVS)
- Kes tuult külvab, tormi lõikab (EVS)
- Kes tütre tahab saada, peab ema meelitama (EVS)
- Kes tööd taga ei aja, seda ajab töö taga (EVS)
- Kes tööd teeb, leiba leiab (EVS)
- Kes tööd teeb, mustaks saab (EVS)
- Kes tööd teeb, on rikas ja nõid (EVS)
- Kes tööd teeb, see rõõmu näeb (EVS)
- Kes vaeslast lööb, selle käed lähevad lämpi (EVS)
- Kes vaeslast varrule kutsub ehk puujalga pulma (EVS)
- Kes valetab, see varastab (EVS)
- Kes vana ei paika (lapi), see uut ei saa (EVS)
- Kes vanemate sõna ei taha kuulda, peab vasikanahka kuulma (EVS)
- Kes vara üles tõuseb, leiab õnne (EVS)
- Kes varest valib, kui tedreparv ees (EVS)
- Kes varga eest võib seista (EVS)
- Kes viimasena naerab, naerab paremini
- Kes virga vilja sööb, kui laiska maa peal ei ole (EVS)
- Kes võib ilmasuu ja rahva mokad (keele) kinni panna (EVS)
- Kes õigust laidab, teotab iseennast (EVS)
- Kestab isa eaks, poja põlveks ja tütrele veel tükiks ajaks (EVS)
- Kevad kutsub adrad põllule ja linnud laulule (EVS)
- Kevadine muda enam kui sügisene sööm (EVS)
- Kevadine päev, sügisene nädal (EVS)
- Kevadine vesi tark, sügisene loll (EVS)
- Kevadine vihm kosutab, sügisene kaotab (EVS)
- Kevadine võõras läheb tühja kõhuga koju (... kui puudus majas) (EVS)
- Kibe sõna kihutab vihale (EVS)
- Kibemest tuli, sõnast tüli (EVS)
- Kidsi annab kirstust, helde omast suust (EVS)
- Kiida koerale lihasööki! (EVS)
- Kiida päeva, kui magama lähed! (EVS)
- Kiida õnne, kui kitsikusest pääsed! (EVS)
- Kiitus on rumalate lõks (EVS)
- Kiivit toob kindatäie, koovit koormatäie, kurg kuhja lagedalt (EVS)
- Kindel kaup keelab tüli (EVS)
- Kingitud hobuse suhu ei vaadata (EVS)
- Kinkija on surnud, kinkija poeg elab ja selle nimi on: osta! (EVS)
- Kinnas kotti, pöial matti
- Kiri ei valeta, kirjatekijad valetavad (EVS)
- Kirik keset küla (EVS)
- Kitsil kintsud külmetavad, ahnel suu ammuli (EVS)
- Kivi ei jahvata ühe poolega (EVS)
- Kivi ja kännu eest võib ennast hoida, aga mitte kurja inimese eest (EVS)
- Kivi sammaldub, kui seisab; veerev kivi haljendab (EVS)
- Kivisüld kergem mõõta kui kokku kanda (EVS)
- Kodust varast ei saa valvata (EVS)
- Koera keele otsas on rohi, kassi keele otsas tõbi
- Koerad aga - kolkida (EVS)
- Kogujal pillaja kannul (EVS)
- Kohtuleib ja apteegi rohi on mõlemad kallis toit (EVS)
- Kohtuskäik kurnab raha kukrust ja kustutab tule paja alt (EVS)
- Kohtuuksed on laiad sisse minna, aga kitsad välja tulla (EVS)
- Kohus kestab, ülekohus kaob (EVS)
- Kohus nõnda kui mõistetakse, õigus nõnda kui tehakse (EVS)
- Kohus on kolm päeva vanem kui maailm (EVS)
- Kolm korda kolida on niisamma hää kui üks kord põleda
- Konn krooksatab ka, kui jalaga peale astud (EVS)
- Konn krooksub kevadel (EVS)
- Konn saab mättale, aga ei mõista mättal olla (EVS)
- Konn tahab härja suuruseks saada (EVS)
- Konnad head küll, kui kalu ei ole (EVS)
- Kook ei täida üksi kõhtu (EVS)
- Kook tahab koort, sepik selget, kakk kaunist, puder parast (EVS)
- Kopik hoiab rubla (EVS)
- Kopiku eest asja, rubla eest kära (EVS)
- Kord käi ümber toa, oled targem kui see, kes maas istub (EVS)
- Korja õigel ajal, - siis võtta häda-ajal (EVS)
- Kosuta põldu, siis annab leiba (EVS)
- Kubjas on keskel (= kõht) (EVS)
- Kuhu Jumal kiriku ehitab, sinna kurat ehitab kõrtsi kõrvale (EVS)
- Kuhu tuul tuiskab, sinna hange ajab (EVS)
- Kuhu üheksa külvavad, ei kasva ühtigi (EVS)
- Kui ametmees magab, amet varnas, kui põllumees magab, kasvab vili põllul (EVS)
- Kui ei nühi vikatit, nühib vikat sind (EVS)
- Kui enne maarjapäeva härg räästa alt juua saab, ei saa pärast maarjapäeva kana nokka kasta (EVS)
- Kui hea andja annab, kuri tõbinegi võtab vastu (EVS)
- Kui häda kõige suurem, siis abi kõige lähem (EVS)
- Kui isa sureb, siis ema kõduneb (EVS)
- Kui juhmi käsi hästi käib, läheb juhm katusele jooksma (tantsima) (EVS)
- Kui kaks kaubal, siis kolmas kõrval (EVS)
- Kui kaks kauplevad, vaadaku kolmas kaugelt (EVS)
- Kui kaks muna pärast tülis, pistab kolmas ta suhu (EVS)
- Kui karjane karjas, teoline teol, võib ikka elada (EVS)
- Kui kassid kisklevad, peavad hiired pulmi (EVS)
- Kui karusepäev kuiv, tuleb tahe sügis (EVS)
- Kui kont terve, küll kont liha kasvatab (EVS)
- Kui (kus) viga näed laita, siis tule ja aita! (EVS)
- Kui kõht täis, ei maitse leib (EVS)
- Kui kõik otsas, siis suul (südamel) rahu (EVS)
- Kui küüt kurdab, on leib otsas (EVS)
- Kui laastu on, siis pada ei külmeta (EVS)
- Kui laps kaevu langenud, tehakse rakked ümber (EVS)
- Kui last karistad, siis ära pärast kahetse (EVS)
- Kui Mart kopsib kasukaga, siis Kadri ripsib riidega (EVS)
- Kui on lapsi leivasööjaid, siis ka lapsi laastutoojaid (EVS)
- Kui otsas, siis hooleta, kui vatsas, siis vaevata (EVS)
- Kui palju patusel head vaja on (EVS)
- Kui peremees kottu ärä, siis viis vaja (EVS)
- Kui pooleks rikkaks saab, on kerge täiesti rikkaks saada (EVS)
- Kui puudus käes, siis leib kõige parem roog (EVS)
- Kui raha loetakse, mine välja, kui tööd tehakse, tule ligi! (EVS)
- Kui raha räägib, on ilm vait (EVS)
- Kui rebane räägib usaldusest, vii kanad varjule (EVS)
- Kui saab sant, saab ka juht (EVS)
- Kui saapa õigus kadunud, ei kõlba pastla õigus ühtigi (EVS)
- Kui sandil midagi ei pea olema, kaotab ta kannika kotist (EVS)
- Kui teed hea maha, pane parem ümber; hea värav põllu heaks (EVS)
- Kui tuleb murd muile puile, tuleb katk ka kadakaile (EVS)
- Kui tunned, kes teine on, pane tähele, kes ise oled! (EVS)
- Kui töö lõpeb, lõpeb leib (EVS)
- Kui töö tehtud, magus puhata (hea hingata) (EVS)
- Kui tööd teed, tee, et tänatakse! (EVS)
- Kui võõras nahk ees, lõikab kahe kaustatäie, kui oma, ei lõika rihmagi (EVS)
- Kui üks kord läheb õnneks, tahad üheksa korda veel (EVS)
- Kui õnnetus hakkab tulema, tuleb ta uksest ja aknast (EVS)
- Kuidas ema, nõnda tütred (EVS)
- Kuidas isa ees, nõnda poeg taga (EVS)
- Kuidas kana, nõnda muna (EVS)
- Kuidas karjane, nõnda kari; kuidas valgus, nõnda vari (EVS)
- Kuidas kaup, nõnda hind (EVS)
- Kuidas küla koerale, nõnda koer külale
- Kuidas küli, nõnda vili (EVS)
- Kuidas külvad, nõnda lõikad
- Kuidas känd, nõnda käbi (EVS)
- Kuidas känd, nõnda võsu (EVS)
- Kuidas käsi teeb, nõnda kael kannab (EVS)
- Kuidas looma toidad, nõnda ta veab (EVS)
- Kuidas maa, nõnda marjad (mood) (EVS)
- Kuidas maa, nõnda usk (EVS)
- Kuidas mees, nõnda palk (EVS)
- Kuidas mänd, nõnda kasu (EVS)
- Kuidas mõtted, nõnda teod (EVS)
- Kuidas nimi, nõnda vili (EVS)
- Kuidas pakk, nõnda talb (EVS)
- Kuidas pea, nõnda kübar (EVS)
- Kuidas peremees, nõnda sulane (EVS)
- Kuidas põldu harid, nõnda põld sulle tasub (EVS)
- Kuidas rahvas, nõnda riie (EVS)
- Kuidas saadud, nõnda söödud (EVS)
- Kuidas saun saadud, nõnda saun mingu (EVS)
- Kuidad söödad, nõnda lüpsad (EVS)
- Kuidas tamm, nõnda tõru (EVS)
- Kuidas tibu, nõnda tervis (EVS)
- Kuidas töö, nõnda palk (EVS)
- Kuidas vanemad ees, nõnda lapsed järel (EVS)
- Kuiv aasta ahtra lehma eest; nälg jätab üsna ilma (EVS)
- Kuked puule, laisad tööle, usinad und nägema (EVS)
- Kukk talupoja kell, päike peremehe kubjas, lõuna saksa ärkamise aeg (EVS)
- Kukk tegema, härg sööma (EVS)
- Kuninga juures suur kui heinakuhi; saab siia, ei saa piipu panna (EVS)
- Kurbus sööb südant nagu rooste rauda (EVS)
- Kured lähvad, kurjad ilmad. Haned lähvad, hallad maas. Luiged lähvad, lumi taga
- Kurg toob kevadel uued saapad (EVS)
- Kuri ei karda Jumalat ega inimesi (EVS)
- Kuri keel teravam kui nuga (EVS)
- Kuri kuu kummuli, hea kuu seliti, soe kuu serviti, külm kuu küliti (EVS)
- Kuri kõne (jutt) rikub head kombed (EVS)
- Kuri mees vananeb paremaks, kuri naine pahemaks (EVS)
- Kuri nutab kadeduse pärast, hea rõõmu pärast (EVS)
- Kuri tuleb kutsumata, viletsus vilistamata (EVS)
- Kuri võtab kulbist, paha pajast (EVS)
- Kuriteo hääl käib maad ja mered läbi, heategu jääb vaese sauna (EVS)
- Kurja hea vastu on maailma viis (EVS)
- Kurja keele eest ei pääse kuhugi (EVS)
- Kurjad naised - hurjutada (EVS)
- Kurk kulutab enam kui käed teenivad (EVS)
- Kus argipäev hästi, sel harva halvasti (EVS)
- Kus ei ole aset, ei ole asja (EVS)
- Kus ei ole hirmu, ei ole armu (EVS)
- Kus ei ole kaebajat, ei ole kohut (EVS)
- Kus haige, seal käsi; kus arm, seal silm (EVS)
- Kus hulkjal penil kodu, hajapenil ase
- Kus hundist räägid, seal hunt aiataga
- Kus häda otsib, leiab häda (EVS)
- Kus kaks ninapidi koos, seal kolmas suus (hammaste vahel) (EVS)
- Kus kasu ei kasva, seal ei maksa vaevagi (EVS)
- Kus keeletu pääseb, kui meeletu peale paneb (EVS)
- Kus kiitust, seal laitust (EVS)
- Kus konn saadud, seal konn söödud (EVS)
- Kus koorm langeb, sinna ründed jäävad (EVS)
- Kus kõneleb, see külvab, kes kuuleb, see lõikab (EVS)
- Kus kõnelejaid, seal kuulajaid (EVS)
- Kus lammast niidetakse, sinna langeb villu maha (EVS)
- Kus mägi, seal mõis, kus küngas, seal kõrts, talud soos ja rabas (EVS)
- Kus naine narakas, seal lastel kaltsud kaelas (EVS)
- Kus odraiva, sinna ei mahu rukkiiva (EVS)
- Kus palju koos, sinna kogub veel juurde (EVS)
- Kus palju päid, palju mõtteid (EVS)
- Kus puid raiutakse, langeb laaste mõlemale poole (EVS)
- Kus punane härg maganud, tunnukse aset üheksa aastat (EVS)
- Kus puud raiutakse, seal laastud lendavad (EVS)
- Kus raiska, seal kaarnaid, kus varandust, seal vargaid (EVS)
- Kus rublad ees, sinna veerevad rublad juurde (EVS)
- Kus saun, seal eestlased
- Kus silm, seal külm, kus sõlm, seal soe (EVS)
- Kus suitsu, seal sooja (EVS)
- Kus tegijaid, seal nägijaid (EVS)
- Kus tuld, seal suitsu (EVS)
- Kus vai pääseb, kui nui pihta annab (EVS)
- Kus varblasi on, sinna lendab varblasi veel juurde (EVS)
- Kus vähe tuld, seal palju suitsu (EVS)
- Kus viljavihud puuduvad, seal rabatakse õlgi (EVS)
- Kus õhtu, seal öömaja (EVS)
- Kust tuul, sealt meel (EVS)
- Kust võatakse, sealt väheneb (EVS)
- Kutsumata võõrad, teadmata roog (EVS)
- Kuu kehib kuiva, päev sapib sadu (EVS)
- Kuulab, et suu ila tilgub (EVS)
- Kuule palju, räägi (kõnele) pisut! (EVS)
- Kuulmas tõsi, nägemas vale (EVS)
- Kuulus kuninga tõbi ja vaese mehe taar (EVS)
- Küla kõhutäiega ei saa üle haguse aia (EVS)
- Küla söömad küllili, oma söömad otsekohe (EVS)
- Külaleib magusam kui oma (EVS)
- Külaline on kaks korda armas: kui tuleb ja kui läheb
- Külasöömad künniksele, oma söömad otsekohe (EVS)
- Küll asi võib veel teiseks (teisiti) minna (EVS)
- Küll häda õpetab sandi lugema (laulma) (EVS)
- Küll kaasik kasvatab ja paju painutab (EVS)
- Küll leib saab sööja, sai sõtkuja (EVS)
- Küll mees oma mehe tunneb (EVS)
- Küll nälg õpetab sandi paluma (EVS)
- Küll pikk aeg vaagub kord hauale (EVS)
- Küll pikk päev jõuab õhtule (EVS)
- Küll valge ära sööb, mis must kokku paneb (EVS)
- Küll vasika nahk viiakse turule niisama kui härja nahk (EVS)
- Küllap elu õpetab (EVS)
- Küllus ajab uhkeks (EVS)
- Külm ajab käed põue (EVS)
- Külm ajab mehe reelt maha, istub ise peale (EVS)
- Külm kisub kindad karmanist välja (EVS)
- Külm paneb lindude aidaukse lukku (EVS)
- Külm teeb jalad alla (EVS)
- Külm teeb vete üle sillad (EVS)
- Külva head, siis kasvab head (EVS)
- Küsija suu pihta ei lööda
- Kümme kokka kõrvetavad pudru põhja (EVS)
- Küsija suu peale ei lüüa (EVS)
- Kütt läheb metsa, pane (pange) pada kummuli, kalamees läheb kalale, pane (pange) pada tulele (EVS)
- Küünlapäeva sula ja maretapäeva põud on nälja ema (EVS)
- Küünlakuuse sula vastab vastlakuu ära (EVS)
- Küüru teise seljas näeb igamees (EVS)
- Käbi ei kuku kännust kaugele (EVS)
- Käed annavad, küünarnukid kisuvad tagasi (EVS)
- Käed teevad tööd, pea toidab (EVS)
- Käsi peseb kätt ja kaks kätt pesevad palet (EVS)
- Käsi puusas, täi taskus (EVS)
- Käsk vanem kui käsutäitja (EVS)
- Kätel otsid, jalal leiad (EVS)
- Kätel pühad, kõhul paast (EVS)
- Kätki toassa tüliksi, vibu silma pistajaksi (EVS)
- Kõht isand, sina ta sulane (EVS)
- Kõht kõige kurjem kubjas taga sundimas (EVS)
- Kõht teab paremini kui kell oma aega (EVS)
- Kõht täis, meel hea; mis vaja, see varna otsas (EVS)
- Kõht vaevab kehva enam kui rikast (EVS)
- Kõige ilusamad maasikad nopitakse kõige varem (EVS)
- Kõige parem perenaine see, kellest kõige vähem räägitakse (EVS)
- Kõik ajab oma aega taga (EVS)
- Kõik ei mahu marjamaale, muist peab jääma karjamaale! (EVS)
- Kõik ei ole mesi, mis magus (tilgub) (EVS)
- Kõik ei ole saamapäevad, muist on ikka söömapärvad (EVS)
- Kõik herned ei kee korraga pehmeks (EVS)
- Kõik inimesed ei ole ühe veega ristitud (EVS)
- Kõik kased ei kasva ühepikkuseks (EVS)
- Kõik kosilased on rikkad (EVS)
- Kõik kurjad kositakse, kõik viletsad viiakse, tõbist (tõvealust) ei vii keegi (EVS)
- Kõik omal ajal (EVS)
- Kõik pilved ei anna vett (EVS)
- Kõik saksad rikkad, kõik talupojad vaesed (EVS)
- Kõik sügised ei ole salvetäidjad (EVS)
- Kõik talupojad targad, kõik saksad suurelised (EVS)
- Kõik võib olla, kõik võib tulla ja ka mina parun olla (EVS)
- Kõikumata õnnel ei ole köit tarvis (EVS)
- Kõnele muudega vähe, enesega palju (EVS)
- Kõrtest kubu korjatakse (EVS)
- Kõrts ei ole põrguhaud ega kirik taevariik (EVS)
- Kõrts kuradi kabel (EVS)
- Kõrts pandud kõndijale, palvemaja patusele, kirik kõikidele (EVS)
- Kõrtsipink on tõrvane (EVS)
- Kõrtsis kõikidel 5 paari härgi, kodus ei vasikatki (EVS)
- Kõrtsmik sandi sulane, mustlase ilalakkuja (EVS)
- Kõva jutt jääb kõrva, salajutt läeb sauna (EVS)
- Kõva peer on pere naer, salasitt toob sekeldusi
- Kõver käsi teeb uksed lahti (EVS)
L
- Laastutuli ja laenuleib ei kesta kaua (EVS)
- Laen kerge anda, raske tagasi saada (EVS)
- Laena nii kaua teistele kui ise laenama lähed (EVS)
- Laena suu külasse, söö ise läbi külje (EVS)
- Laenaja leiab enam laitust kui tänu (EVS)
- Laenaja sõber, tagasinõudja vaenlane (EVS)
- Lahti lõigatud leib (viilukas) ei kasva enam kukku (EVS)
- Lahtine suu ei jää nälga (EVS)
- Laisa linna ei leita kusagil (EVS)
- Laisa päev pikk
- Laisa tööpäev ikka homme (EVS)
- Laida meest, mitte mehe mütsi
- Laisk ei pea leiba kinni, virgal kõht ja kott on täis (EVS)
- Laisk koer, hea õnn (EVS)
- Laisk läheb suvel (ahju) vilusse, talvel ahju paistele (peale) (EVS)
- Laisk ootab, kuni päev looja läheb (EVS)
- Laisk sureb enne surma laiskuse pärast (EVS)
- Laisk susi ei saa lammast (EVS)
- Laisk teeb ikka laupäeva õhtu (EVS)
- Laiskus ja hooletus on kehvuse vennad (EVS)
- Laiskus käib pikkamisi eel, vaesus tuleb kärmelt järele (EVS)
- Laiskus, lase mind lahti, peremees peksab sind ja mind (EVS)
- Laiskus läheb naha vahele (EVS)
- Laiskus on kuradi peapadi (EVS)
- Laiskus on rumaluse ori (EVS)
- Laitjaid küll, aga võta koorm oma selga, talu esiti ja laida siis (EVS)
- Laps ikka enam kui laast (EVS)
- Laps, kes kasvab üles hirmuta, sureb auta (EVS)
- Laps narmus, siga karvus (EVS)
- Laps noorem, jalg kärmem (EVS)
- Lapse kümnes on kerge maksta (EVS)
- Lapse suu seletab rohkem, kui mehe
- Lapsed ja narrid usuvad, et 20 rublale ja 20 aastale otsa ei saa (EVS)
- Lapsel valutab sõrm, emal süda (EVS)
- Lapsele lauldakse, mõrsja mõistku (EVS)
- Lapsest kasvab hiljem jälle lapse vanem (EVS)
- Lase sant sauna, sant tahab vihta, anna viht, tahab ka lavale (EVS)
- Laulik ei laula rahata ega päästa keelt killingita (EVS)
- Laulust lauda ei kaeta, sõnust ei tehta söömaaega (EVS)
- Lausutud sõna lagub (EVS)
- Leent (putru) ei sööda nii kuumalt kui keedetakse (EVS)
- Lehm lüpsab suust, kana muneb nokast (EVS)
- Leib vaese sai (EVS)
- Leib vanem kui meie (EVS)
- Lesk on katuseta hoone (EVS)
- Libe keel kaval petis (EVS)
- Libe keel, kibe meel (EVS)
- Libe keel teeb palju sõpru ja paha sõna murrab võõra väe (EVS)
- Liha ei kasva kondita ega puu oksata (EVS)
- Liha ei kõlba soolata ega laps vitsata (EVS)
- Liha otsib, kondi leiab (EVS)
- Liha toob ligidale, kapsad viivad kaugele (EVS)
- Lihaleent liibata pealt, kalaleent kaabata põhjast (EVS)
- Lihane keel lõikab luise kaela maha (EVS)
- Lihata võib elada, ei leivata (EVS)
- Lihunik vahib rätsepa aknast välja (EVS)
- Liig kõverdamine murrab puu (EVS)
- Liikjulgus lükkab mere põhja, kelmus keldrisse (EVS)
- Liikuv vesi läheb selgemaks, seisev vesi pahemaks (EVS)
- Linna saia sarved paistavad silma (EVS)
- Lobasuul koera suu, jänese süda (EVS)
- Loetud raha ei keela varga käppa (EVS)
- Loll hommikul, loll õhtul (EVS)
- Loodetuul on taeva luud (EVS)
- Lootus hea mees (EVS)
- Lootus sureb viimasena
- Lubaja hea mees, pidaja veel parem (EVS)
- Lusikaga antud, kulbiga võetud (EVS)
- Lustipidu ajab mõne korra kurja idu (EVS)
- Luu kasvatab liha, aga liha ei kasvata luud (EVS)
- Luu liha valijale, koor leiva algajale (EVS)
- Lühike au, suur häbi (EVS)
- Lükka enne sea küna ümber, siis hakka vastu rääkima (EVS)
- Läheb silmist, läheb meelest (EVS)
- Läheb tütar toasta, läheb töö toasta (EVS)
- Lõigatud laps kardab nuga (EVS)
- Lõikuse ajal on kannad kurdid (EVS)
- Lõõke toob lõunasooja, pääsuke päevasooja, ööbik öösooja
- Lõpeb üks töö, algab teine töö (EVS)
- Lõpp iga asja kroon (EVS)
- Lõpp (ots) hea, kõik hea (EVS)
- Lõpul igaüks tark (EVS)
- Löö rusikaga tuult ehk aja tühja juttu taga - ükskõik (EVS)
M
- Ma tahan sind kiita tühjas kirikus ja kuivas kõrtsis (EVS)
- Maa katab kõik kõverused kinni (EVS)
- Maa (mulla) põues magus magada (EVS)
- Maad küntakse mitu korda, seemet külvatakse üks kord (EVS)
- Maailm läheb vanemaks, inimesed targemaks (EVS)
- Maarjapäev toob keskhommiku, rukkivihu viib keskhommik (EVS)
- Maarjapäevast mees lihavaagnale ja härg heinasõimele
- Madal mets saab enne maasika kui kõrge (EVS)
- Madisepäev annab kanale võtme kätte (EVS)
- Madleena annab hädaleiba, Jaagub suure kaku (EVS)
- Madu poetab naha, aga ei poeta paha (EVS)
- Magab sõba, ei maga sõbaalune (EVS)
- Magades ei leia keegi leiba (EVS)
- Magaja jagu hoitakse alal (pannakse paigale), tõrkuja osa süüakse ära (EVS)
- Magaja kassi suhu ei jookse (rotti) hiirt (EVS)
- Magaja koer ei taba varast (EVS)
- Magaja silmi ja koera hambaid ei või uskuda (EVS)
- Magaja uni ja tegija töö ei lõpe (EVS)
- Magajal koeral suur pea, jooksjal koeral lai selg (EVS)
- Magajal und, tegijal tööd (EVS)
- Magu müüjal, magu ostjal (EVS)
- Magus petab maia ära (EVS)
- Magusam kui mesi, tugevam kui lõvi
- Maias maitseb, kärsitu katsub (EVS)
- Maius mao põletab (EVS)
- Maja ilma meheta kui õu ilma koerata (EVS)
- Maja ilma naiseta kui pere ilma kassita (EVS)
- Mats linnas, roos rinnas (uhke kohta) (EVS)
- Meega püütakse maiast (EVS)
- Mees ei jõua üheksa hobusega nii palju sisse tuua kui naine põllega välja viib (EVS)
- Mees joodik, pool maja põlenud, naine joodik, kogu maja põlenud (EVS)
- Mees, kes petab, narr, kes petta laseb (EVS)
- Mees, kes räägib, narr, kes üles räägib (EVS)
- Mees kõrtsis, hobune põrgus (EVS)
- Mees mehe vastu, kaks meest kahe vastu (kuradi vastu) (EVS)
- Mees must, meel tark, rahakukkur kuulus, jahuvakk valge (EVS)
- Mees nägusam, kui piip suus, naine nägusam, kui laps süles (EVS)
- Mees pulmas, hobu põrgus (EVS)
- Mees püüab hüljest, hüljes meest (EVS)
- Mees saab mehega kokku, mägi ei saa mäega kokku (EVS)
- Mees saab naise, aga lapsed ei saa ema (EVS)
- Mees silmas, võlg meeles (EVS)
- Mees tuntakse mütsist, naine tanust (EVS)
- Meest mõõdetakse mõistusest (EVS)
- Meest sõnast, härga sarvest
- Mehe au kübar peas, naise au ta põlvil (EVS)
- Mehe ilu ja koti jämedus on üks (EVS)
- Mehe kont maksab ikka raha (EVS)
- Mehe poeg näeb mõnda (EVS)
- Mehe rusikas on magusam kui mee lusikas (EVS)
- Mehel mehe süda (EVS)
- Mehi ei pea loetama, vaid kaalutama (EVS)
- Merel silmad, metsal kõrvad (EVS)
- Meretagune tuleb, ei tule maa-alune (EVS)
- Meri tapab noore mehe, kare katkestab noore härja (EVS)
- Mesi karu lõksu meelitab (EVS)
- Mesi peiul, viha naisemehe suus (EVS)
- Mesi suus, sapp südames (EVS)
- Mesileib minnes, saiakakk saades (EVS)
- Mets vaese mehe kasukas
- Metsal silmad, seinal kõrvad (EVS)
- Metsas talupoja õigus (EVS)
- Mida armsam laps, seda valusam vits (EVS)
- Mida ei saa jõuga, seda saab nõuga
- Mida enam pori puutud, seda laiemale laguneb (EVS)
- Mida enam päid, seda enam tahtmisi (EVS)
- Mida enam saab, seda enam tahab (EVS)
- Mida enam saad, seda enam läheb (EVS)
- Mida enam tuult, seda enam tuld (EVS)
- Mida harvem näed (tuled), seda armsam oled (EVS)
- Mida higisem nahk, seda magusam leib (EVS)
- Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea
- Mida kõrgemalt kukud, seda valusamalt vaagud (EVS)
- Mida kõrtsis kõneled, seda külas kuuled (EVS)
- Mida madalam maja, seda magusam leib (EVS)
- Mida noorelt külvad, seda vanalt lõikad (EVS)
- Mida pikem juus, seda lühem mõistus (EVS)
- Mida pisem keha, seda suurem süda (EVS)
- Mida rohkem aega, seda parem töö (EVS)
- Mida rutem rattad jooksevad, seda kergem koorm (EVS)
- Mida suu ketrab, seda käsi ei korruta (EVS)
- Mida suurem hulk, seda vedelam leem (lake) (EVS)
- Mida suurem kala, seda paksem leem (EVS)
- Mida vaesem sant, seda suurem kott (EVS)
- Mida vaiksem tuul, seda lähem torm (EVS)
- Mida vanemaks lähed, seda targemaks saad (EVS)
- Mida varem, seda parem (EVS)
- Mida vähem jõudu, seda enam kiusu (EVS)
- Millal põrgu hingist täis saab ehk silm vaatamishimust (EVS)
- Millal savine vesi selgeks saab (EVS)
- Mina härra, sina härra, - kes siis kotikandja? (EVS)
- Mine adrata kündma või noodata kalu püüdma (EVS)
- Mine kulli küüsist saaki kiskuma (EVS)
- Mine otsi õnne, kui õnn sind ei otsi (EVS)
- Mine suurt saama ja päratut pärima, kaotad väikesegi (EVS)
- Mine tuult kinni püüdma (EVS)
- Mine vihma käest ära, satud räästä alla (EVS)
- Mine vägevaga vaidlema ehk suurega kohut käima (EVS)
- Mis aitab istumine, kui ei aita astumine (EVS)
- Mis ajast, see arust (EVS)
- Mis elab, see liigub, mis liigub, see kulub (EVS)
- Mis hiirtel viga elada kui kassi kodus põle
- Mis hirm toob, seda hirm sööb (EVS)
- Mis inimene otsib, seda ta leiab; mis ta näha tahab, seda ta näeb (EVS)
- Mis isa korjanud üsaga (sülega), poeg pillab hõlmaga (EVS)
- Mis Juku õppinud, seda Juhan ei unusta (EVS)
- Mis Juku õppinud, seda Juhan teab (EVS)
- Mis jõu läbi (jõuga) ei saa, saab nõu läbi (nõuga) (EVS)
- Mis kala keegi otsib, selle ta saab (EVS)
- Mis kasu on jooksmiseks kui oled valel teel
- Mis kaunis, see kallis (EVS)
- Mis keegi teab, see ei söö leiba (EVS)
- Mis kirves otsib, seda kirves leiab (EVS)
- Mis kits kitsele annab, kui isegi närib haavakoori (EVS)
- Mis kopikuks loodud, on kopik (EVS)
- Mis kurel viga, kui herned nina all (EVS)
- Mis käest kaob, seda hakatakse kahetsema (EVS)
- Mis lusikaga võetud, tuleb kulbiga tasuda (EVS)
- Mis meelelt, see keelelt
- Mis mõisa viiakse, satub kui tuulde (EVS)
- Mis möödas, see meelest (EVS)
- Mis noores põlves kokku pandud, see vanas eas leida (EVS)
- Mis noormees teeb, seda vanamees rikub (EVS)
- Mis noorus kogub, seda vanus leiab (EVS)
- Mis näed, ära näe, mis kuuled, ära kuule! (EVS)
- Mis oma käsi käänab, seda oma kael kannab (EVS)
- Mis sa paljast lammast niidad, niida sealt, kus villu on (EVS)
- Mis sa teed, teed iseenesele! (EVS)
- Mis saab, ikka kurgust alla (EVS)
- Mis sant see, kel pole kotti (EVS)
- Mis sellega tegu, mis teise mehe jagu (EVS)
- Mis sinult ei küsita, sellest pea suu kinni! (EVS)
- Mis suhu pistetakse, ega see varjus ole (EVS)
- Mis süda vihkab, seda silm ei ihka (EVS)
- Mis südames keeb, sellest kõneleb (räägib) keel (EVS)
- Mis tabab taud tühjast talust või surm saunanurgast (EVS)
- Mis täis kõht sellest teab, mis tühjal kõhul tarvis (EVS)
- Mis täna tehtud, see homme hooleta (EVS)
- Mis vanemad teevad, seda lapsed näevad (EVS)
- Mis viga teise seljas (kukil) liugu lasta (EVS)
- Mis viga tuld teha, kui tunglad ees (EVS)
- Mis vihaga tehakse, läheb viltu (EVS)
- Mis võtja võtab, kui andja ei anna (EVS)
- Mis ühele hea, see teisele paras (EVS)
- Mitmed pead, mitmed mõtted, mitmed käed, mitmed tööd (EVS)
- Muidu ei maksa midagi, muidu on oleks'i sugulane (EVS)
- Mul rutt ees, sul taga (EVS)
- Mulla põues ei ole inimesel enam vaeva (EVS)
- Muna ei maksa munaga vahetada, ehk: ega kaupmees muna muna vastu vaheta (EVS)
- Munad veerevad pesas üksteise vastu, miks siis mitte inimesed? (EVS)
- Mune enne, kaaguta siis! (EVS)
- Mure ei aita üle mulgu ega kurvastus üle künka (EVS)
- Mure ei lase magada, hooli suuri aeleda; mure kütab külje all, hooli põues põletab (EVS)
- Mure kõnnib, muhk peas, vilets kõnnib, vesi silmis (EVS)
- Mure murrab mehe, valu vaeselapse (EVS)
- Mure saadab mulla poole, arvamine haua poole (EVS)
- Mure teeb mustaks, häda halliks (EVS)
- Murra vitsa, kui vits veel nõrk! (EVS)
- Mustad pilved muidu käivad, savikarva sajavad (EVS)
- Musul mulla magu (EVS)
- Müts mehe au (EVS)
- Mütsiga annad, mütsita käi kätte saamas (EVS)
- Mägi ei saa mäega kokku, inimene saab ikka inimesega (EVS)
- Märjal maal pole vihma vaja (EVS)
- Mõisas lase käsi käia (EVS)
- Mõistlik mees ei pane enne õhtut mütsi peast ära (EVS)
- Mõistlik mõistab, aruline saab aru, rumal katsub käpuga (EVS)
- Mõistlikkude vahel peab õlekõrs vastu, aga jõledad kisuvad raudahelad katki (EVS)
- Mõistsid alata, mõista lõpetada (EVS)
- Mõistus mehe peas, aga mitte mehe käes (rammu mehe peos) (EVS)
- Mõnda ju nähtud, viimne veel nägemata (EVS)
- Mölder elab vee ja tuulega
- Mölder ja kõrtsimees põle ilmaskid ilmarahva meele järgi mette
- Möldri matt ja kõrtsi võlg on maksta (EVS)
- Mõnda juhtub tegijal, magajal ei midagi (EVS)
N
- Naer tuleb naerust (EVS)
- Naerult tehtud, tõelt peetud (EVS)
- Naerust tõuseb nutt (EVS)
- Nagu ema, nõnda ka tütar
- Nagu hane selga vesi
- Naine mehe abi, mees naise tugi
- Naine mehe nõu, kübar mehe au (EVS)
- Naine on maja lukk (EVS)
- Naine ärgu naergu naist, tüdruk ärgu teotagu teist! (EVS)
- Naise ja naise vahet saab sülega mõõta (EVS)
- Naise näpp ja mära mokk ei seisa iialgi (EVS)
- Naise pea ja kanapea on ühesugused (EVS)
- Naise võtad, reed, rattad varsti taga (EVS)
- Naise võtad, tüli tuleb majasse (EVS)
- Naist ära vali silmadega, vaid kõrvadega (EVS)
- Naist ära võta piduajal, hoost ära osta sõiduajal (EVS)
- Naiste tahk ja kana ninarätik - need kaks vanapaganal teadmata (EVS)
- Naistel pikad juuksed, kerge meel (EVS)
- Naisterahva töö ei lõpe eladeski otsa (EVS)
- Naisterahva töö ja vana hobuse sööt ei paista silma (EVS)
- Naisterahval on pikemad patsid kui aru (EVS)
- Naisterahval pikad juuksed ja lühike mõistus (EVS)
- Narri meest, aga ära narri mehe mütsi! (EVS)
- Narri naist, aga ära narri naise tanu! (EVS)
- Narri põldu üks kord, põld narrib üheksa korda vastu (EVS)
- Natuke hea, palju veel parem (EVS)
- Natuke valetada, natuke varastada, siis saab ilmas edasi (küll siis käsi hästi käib) (EVS)
- Neiud noored - noppida (EVS)
- Neli silma näevad rohkem kui kaks (EVS)
- Nii ligidalt sugulane kui viies vesi taari peal (EVS)
- Nii mitu meest, nii mitu meelt (EVS)
- Niine võtad, rihma maksad (EVS)
- Niipalju on veel rootsi õigust, et maha kukkudes oma loaga võib üles tõusta (EVS)
- Nimi ei riku meest, kui mees ise nime ei riku (EVS)
- Nimi ei riku meest, olgu pada ehk pang (EVS)
- Nina mehe nägu (EVS)
- Nina otsa näed, ea otsa ei näe (EVS)
- Nisuleib ja tütarlapsed ei seisa kaua värsked (EVS)
- Noor inimene on vanast seitse korda taga (EVS)
- Noor jalg jooksma, vana püha pidama (EVS)
- Noor nahk venib, vana rebeneb (EVS)
- Noor veri, noor tahtmine (EVS)
- Noorel nugise, vanal varese (öökulli) silmad (EVS)
- Noores eas kerge elu, vanas eas kerjamine (EVS)
- Noorikuna pill ja ilus, naisena nälg ja pisarad (EVS)
- Noorte leskede südamed ja kivivaagnad on kerged jahtuma (EVS)
- Nuiaga lüüakse haavu, sõnaga lüüakse luu katki (EVS)
- Nuta taga vooditäit, ära nuta kätkitäit! (EVS)
- Nutab mullist naeru (EVS)
- Nutused vihma lapsed, ei nuta kuiva lapsed (EVS)
- Nüüd elavad kõik suure võimusega maa pael (EVS)
- Nüüd on kits kotis ja sarved väljas (EVS)
- Nüüd on konn künka otsas (EVS)
- Nüüd on kõik kanad õrrel (EVS)
- Nüüd on kõik targad tööl (EVS)
- Nüüd on vesi ahjus ja tuli ojas (EVS)
- Näe palju, kuule palju, ärä palju pajata! (EVS)
- Nälg ajab hundi külasse (EVS)
- Nälg ei jätä nuga tuppa (EVS)
- Nälg keedab magusa leeme (EVS)
- Nälg kõhus, uhkus südames (EVS)
- Nälg naerab noore naise, tühi kõht tüdruku (EVS)
- Nälg näitab, oht õpetab (EVS)
- Nälg on kõige parem kokk (EVS)
- Nälg paneb karu käppa imema (EVS)
- Nälg roa soolab (EVS)
- Näljane koer (täi, kirp) hammustab valusasti (EVS)
- Näljane sööb jänestki (EVS)
- Näljase näpud ei saa rasva tilkuma (EVS)
- Näputäis tõtt parem kui sületäis valet (EVS)
- Nõid leiab nõu, kui poeg võlla viiakse; ehk: küll nõid jne. (EVS)
- Nõid naerab nõida (EVS)
- Nõnda vanker jookseb, kuidas takka lükatakse (EVS)
- Nõu aitab meest, nõõ hoost (EVS)
- Nõuga tehakse paremini tööd kui suure väega (EVS)
O
- Odav kala, lahja leem (EVS)
- Ole ise mees, pea ka teist meheks! (EVS)
- Ole nobe noorena, siis saad vanana vaadata! (EVS)
- Oleks ei maksa midagi, oleks uppus Jamburi jõkke ära (EVS)
- Oleks ei ole hea mees (EVS)
- Oleks põrsal küüned, ta läheks puu otsa (ahju peale) (EVS)
- Oleks surijaid, küll oleks pärijaid (EVS)
- Olgu aed nii suur kui on, mulk ikka üks (EVS)
- Olgu ikka üks pudrukeetja, teised pudrusööjad (EVS)
- Olgu isa hunt või karu, kui aga ise mees (EVS)
- Olgu kas kaks suitsu suus, poiss jääb ikka poisiks (EVS)
- Olgu kivi palavam kui palav, kui peale sülitatakse, jahtub ometigi (EVS)
- Olgu mees ühe jalaga ja ühe silmaga, naise saab ta ikka (EVS)
- Olgu mis on, üks ta ikka on (EVS)
- Olgu ohuks, kui ei ole rohuks (EVS)
- Olgu peig sunt ehk sant, kui aga mees (EVS)
- Olgu pime või vigane, kui aga isane (EVS)
- Olgu päev pikem kui pikk, läheb ta ometigi õhtule (EVS)
- Oma au, oma hais (EVS)
- Oma ei jäta, võõrast ei võta (EVS)
- Oma eit eidekene, võõras eit raisk (EVS)
- Oma ema vits ja võõrasema võileib on üks (EVS)
- Oma kari, oma kaer (EVS)
- Oma kiit ikka kõige rutemini käes (EVS)
- Oma kiitus haiseb, võõra kiitus heliseb (EVS)
- Oma kodu koeradki tunnevad (EVS)
- Oma laps on lapsukene, võõras laps laastukene (EVS)
- Oma leib kõige magusam (EVS)
- Oma leib toidab, oma ramm toedab (EVS)
- Oma maa maasikas, võõras maa mustikas
- Oma pesa kuldne pesa (EVS)
- Oma põld, oma põrsas (EVS)
- Oma silm on kuningas (EVS)
- Oma suu on ikka lähem kui teise suu (EVS)
- Oma süüd ei tunne keegi (EVS)
- Oma taadi põlenud kooruke on parem kui võõra võileib (EVS)
- Oma tarvidus on kõige parem kubjas (EVS)
- Oma teenitud leib on magus (EVS)
- Oma teenitud leival on saia magu (EVS)
- Oma tehtud töö on meistri töö (EVS)
- Oma tuba, oma luba (EVS)
- Omad jalad viivad, omad jalad toovad (EVS)
- Omad koerad kisuvad, omad koerad lepivad
- Omad vitsad kibedad vitsad (EVS)
- Omad vitsad peksavad kõige valusamini (EVS)
- Omaga saab inimene enesele vaenlasi (EVS)
- On kolm lolli: kalamees, jahimees ja koduväimees, sest nad lähevad kodust välja ja ei tea, kas midagi saavad
- On sul häda, kaeba enesele (EVS)
- Ootaja õnge tuleb kala (EVS)
- Ootajal ohjad kaelas (EVS)
- Ootajal pikad silmad (EVS)
- Ootamata võõras, varumata vara (EVS)
- Oras ei ole veel salves (EVS)
- Orasest tunnukse vilja, tegudest inimest (EVS)
- Ori magab õrre peal, vaeslaps varna peal (EVS)
- Ori oskab orja õpetada, varas varast nuhelda (EVS)
- Orjast saab osa jagaja, päevalisest palga maksja (EVS)
- Orjavitsal on ka õis (EVS)
- Ostad hobuse, saad hoole; võtad naise, saad mure
- Ostad, mis pärast ei ole tarvis, müüd pärast, mis tarvis (EVS)
- Ostad õhtul, vaatad hommikul, ei maksa kaht vähkigi (EVS)
- Ots hea, kõik hea (EVS)
- Otsi ohtu, katsu rohtu (EVS)
P
- Paberivalge on kannatlik ja ilusad sõnad ei söö leiba (EVS)
- Pada ei ole nii must kui sõimatakse (EVS)
- Pada laidab katelt, ühed mustad mõlemad (EVS)
- Pada sõimab katelt ühed mustad mõlemad
- Paha ei paranda paha (EVS)
- Paha keel tõstab tüli (EVS)
- Paha mees, parem õnn (EVS)
- Paha siga, mitu viga: küll kärss kärnas, küll maa külmand
- Paha siga, mitu viga: kärss kärnas, maa külmand ja ohakad torgivad
- Pahandus ei tule ühelt poolt, vaid ikka kahelt poolt (EVS)
- Paks seeme kaotab, harv seeme kasvatab (EVS)
- Paku pagari pojale saia ehk lihuniku lapsele liha (vorsti) (EVS)
- Palju kisa, vähe villu (EVS)
- Palju kokki keedavad pudru põhja (EVS)
- Palju külalisi kustutavad leemepaja alt tule ära (EVS)
- Palju lapsi, laiad silmad (EVS)
- Palju patusele vaja, tõrretäiest saab küll (EVS)
- Palju päid ei sünni ühe mütsi alla (EVS)
- Palujale (küsijale) saab paljugi, õigele ei saa oma osagi (EVS)
- Pane kits kärneriks, küll siis palju kapsaid saad! (EVS)
- Pane mõistlik kas liivakünka otsa, ta elab; pane mõistmatu kas kullapotti, ikka mees kammitsas! (EVS)
- Papi külimitt, koti sopp ja põrguhaud ei saa iial täis (EVS)
- Paranda, kui paras aeg! (EVS)
- Parast põuda pilved, pärast ilu istlemine (EVS)
- Parem 9 sõrmega süüa ise leiba kui 10 sõrmega kroonukuube kanda (EVS)
- Parem aasta oodata kui kaks kahetseda (EVS)
- Parem aegsasti ette vaadata kui pärast kahetseda (EVS)
- Parem auga hauda minna (surra), kui häbiga elada (EVS)
- Parem avalik vaenlane kui sala sõber (EVS)
- Parem elav väeti laps kui surnud kuningas (EVS)
- Parem ema armu hõlmas kui kuninga kuldlinnas (EVS)
- Parem ette vaadata kui pärast oiata (õhata) (EVS)
- Parem haava hoida kui oiata (EVS)
- Parem hea sulane kui halb peremees (EVS)
- Parem hea sõber kui halb peremees (EVS)
- Parem head vähe kui halba palju (EVS)
- Parem heaga herneleem kui pahaga pannkoogid (EVS)
- Parem hommikul tehtud, kui õhtul mõeldud (EVS)
- Parem hüva rooga üle jätta kui vatsa revetada (EVS)
- Parem ikka sinna tuli teha, kus on tulease (EVS)
- Parem ise teha kui teist käskida (EVS)
- Parem kaks kord küsida kui üks kord eksiteed käia (EVS)
- Parem karta kui kahetseda (EVS)
- Parem kooruke huule käes kui kakuke tuule käes (EVS)
- Parem kurja kannatada kui kurja teha (EVS)
- Parem kurjas kodus, kui lahkes toas
- Parem kümme kord enam õpetada kui üks kord vähe (EVS)
- Parem lahja laudas kui lihav metsas (EVS)
- Parem lahja rahu kui rasvane riid (EVS)
- Parem lammas rahuga kui nuumhärg tüliga (EVS)
- Parem ligidalt tagasi kui kaugelt kahetseda (EVS)
- Parem müüa kui osta (EVS)
- Parem naerda kui nutta (EVS)
- Parem natukesega kui üsna ilma (EVS)
- Parem nõukaupa kui jõukaupa (EVS)
- Parem oja suud sulgeda kui jõe suud (EVS)
- Parem oma ema vits (põlenud kooruke), kui võõrasema võileib (EVS)
- Parem oma riide soe kui teise mehe töö soe (EVS)
- Parem omad aganad kui võõra selge leib (EVS)
- Parem omaga läbi saada kui võõralt laenata (EVS)
- Parem paar pastlaid kui üks saabas (EVS)
- Parem paar viiske kui paljajalu (EVS)
- Parem paigatud riie kui ilus ihu (EVS)
- Parem paluke leiba kui paha sõna (EVS)
- Parem peenike kotti pista kui jämeda järele joosta (EVS)
- Parem pikk ja peenike nälg kui jäme ja lühike nälg (EVS)
- Parem pingi all rahuga kui pingi peal rahuta (EVS)
- Parem pisike peremees kui suur sulane (EVS)
- Parem pisut õigusega kui palju ülekohtuga (EVS)
- Parem pool muna kui tühi koor
- Parem päeva kuumus kui vihma vilu (EVS)
- Parem suu sisse kõnelda kui taga selja sorida (EVS)
- Parem suuga paluda kui käega võtta (EVS)
- Parem suutäis soolast kui kõhutäis magedat (EVS)
- Parem sõna hammaste taga kui keele peal (EVS)
- Parem söömata magama minna kui murega üles tõusta (EVS)
- Parem targa kiitus kui lolli laitus (EVS)
- Parem tark vaenlane kui loll sõber (EVS)
- Parem tihane kotis kui metsis oksal (EVS)
- Parem tööd teha mureta kui jõude olla murega (EVS)
- Parem vaene ja tark kui rikas ja loll
- Parem vaikida kui vaielda (EVS)
- Parem vana habeme all kui noore piitsa all (EVS)
- Parem vana king kui paljas jalg (EVS)
- Parem vana varjul kui noore ilul (EVS)
- Parem varblane peos kui kümme katusel (EVS)
- Parem veisel vitsaraag kevadel närida kui heinasületäis sügisel (EVS)
- Parem viis viljaga kui kuus näljaga (EVS)
- Parem üheksa sõbra kui üks vaenlane (EVS)
- Parem üks sant totta kui üheksa (EVS)
- Parem üks vana sõber kui kaks uut (EVS)
- Parem üks varblane pihus kui kümme tuvi katusel
- Patt lõikab õiguse kaela maha, viin murrab õiguse pea otsast (EVS)
- Patt on hinge peremees (EVS)
- Patt papile, ülekohus köstrile, mis üle jääb, kirikumehele (kellamehele) (EVS)
- Pea aega kalliks, aeg hea mees (kärme) mööda minema (EVS)
- Pea nagu Pärnu linn, nina nagu Nissi kirik, kael nagu kalaveerand, silm nagu Siimu sigade laut, koon nagu Koluvere mõis, kõrv nagu Kõnna kuurialune (öeldakse ilusast näost lugu pidajale) (EVS)
- Pea pahane unustab, jalad vaesed vastaku (EVS)
- Pea pool suud kinni! (EVS)
- Pea tüdruk kinni, kui peigmees tuleb! (EVS)
- Peaga ei pääse keegi läbi seina (EVS)
- Peast vaadatakse peigu, jalast neidu (EVS)
- Peotäis näha on enam kui sületäis kuulda (EVS)
- Peremees ees, sulane järel (EVS)
- Peremees hulgub, ori magab väsimust (EVS)
- Peremees, kes põhku müüb, sandikoti kaela viib (EVS)
- Peremees sööb piima, leiba, sulane sööb soola, leiba (EVS)
- Peremees tüves, sulane ladvas (EVS)
- Peremehe hea sõna kutsub külalisi sisse (EVS)
- Peremehe jäljed väetavad põldu (EVS)
- Peremehe nüri kirves lõikab enam kui kolme sulase teravad kirved (EVS)
- Peremehe silm teeb loomad rammusaks (EVS)
- Peramehe üks silm teeb enam kui sulase kaks kätt (EVS)
- Perenaise au enam kui vaese mehe viis lehma (EVS)
- Pese kasukat, aga ära tee märjaks! (EVS)
- Pesule suvel suuri uhtumisi, talvel targu väänamista (EVS)
- Petis peksab iseennast (EVS)
- Pettusel on lõhkine kuub (EVS)
- Piip ligem kui naine (EVS)
- Piipu valva nagu varast öösi, muidu riisub su puupaljaks (EVS)
- Pikast ilust tõuseb pill (EVS)
- Pikem jalg astub pikemad sammud (EVS)
- Pikk vikat niidab laia kaare (EVS)
- Pikka puud ei lasta taevasse kasvada (EVS)
- Pill ei toida pereda, kannel ei kata kedagi (EVS)
- Pill pika ilu järele, lall laia rõõmu peale (EVS)
- Pill pinu taga, torm toa taga, sõrmiline sõnnikul (EVS)
- Pill tuleb pika ilu peale (EVS)
- Pillajast saab ori, kokkuhoidjast kuningas (EVS)
- Pilliga viidi, pisarail toodi (EVS)
- Pillimehed lähevad põrgu, tantsijad takka järele (EVS)
- Pime kana leiab ka tera (EVS)
- Pime õues - piits peos; koit õues - kott seljas; valge õues - vagu taga (EVS)
- Pimeda silmad sõrmede otsas (EVS)
- Pisike kivi viskab enne koorma ümber kui suur (EVS)
- Pisike pind sõrmes, suur valu (EVS)
- Pisike säde teeb suure tule (EVS)
- Pisikene pada keedab parema leeme (EVS)
- Pisikesed lapsed, pisikesed mured, suured lapsed, suured mured (EVS)
- Pisikesed pajad keevad ruttu üle (EVS)
- Piskust tööst saab enam kui suurest seisust (EVS)
- Pista sõrm suhu, katsu, kas oskab hammustada! (EVS)
- Pisut lapsi, palju leiba (EVS)
- Pojast poolgi turva, tühi turv tüttaresta (EVS)
- Pojast põlv muutub (EVS)
- Port ei usu puhast ega varas vaga (EVS)
- Pudelid on - purjutada (EVS)
- Puhas suu, puhas käsi käib kõige maailma läbi (EVS)
- Puu ei kasva oksata ega liha kondita (EVS)
- Puud ja peerud mehe mure, leib ja riie naise mure (EVS)
- Pühad tulevad suurelt, lähevad väikselt (EVS)
- Pühapäev püha, esmaspäev edev, teisipäev tõsine, kesknädal kehv, neljapäev näljane, reede rikas, laupäev ladus (EVS)
- Pühi oma õu enne puhtaks, siis pühi teise õu (EVS)
- Püüad pätsi, kaotad kannika, püüad püüd, kaotad kana (EVS)
- Päev lükkab ööle, laisad lähevad tööle (EVS)
- Päeva lõhud, aasta parandad (EVS)
- Päeviti ela, aasta mõtle ette (EVS)
- Päiline vaatab päeva peale, süda kütab külimitu peale (EVS)
- Pärast põuda pilved, pärast ilu istlemine (EVS)
- Pärast tarku palju, ette ei ole ühtegi (EVS)
- Pääsuke päeva alustab, ööbik lõpetab (EVS)
- Pööra sõna suus enne kolm korda ümber kui välja ütled (EVS)
- Põld põline toitja (EVS)
- Põld põllumehe piimalehm (EVS)
- Põlenud laps kardab tuld (EVS)
- Põllu nurk kannab leiba, maja nurk võtab leiba (EVS)
- Põllu nägu näitab põllumehe tegu (EVS)
- Põllumees magab, põld kasvab, ametmees magab, amet seisab (EVS)
- Põrm ei lahku maast (EVS)
- Põua jäljed paranevad, vihma jäljed ei parane (EVS)
- Põua lapsed naeravad, vihma lapsed nutavad (EVS)
R
- Rahaahnus on kõige kurja juur (EVS)
- Raha ajab (paneb) rattad käimä (EVS)
- Raha hea sulane, aga paha peremees (EVS)
- Raha jookseb raha juurde (EVS)
- Raha murrab rauda (EVS)
- Raha olgu loetud, hobune seotud (EVS)
- Raha on hinge varas (EVS)
- Raha teenib meest, aga mees ei või raha teenida (EVS)
- Raha teenida ei ole raske, raske aga raha hoida (EVS)
- Raha tuli tulema ja vesi minema (EVS)
- Rahal ei ole silmi peas (EVS)
- Rahata ei saa Rakveresse ega vihata sauna (EVS)
- Rahu kasvatab (kosutab), tüli (vaen) kaotab (EVS)
- Rahu teeb rasvaseks, lahkumine lahjaks (EVS)
- Rahu võidab raha (EVS)
- Raiskab (joob) rohkem kui jaksab teenida (EVS)
- Raske on rebasel regi vedada (järele võtta) (EVS)
- Raske õppustel, kerge lahingus
- Raud tugev, aga ajahammas veel tugevam (EVS)
- Rauda tao, kui ta palav! (EVS)
- Rebase kavaluse võidab karu (EVS)
- Rebasel on enam kui üks urgas (EVS)
- Ree ja ratta surm on ikka tee pääl
- Riia olgu soola tuua, Tallinna raha taguda (EVS)
- Riided teevad mehe meheks (EVS)
- Riie ei riku meest (EVS)
- Rikas elab, kuidas tahab, vaene, kuidas võib (EVS)
- Rikas maksab rahaga, vaene nahaga (EVS)
- Rikas mingu raba peale, kõik tuuakse raba pealegi kätte (EVS)
- Rikas raha nõjal, kerjaja kargu nõjal (EVS)
- Rikas see, kes vähega läbi saab (EVS)
- Rikas sööb, millal tahab, vaene sööb, kui süüa on (EVS)
- Rikas tapab suure härja, ei saa mauku maitsedagi; ma tapan vana varese, sealt saan sada vorstikest (EVS)
- Rikka haigus ja vaese õlu on kuulsad (EVS)
- Rikka surm ja vaese pulmad on kuulsad (EVS)
- Rikka tõbi ja kehva õlu kuulukse kaugele (EVS)
- Rikkad ei räägi kunagi rahast, nemad mõtlevad rahast kui pahast
- Rikkal au ja vara kallis, vaesel toit ja uni magus (EVS)
- Rikkal on enem sõpru kui kehval (EVS)
- Rikkal raha, vaesel lapsed (EVS)
- Rikkal suur pea, vaesel suured jalad (EVS)
- Rikkast perest osta hobune, vaesest vallast võta naine! (EVS)
- Rohunina tärkab, künnimees ärkab (EVS)
- Ronk ja ronk on kokku kaks ronka (EVS)
- Roobi suits ja tuki ving on saksa surm (EVS)
- Rooste sööb rauda, kurvastus südameid (EVS)
- Roppus ja uhkus kasvavad ühe juure peal (EVS)
- Rublane nimi, kopikane amet (EVS)
- Rukis maja peremees (EVS)
- Rukki pea kõrge, aga ise kerge (EVS)
- Rumal käsib rusikaga, tark sunnib sõnaga (EVS)
- Rumal näeb palju vaeva (EVS)
- Rumal peab targema ori olema (EVS)
- Rumal saab kirikus peksa, tark ei kõrtsiski (EVS)
- Rumal teeb kahju, kui tuld läheb näitama (EVS)
- Rumal varas, kes oma jälgi ei oska kustutada (EVS)
- Rumala aknad on alati tuhmid (EVS)
- Rumalal ei kasva niipalju sulgi selga, et lennata võib (EVS)
- Rumalale peab ruumi andma (EVS)
- Rumalasti küsida kergem kui targasti vastata (EVS)
- Rusikas igaühel, aga mõistust ainult mõnel (EVS)
- Rutt rattal, rutt kodaral, vaene naine vankril (EVS)
- Rutta, aga pikkamööda (EVS)
- Rutta, et õigel ajal valmis saad! (EVS)
- Ruttu tehtud rumal töö! (EVS)
- Rätsepal ei ole kuube ega kingsepal saabast (EVS)
- Räägi hundist, hunt aia taga (EVS)
- Räägi meest, aga ära nimeta mehe nime! (EVS)
- Räägi, mis tõsi ja söö, mis küps! (EVS)
- Räägi sa midagi naisele või pane plakat välja, see üsna üks
- Räägud karjuvad, vihm ligidal (tulemas) (EVS)
- Rääkimine hõbe vaikimine kuld
- Rääkimine kopik, vaitolemine kaks (EVS)
S
- Saab konn künka otsa ja talupoeg saksaks, ei saa kumbki enesest enam suru (EVS)
- Saaja ikka saab, saagu suhu või silma (EVS)
- Saapa õigus suurem kui pastla õigus (EVS)
- Saia ei saja taevast maha (EVS)
- Saia süüakse isuta, õlut juuakse januta (EVS)
- Sajusel ilmal sõidab saks, udusel hulgub hunt (EVS)
- Saks saadab koera, koer ajab saba, saba ajab sabaotsa, ots ütleb: karvad, karake ise! (EVS)
- Saks sõidab saaniga, talupoeg reega, mina kehva kelguga: takka tulen, ette lähen (EVS)
- Saksa katel keeb salaja (kaua) (EVS)
- Saksa keel ja hõberaha käib kõige maailma läbi (EVS)
- Saksa uni on sandi söömaaeg (EVS)
- Salaja tehakse , avalikult nähakse (EVS)
- Salajutt läheb haisema (EVS)
- Samet ja siid teevad leeme lahjaks (EVS)
- Sandi vagu pikk, oder ahtakene (EVS)
- Sandikepp ei saada taevasse ega siidriie põrgusse (EVS)
- Sandile anna, aga ära santi andidega tappa! (EVS)
- Sant otsib naist, naine enese kõrvas (EVS)
- Sant tänab kuni suu märg (EVS)
- Sea kaup ei sünni kotis, mõrsja kaup ei ukse taga (EVS)
- Seda lammast pöetse, kel villa on (EVS)
- Seda ma kuulen! ütles kurt kõrvalopsu saades (EVS)
- Seda, mis tahad teisele ütelda, ütle enne enesele (EVS)
- See keel selge, ei sõna või enam sarvi ega hambaid saada (EVS)
- See mees ei olegi mees, kes mehe sõna ei pea (EVS)
- See on teatud, mis elatud (EVS)
- Segases vees hea kalu püüda (EVS)
- Seisev vesi läheb haisema (EVS)
- Seitse ei oota üht (EVS)
- Seitse venda elavad üheskoos rahus, aga kahe vennanaise vahel kasvab sõda (EVS)
- Seitsmest ahjust juba leiba söönud, kaheksas karask veel katsumata (EVS)
- Sel jutul ei ole otsa ega aru (EVS)
- Selge silm ei peta, aga tahmane tüssab (EVS)
- Seltsis segasem, hulgas hubasem (EVS)
- Seni poeg poeg, kui naise võtab (EVS)
- Seni põlv põlvekene, kui pole suul sulgejada ega keelel köitjada (EVS)
- Seni võtab lühike marja maast, kuni pikk kummardab (EVS)
- Sepapajas ja veskikojas ajatakse kõige magusamad jutud
- Sepik sööb vana leiva ära (EVS)
- Sepp sööb selget leiba, selgemat veel sepa naine (EVS)
- Sikul sarved enese (selja) poole (EVS)
- Sile kass, teravad küüned
- Silm ei saa täis nägemisest, kõrv kuulmisest (EVS)
- Silm kuningas, käsi tegija (EVS)
- Silm on hinge peegel (EVS)
- Silm on ihu küünal (EVS)
- Silmad jäid õue (EVS)
- Silmad näevad enam kui silm (EVS)
- Silmadega küll vaadata, aga ei käega katsuda (EVS)
- Silmadega sööb enem kui süda (kõht) vastu võtab (EVS)
- Silmavesi vihtlemise eest, suits sauna kütmise eest (EVS)
- Sina härra, mina härra - kes meist teed annab? (EVS)
- Sina vanaks, mina nooreks, kuu kullakarvaline! (EVS)
- Sinna peab talb minema, kuhu kirves taob (EVS)
- Sinna vesi valgub, kus koht kõige nõgusam (EVS)
- Sirbi järele käib ader (EVS)
- Sitast ei saa siidi, kanapasast kalevit
- Sitika vilul lähevad laisad tööle (EVS)
- Sitikal siledad tiivad, tartlasel targad sõnad (EVS)
- Sits kehva siis (EVS)
- Soe tuba, magus jutt (EVS)
- Soe vihm vend, udu onupoeg (EVS)
- Soojalt suhu, palavalt parda (EVS)
- Sool ja sabata silk on vaeslapse võileib (EVS)
- Sool kehva leeme (supi) maoks (EVS)
- Sool, leib teeb paled punaseks (EVS)
- Soos, seltsis ikka suttareid, pesakonnas pergeleid (EVS)
- Sugulased omad, kaup võõras (EVS)
- Suits ei tõuse ilma tuleta (EVS)
- Suits suus ei tee veel poissi meheks ega saapad tee plikat saksaks (EVS)
- Suksutajaid palju, päitse pähepanijaid vähe (EVS)
- Suu ees magus, selja taga mõru (EVS)
- Suu ees sula sõber, selja taga kõrilõikaja (EVS)
- Suu on südame tulk (mõõt) (EVS)
- Suu seatagu sekki mööda (EVS)
- Suu suurem kui mees (naine) ise (EVS)
- Suu teeb suure linna, käsi ei tee (kärbse) käo pesagi (EVS)
- Suu viltu viina poole, nina viinaklaasi poole, kuuehõlm kõrtsi poole (EVS)
- Suule kui hunt, tööle kui sant (EVS)
- Suur tükk ajab suu lõhki (EVS)
- Suur vara, suur mure (EVS)
- Suured söömad, suured joomad (EVS)
- Suured söömad, suured saamad (EVS)
- Suust kergelt välja öeldud, aga ei saa tehtud (EVS)
- Suust läheb tõbi sisse (EVS)
- Suvel hauguvad suured koerad, sügisel pole kutsikaidki kuulda (EVS)
- Suvel silmad, talvel hambad (EVS)
- Suvi ja talv taplevad teineteisega (EVS)
- Suvi kogub, talv sööb (EVS)
- Suvi soeb, jaanipäev teeb jalad alla (EVS)
- Suvine rand ei pea kaua jääd (EVS)
- Suvine tund enam kui talvine päev (EVS)
- Säde teeb suure tule, sõna suure tüli (EVS)
- Südamel ei ole akent sisse vaadata (EVS)
- Sügavas kaevus palju vett, siiski lõpeb vahel otsa (EVS)
- Sügis söödab, kevad kurnab (EVS)
- Sügisel maksetakse liha eest raha, kevadel luude eest (EVS)
- Sügisel näed orast küll, aga vili ei ole veel salves (EVS)
- Sügisel seitse söömalauda, kevadel ei kakukestki (EVS)
- Sügisel suured söömad, kevadel keed magusad (EVS)
- Sündinud asju ei või parata (EVS)
- Süsi hakkab söest (EVS)
- Süü ühte, patt pooleks (EVS)
- Süüd katlal, süüd kaanel (EVS)
- Süüd rokal, süüd vasikal (EVS)
- Süües kasvab isu (EVS)
- Sõber aitab sõpra, Jumal kõiki (EVS)
- Sõber koorib sõbra (naabri) püksid (EVS)
- Sõber, kui laenad, vaenlane kui kätte küsid (EVS)
- Sõber muretseb sõbra eest, Jumal kõikide eest (EVS)
- Sõber sülitab sõbra tasku (EVS)
- Sõber sõbraks, (aga) kaup kaubaks (EVS)
- Sõber vesi niisama kui vaenalse mesi (EVS)
- Sõimajale jäävad sõnad, rahurikkujale rahutu süda (EVS)
- Sõpra tuntakse häda-ajal (EVS)
- Sõbrale laenad, vaenlaselt nõuad (EVS)
- Sõna magusam hammaste taga kui suust väljas (EVS)
- Sõna murrab meeste meele (EVS)
- Sõna päästab, sõna sõlmib (EVS)
- Sõna siit, teine säält, kolmas koera hänna alt (EVS)
- Sõna vägi suurem kui sõjavägi (EVS)
- Sõnad ei tasu võlga (EVS)
- Sõnal ei ole sõrga ega saba, ei saa enam kätte (EVS)
- Sõnal olgu sõlm ja jutul jätk (EVS)
- Sõnast meest, härga sarvest (EVS)
- Sõnnik põllumehe kuld (EVS)
- Sõprus on väärt rohkem kui raha
- Sõrme otsast külvad, sõrme otsast lõikad (EVS)
- Sõrmed väsivad hõlpsamalt tehes kui suu süües (EVS)
- Sõuab sahk sirbi jälgil paistab põld peiu palgel (EVS)
- Söö, mis küps, räägi, mis tõsi (EVS)
- Söö seni kive kuni kännud kasvavad (EVS)
- Sööb koer paljugi, elab vähemaga ka (EVS)
- Sööda kui sõpra, karda kui vaenlast (EVS)
- Sööjä käsi pikk, lööja käsi lühike (EVS)
- Sööjal täht suu peal, põdejal põse peal (EVS)
- Söök läheb ikka söögi peale, löök ei lähe löögi peale (EVS)
- Söök sünnib söögi peale, löök ei sünni löögi peale (EVS)
- Sööma ajal käsi pikk (EVS)
- Söömal ei ole kubjast (EVS)
- Söömata lähed üle söödi, alasti ei saa üle aia (EVS)
- Söömata magama, löömata üles (EVS)
- Sööme kui saame (EVS)
- Söömise juures ei ole kubjast vaja (EVS)
- Söön sütt, salvan saue (EVS)
- Söönu hingab, tõbine oigab (EVS)
- Söönud peni kõva haukuma, joobnud mees kõva kõnelema (EVS)
- Söötinud põld tahab teravat äket (EVS)
T
- Taar söök, taar jook, taar töö ka (EVS)
- Taba keelab varast, taba varjab maja (EVS)
- Taevas orjade tasuja, jagab orjale osada, sulasele summakuda (EVS)
- Tahad head, ära tee kellelegi kurja! (EVS)
- Tahad sõbrast lahti saada, laena talle raha (EVS)
- Tahtmine õige, saamine vaene (halb) (EVS)
- Takka järele Tallinna mees tark (EVS)
- Talupoeg on tööle tarka, härg on künnile kavala, toidab saksad, toidab sandid, toidab ilbakad isandad (EVS)
- Talupoja sugu ja paju võsu ei kaota keegi ära (EVS)
- Talupoja tütar talupoja naiseks (EVS)
- Talupojast saab küll saksa, aga saksast ei saa talupoega (EVS)
- Talv ajab ahju taga (EVS)
- Talv ajab karu pesasse (EVS)
- Talv ei tule ühega ega lähe kahega (EVS)
- Talv kisub kindad taskust (EVS)
- Talvel kahe mehe jõud (EVS)
- Tantsib ikka täis kõht, ei hüppa uus särk (EVS)
- Tantsib täna, küll homme puhub pilli (tantsi, tantsi täna jne.)! (EVS)
- Targad sõdivad sõnadega, rumalad rusikatega (EVS)
- Targem annab järele (EVS)
- Tarkus läheb takkapoolt sisse (EVS)
- Tarkus on enam kui rikkus (EVS)
- Tarkus on hinge tervis (EVS)
- Tarkus tuleb takka järele; ehk: takka ikka targem (EVS)
- Tasa ja targu, madalasti ja märgu (EVS)
- Tasa ja targu sõidad (teed), edasi jõuad (EVS)
- Tasa sõuad, kaugele jõuad
- Tasane käib targu, madal märgu (EVS)
- Tea palju, räägi vähe! (EVS)
- Tee enne, kiida pärast! (EVS)
- Tee head ehk tee kurja, ikka teed iseenesele (EVS)
- Tee head või kurja, leiad head või kurja eest (EVS)
- Tee ise, teeta teisi, käi ise ja käse muid! (EVS)
- Tee pulmi puust ja otsi au aiateibast! (EVS)
- Tee tööd higiga, sööd leiba himuga! (EVS)
- Tee tööd ja palu Jumalat! (EVS)
- Tee tööd, kinnita vööd; kui sööma lähed, siis nõrguta! (EVS)
- Tee tööd, näe vaeva, siis saad taeva! (EVS)
- Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal! (EVS)
- Tee õigust, siis pole karta kedagi! (EVS)
- Tee õigust, siis sind kiidab Jumal ja inimesed! (EVS)
- Teeb jõe sinna, kus veepiiskagi pole (EVS)
- Teeb tühjast tüki ja kahest nahast kasuka (EVS)
- Tegemine maksis tenga, kasimine kaks tenga (EVS)
- Tegemine toob ikka tenga, aga magamine ei too malkagi (EVS)
- Tegija käed leiavad tööd, magaja magu näeb nälga (EVS)
- Tegija saab ikka tehust (tehist), magaja ei marjukest (EVS)
- Tegijal ikka süüd, magajal ei midagi (EVS)
- Tegijal sünnib mõnda, seisjal ei midagi (EVS)
- Tegijal tööd, magajal und (EVS)
- Tehtud leib süüakse, kasunud laps leitakse (EVS)
- Teine elab kivikangru otsas, teine ei ela viljasalveski (EVS)
- Teine jalg hauas, teine haua äärel (EVS)
- Teine koer tunneb teist (EVS)
- Teine naine on ümmardaja (EVS)
- Teine räägib kuhjast, teine kuhja alusest (EVS)
- Teine söödab, teine sõidab (EVS)
- Teine talu, teine taar (EVS)
- Teise haigus puu küljes (EVS)
- Teise seljast on hea rihma lõigata (EVS)
- Teise tööst ei tüdi keegi ega väsi võõra vaevast. Ehk kes teise jne. (EVS)
- Teise valu kivi küljes (häda puu küljes) (EVS)
- Teisel maal teine viis (EVS)
- Teises peos naer, teises nutt (EVS)
- Teistele anna kõik andeks, enesele mitte! (EVS)
- Teng pane paika häil päevil, tarvis hädäpäevil! (EVS)
- Terav kirves leiab kivi
- Terve jalg läheb tööle, haige ahju peale (EVS)
- Tervisega ei või kaubelda, ehk: ega jne. (EVS)
- Tihase ramm on nokas (EVS)
- Toit ei ole iial palavam kui tulelt lauale tuues (EVS)
- Truu sulane, õnnelik peremees; truu ümmardaja, õnnelik perenaine (EVS)
- Tuim tööle, kärme suule (EVS)
- Tule meile, too mulle: ma tulen teile, anna mulle, siis oleme ikka sõbramehed! (EVS)
- Tuleb aeg, tuleb nõu (EVS)
- Tulel lai käsi, veel sügavam vagu (EVS)
- Tuli ei ole nii palav, et aegamööda ei jahtuks (EVS)
- Tuli ei taha tuhat tegijat, laps laiska hoidjat (EVS)
- Tuli kõige peremees (EVS)
- Tuli tõuseb, vesi vajub (EVS)
- Tuli usin tulema, vesi väle veerema, raha kärme kuluma (EVS)
- Tuul ja meel pööravad ruttu (EVS)
- Tuul kosutab kanapoja, vihaleht lapse noore (EVS)
- Tuul on teise inimise abi (EVS)
- Tuul toidab joodikut, vesi elatab (EVS)
- Tuul toob tervista, pilved pikka igada (EVS)
- Tuul toonud, vesi viinud (EVS)
- Tuule tiivul tuleb häda, sitika sammul lahkub (EVS)
- Tuulest ei või elada (EVS)
- Tühjad pead ikka püsti (EVS)
- Tüdrukul juba tüdruk, sulasel sulane (poisil poiss) (EVS)
- Tüdrukuna tui, naisena nui (EVS)
- Tühi kott ei seisa püsti (EVS)
- Tühi kõht ajab tööd tegema (EVS)
- Tühi kõht on hea (kõige parem) leivakõrvane (EVS)
- Tühi kõht on kõige parem kokk (EVS)
- Tühi kõht teeb leivale saia magu (EVS)
- Tühi toob tüli majasse, nälg ajab lapsed vargile (EVS)
- Tühja kõhuga on raske vilet puhuda (EVS)
- Tühja pead jõuad kanda, tühja kõhtu mitte (EVS)
- Tühja sõime ääres lähevad hobused tülli (EVS)
- Tüli ei too tulu (EVS)
- Tüli talu hävitab, vaen valla kaotab (EVS)
- Tüli tuleb tühja pealt, jaht jahumati pealt (EVS)
- Tülitsejal vesine leem (EVS)
- Tütar põlvekõrgune, veimevakk vaksakõrgune (EVS)
- Tütar toob pidu peresse (EVS)
- Tütarlaps olgu niikaua külas kui harakas aiateiba peale maha laskub (EVS)
- Tütarlaps tööta kui teekäija vööta (EVS)
- Täis kõht ei küsi süüa (EVS)
- Täis kõht ei usu tühja kõhtu (EVS)
- Täis mõõt, täis raha (EVS)
- Täks täna, täks homme, kord ikka suur puu langeb (EVS)
- Täna helmes, homme mullas (EVS)
- Täna kuld, homme muld (EVS)
- Täna kümme paari härgi, homme ei ühtki (EVS)
- Täna mulle, homme sulle (EVS)
- Täna vagu, homme vagu, nädala lõpul põld ju pooleni küntud (EVS)
- Tänamata karu lükatakse auku tagasi (EVS)
- Tänamata meel maailma palk (EVS)
- Tänasid toimetusi ära viska homse varna! (EVS)
- Tõbi toidab, aga ei kosuta (EVS)
- Tõbi tuleb hoostega, läheb härgega (EVS)
- Tõde tõstab (tõuseb), vale vajutab (vajub) (EVS)
- Tõmba hinge, tee tööd! (EVS)
- Tõnisepäeval murtakse talve selg
- Tõnisepäeval talv harja peal, leib pooleks, põhk pooleks (EVS)
- Tõotamisel ei ole hända taga (EVS)
- Tõotus ajab sandi ukse eest ära (EVS)
- Tõotus (lubamine) ka hea mees (EVS)
- Tõsi kui aamen kirikus (EVS)
- Tõsi kui vesi, vale kui vasikarokk (EVS)
- Tõsi kuulaja, vale nägija (EVS)
- Tõsi tõeks, vale valeks (EVS)
- Tõsta ronk katusele, ronk arvab enese pilvedel seisvat (EVS)
- Tõuseb kana pärast tüli, ole tark, võta muna ja jäta riid! (EVS)
- Töö ei lõpe enne kui kaks kätt rinna peal (EVS)
- Töö ei teota kedagi, laiskust laidab igamees (EVS)
- Töö ei toida kedagi, kui õnne ei ole (EVS)
- Töö inimest toidab, laiskus teda rikub
- Töö juurest vaata naist, kiriku juurest hoost (EVS)
- Töö kardab meistrit
- Töö kiidab iseennast (EVS)
- Töö kiidab tegijat, loom loojat (EVS)
- Töö maksab kopika, amet kaks (EVS)
- Töö on lolli teha
- Töö on auasi
- Töö on oma käega teha, palk ei ole oma käega võtta (EVS)
- Töö on rikkuse alus
- Töö kiidab tegijat
- Töö tehtud, hea hingata (EVS)
- Töö teisele, õpetus omale (EVS)
- Töö tänaseks, jõud homseks (jutt homseks) (EVS)
- Töö töö ajal, jutt jutu ajal (EVS)
- Töö õpetab tegijat (EVS)
- Tööd tühjas talus, hoolt eluhoones (EVS)
- Tööd tühjas talus, hoolt hoonus elus (EVS)
- Tööl viha juur, aga magus vili (EVS)
- Tööta ei saa ükski süüa (EVS)
- Töötegijale teng, hoolekandjale kaks (EVS)
U
- Uhke läheb hukka, kõrge kõrva, käre kärna, hiljuke edasi (EVS)
- Uhkus ajab upakile, ahnus kanagi käpakile (EVS)
- Uhkus hukutab, kangus kaotab (EVS)
- Uhkus istub huule peal (EVS)
- Ulli petetakse õunaga, tarka ei jõua taalrigagi petta (EVS)
- Ullil palju vaeva, targal palju mõtlemist (EVS)
- Umbrohi visa kaduma (EVS)
- Unekotist ei saa iial töötegijat (EVS)
- Unest ei saa pätsi (EVS)
- Uni ajab oma aega taga (EVS)
- Uni ei anna uuta kuube, magamine maani särki (EVS)
- Uni maitseb lapsel magusam kui vanal (EVS)
- Uni nõuab ikka oma (EVS)
- Uni otsib unista neidu, magajada Maiekesta (EVS)
- Uni saadab hulkuma, magamine marssima, tukkumine teeda käima (EVS)
- Unusta uni, mäleta mälu, pea noormees meeles! (EVS)
- Unustab hoidja, ei unusta püüdja (EVS)
- Unustad suu lahti, pääsuke lendab sisse (EVS)
- Unustatud asi langeb lausa vette (EVS)
- Unustamine parem kui kättemaksmine (EVS)
- Uppuja hakkab õlekõrrest kinni (EVS)
- Usin läheb hukka, kärme läheb kärna, iluke elab ikka ilusasti edasi (EVS)
- Usin läheb sigadega magama, tõuseb kanadega üles (EVS)
- Usinus austus, laiskus häbistus (EVS)
- Usinus toob leiba, laiskus nälga (EVS)
- Ussimaarjapäevast pidi uss mätast hammustama
- Usu meeste sõna, küll siis õndsaks saad! (EVS)
- Usu suu sõbrale, aga ära usu südant! (EVS)
- Uued ajad, uuet asjad (EVS)
- Uued luuad pühivad hästi (EVS)
- Uued rattad käivad raskesti (EVS)
- Uus kuu, uued ilmad (EVS)
- Uus luud pühib (hästi) puhta toa (EVS)
- Uus ratas jookseb raskelt (EVS)
- Uus sukk, vana auk (EVS)
- Uus sõel varna, vana seina äärde (EVS)
V
- Vaata tütarlast, enne kui lähed kosima! (EVS)
- Vaene ei ole see, kel vähe, vaid see, kes palju tartvitab (EVS)
- Vaene elab Jumalaga, rikas oma varaga (EVS)
- Vaene laseb silmist suhu (EVS)
- Vaene on rikka leiväkõrvaline (roog) (EVS)
- Vaene peab vaeva nägema, rikkale jookseb ise suhu (EVS)
- Vaene see, kes rohkem raiskab kui kogub (EVS)
- Vaene tihti virka lasta, rikas laiska lasta (EVS)
- Vaene vaestega, vares varestega (EVS)
- Vaenlaselt võid ka head õppida (EVS)
- Vaesel ikka vaese aru (EVS)
- Vaesel palju vaakujaid (EVS)
- Vaesel pole toitu valida (EVS)
- Vaest lükatakse auku, rikast tõstetakse kõrgesse (taevasse) (EVS)
- Vaev on vanaks saada, vanana hea põli elada (EVS)
- Vaev teeb vanaks ja mure mustaks (EVS)
- Vaevaga teenitud kopikas on armas kopikas (EVS)
- Vaevaga teenitud leib teeb paled punaseks (EVS)
- Vaga veri ei värise (EVS)
- Vagas vees enam mutikaid kui käredas (EVS)
- Vagu lambaid mahub palju ühte lauta (EVS)
- Vahetajale jäävad valjad (EVS)
- Vaikne (vaga) vesi, sügav põhi (EVS)
- Vaitolemine kõige parem vastus (EVS)
- Vale kuradi peapadi (EVS)
- Vale on jutu jätkuks (EVS)
- Valega valet õiendatakse, valet ikka suurendatakse (EVS)
- Valekeel ajab maailma põlema (EVS)
- Valel lühikesed jalad (jäljed) (EVS)
- Valelik teeb rohkem keelega kui meelega (EVS)
- Valetab, et kõrvad suitsevad (tuli taga) (EVS)
- Valetaja pea suitseb (EVS)
- Valgus naerab pimeduse tööd (EVS)
- Valu (on) valmis ülekohut mõistma (EVS)
- Valmista talvel rattaid, - siis võid suvel sõita (EVS)
- Vana arm ei hallita (roosteta) (EVS)
- Vana arm vana karm
- Vana hobune valjaste tõttu, vana inimene riiete tõttu ilus (EVS)
- Vana hunt, kõva kont
- Vana inimene ja heinakoorem on üks (EVS)
- Vana inimest õpetada niisama kui surnut arstida (EVS)
- Vana karu ei õpi tantsima (EVS)
- Vana kasukas on külma vastu parem kui uus kuub (EVS)
- Vana koer valet ei haugu (EVS)
- Vana mees vareste roog, musta linnu leivakakk, hakkide nina-alune (EVS)
- Vana mees, varsa aru (mõtted) (EVS)
- Vana nähtud, uus nägemata (EVS)
- Vana peab oma luudega enam kui noor oma lihaga (EVS)
- Vana rebast raske püüda (EVS)
- Vana samm kahandab jõudu, noore samm kasvatab (EVS)
- Vana sõber nagu kuld, mis ei roosteta (EVS)
- Vana tee, vana sõber (EVS)
- Vana vits ei kõlba enam väädiks (EVS)
- Vanad nõule, noored teole (EVS)
- Vanad päevad, vaeva päevad (EVS)
- Vanal on sitkem hing kui kassil (EVS)
- Vanal valus hammas (EVS)
- Vanal vara parem, kirstu kaas kindlam (EVS)
- Vanal varese, noorel nugise silmad (EVS)
- Vanal õigus (kohus) koolda, hallil tarvis hauda minna (EVS)
- Vananeb härg vasikata, miks ei naine lastega (EVS)
- Vanast ei saa enam noort, küll aga noorest vana (EVS)
- Vanasõna - vanahõbe (EVS)
- Vanasõna ei valeta, tühi piip ei põleta (EVS)
- Vanasõnad on kuldsed sõnad
- Vanasõnal kuldsisu (EVS)
- Vanasõnal valged jalad (EVS)
- Vanatüdruk saab taeva, kuldkee kaela (EVS)
- Vanema hool on enam kui noorema töö (EVS)
- Vanemate süda laste küljes, laste süda kivi küljes (EVS)
- Vanker sõimab talve (EVS)
- Vanne on varga tänu (EVS)
- Vanne salvab oma sünnitajat (EVS)
- Vanus ei teota kedagi, kui inimene vanust ei teota (EVS)
- Vanus võidab, aiatagune tahab (EVS)
- Vara naerdakse, hilja nutetakse (EVS)
- Varane kaer, raske kaer (EVS)
- Varane vares pühib nokka, hiline siputab tiibu (pühib nokka) (EVS)
- Varane vasikas läheb metsa (paska) (EVS)
- Varas jätab varna seina, tuli ei jäta sedagi (EVS)
- Varas kiidab seni õnne kui köis kaelas (EVS)
- Varas otsib öö hõlmast varju (EVS)
- Varas vannub vastu kuni võllani (EVS)
- Varas varastab varga takka (EVS)
- Varastatud karul ei kasva karvu (EVS)
- Varastatud king neelab õigusega saadud raudkanna ära (EVS)
- Varastatud leival veri sees (EVS)
- Varastatud vara sulab varem (ennem) kui lumi (EVS)
- Varblased pühivad nokka selle oksa vastu, kus seisavad (EVS)
- Vares ei lähe valgeks, kui palju ka pesed (EVS)
- Vares vaagub ise oma pesa üles (EVS)
- Vares vaagub vahetaja värava suus (EVS)
- Vares vara sadu vaagub, õhtu hilja head ilma (EVS)
- Vares varese silma ei noki (EVS)
- Vares varesega, harakas harakaga (EVS)
- Varga vargus kaob kui vesi sõelast (EVS)
- Vargal varga õnn (EVS)
- Vargal üks tee, tagaajajal üheksa teed (EVS)
- Vargus tuleb omal ajal valgele (EVS)
- Varjus jahedam elada (EVS)
- Varna küljes teise valu, aia küljes teise haigus (EVS)
- Varssa vaadatakse märast, tütarlast tunnistatakse emast (EVS)
- Veega võib janu ajada, kiviga ei või isu ajada (EVS)
- Veel ei ole oksa, lainel latva (EVS)
- Veli oma veli, teng võõras vahel (EVS)
- Veli võlg võttes, vennikene makstes (EVS)
- Venna arm vesine, sõsara arm sõkline, isa arm erapooletu, ema arm igavene (EVS)
- Venna viha lööb valusamaid haavu kui võõra mehe vaen (EVS)
- Veri hoiab vere poole (EVS)
- Veri paksem kui vesi (EVS)
- Veri vihkab verevaeva (EVS)
- Vesi ikka vesi, veri veri (EVS)
- Vesi jääb veeks, vili väeks (EVS)
- Vesi laulab möldrile: kinnas kotti, pöial matti (EVS)
- Vesi pikka piima jätku, aganad leiva jätku, kaevukook kalja jätku (EVS)
- Vesi vaese piima jätk (EVS)
- Viha ei kõlba asjaajajaks (EVS)
- Viha laastab linnad ja põletab puud (EVS)
- Viha viib vilja maast, kadedus kalad merest (EVS)
- Viha võtab vilja põllult, pahandus suust palukese (EVS)
- Vihma käest räästa alla
- Vihma sajab laisale, hea ilm virgale (EVS)
- Vihtle alpi 50 veega, alp jääb ikka albiks (EVS)
- Viiekopikaline pungas, puud soola mõttes (EVS)
- Viin ei vii joodikuks, halb harjumine viib (EVS)
- Viin metsavahi nõid (EVS)
- Viin on kuradi käsiraha (EVS)
- Viin tapab joojat (EVS)
- Viin toob viletsuse majasse (EVS)
- Viin võtab mehe meele (EVS)
- Viina vits on valus (EVS)
- Viinaklaasi upub enam inimesi kui merre (EVS)
- Viinapudel põrgu pass (EVS)
- Viis viga viibijal, kümme kõverust kõheldajal (EVS)
- Vile (kärme) nutma, vile naerma, veel viledam vihale saama (EVS)
- Vile nutma, vile naerma, veel viledam vihale saama (EVS)
- Viletsal visa hing, õnnetu kaua elab (EVS)
- Viletsat vitsal peksetakse, õnnis kasvab ise (õiget suul õpetatakse) (EVS)
- Viletsus hüppab uksest, astub aknast ja poeb prao vahelt sisse, kui augu leiab (EVS)
- Viletsus lahkub vingudes (EVS)
- Vili väljal ei ole veel kotis (EVS)
- Virk ema, laisad lapsed (EVS)
- Virk käsi leiab igal pool leiba (EVS)
- Virk vigasid parandab, laisk laiali laotab (EVS)
- Virulane vilja punnib, harjakas aganaid punnib (EVS)
- Volbripäävast on hobuse kaeravooder metsas
- Voolas vesi ei lange ikka merre (EVS)
- Voon läheb vähjalt villu otsima (EVS)
- Voos vana vanetab, kaks lapse kasvatab (EVS)
- Väike varas võlla, suur tõlda (EVS)
- Väimees puuakse võlla, kui naise-ema majas (EVS)
- Väravas varsa kaupa, tänavas täku kaupa (EVS)
- Väsib andja, ei väsi võtja (EVS)
- Väsib ära äkiline, pikaline peab vastu (EVS)
- Väänä vitsa, kui vits väändib (väänämise aeg) (EVS)
- Väänä vitsa võsult, ära mine palgilt väänama! (EVS)
- Võitud vanker ei karju (tänita) (EVS)
- Võla, mis enne jüripäeva tehtud, maksab lojus, mis pärast, põld (EVS)
- Võlg teeb vaese orjaks (EVS)
- Võlg võõra oma (EVS)
- Võlul ei kasva vilja, kadedal ei kasukarja (EVS)
- Võta matt ja saada sant ja maksa sandi laulu palk! (EVS)
- Võta noores põlves nõela otsast, siis võtad vanast peast väitsega (EVS)
- Võta peopesast karvu või vähi seljast villu (EVS)
- Võta päts piima ja lass leiba, siis mine sinuga vaidlema (EVS)
- Võta põrsas vastu, kui põrsast pakutakse (EVS)
- Võta silm näppu, - küll siis seletad (EVS)
- Võta vana inimese õpetust, aga ära söö vana inimese südant! (EVS)
- Võtad naise, saad mure, ostad hobuse, saad hoole (EVS)
- Võtja käe peale lüüakse, aga mitte paluja suu peale (EVS)
- Võõra kiitus heliseb, oma kiitus haiseb (EVS)
- Võõra leib valus süüa (EVS)
- Võõrad mingu viisilla, talu jäägu tavalla (EVS)
- Võõrad teevad, võõrad viivad (EVS)
- Võõrad veised ei seisa karjas (EVS)
- Võõral laudil leib kõrges (EVS)
- Võõras hobune, oma piits, võib hästi sõita (EVS)
- Võõras on võlu peres (EVS)
- Võõras raha kõrvetab tasku (EVS)
- Võõras raha tasku, taskul auk pea põhjas (EVS)
- Võõras toob, võõras viib, võõras toob kulunud kuue, karva veerenud kasuka (EVS)
- Võõrasema puuakse võlla, oma tõstetakse taeva (EVS)
- Võõrast nahast kerge kingi lõigata (EVS)
- Võõrast veist teised ikka pusklevad (EVS)
Õ
- Õdagune uhetu om paremp ku hummugune mõstu
- Õde sooja saunaleili, vend on vilu põhjatuuli (EVS)
- Õela õnn ei õitse, kurja kari ei sigi (EVS)
- Õhtu paneb hooled ukse peale, mured musta parre peale, vaeva valge varva peale (EVS)
- Õhtu tuleb õnnega, hommik tuleb hoolega (EVS)
- Õhtu vara õhtule, hommiku vara teele (EVS)
- Õhuke ostetud leib, väikene väljast saadud (EVS)
- Õige hõlma ei hakka ükski kinni ja vaga veri ei värise (EVS)
- Õige sõber kaalub enam kui kuld (EVS)
- Õigus elab kõige vanemaks (EVS)
- Õigus maamehel, õigus meremehel, õigus igaühel (EVS)
- Õigus nii kuidas mõistetakse (EVS)
- Õigus otsas, kohus kotis (EVS)
- Õigus peab ikka õiguseks jääma (EVS)
- Õigus ülem kui kohus (EVS)
- Õigus õieli all, kõverus kõhuli peal (EVS)
- Õiguse vastu ei saa ükski (EVS)
- Õlu peab nii rammus olema, et kass võib poegadega peal istuda
- Õlu tehtud meestel juua, kali naistel kallutada (EVS)
- Õnn ei ole nii tähtis kui arvatakse (paljud arvavad) (EVS)
- Õnn ja õnnetus käivad paaris (EVS)
- Õnn leidjal, kahju kaotajal (EVS)
- Õnne mööda mees elab (EVS)
- Õnne vimpu viibsipuussa, kahju vimpu kangaassa (EVS)
- Õnnelik, kes oma katuse all magab ja oma laua taga istub (EVS)
- Õnnelik (õnnis), kes rahul (aus) võib surra (EVS)
- Õnnes vaata ette, õnnetuses looda (EVS)
- Õnneta ei saa elada, terviseta tööd teha (EVS)
- Õnnetu, kes vendade ori, vilets, kes õe palgaline (EVS)
- Õnnetus ei hüüa tulles
- Õnnetus ei sõida kell kaelas ega viletsus vile suus (EVS)
- Õnnetus (eksitus) ei käi mööda kive ja kände, vaid mööda inimesi (EVS)
- Õnnetus õpetab (EVS)
- Õnnetuse eest ei saa ära joosta (EVS)
- Õnnis, keda õpetatakse, vilets, keda vitsaga kasvatatakse (EVS)
- Õpeta hundi poega murdma! (EVS)
- Õpeta seale muru tuhnimist! (EVS)
- Õpi iseennast tundma! (EVS)
- Õpi noores eas, kui tahad vanas eas tark olla! (EVS)
- Õpi palju, näe palju, ära palju pajata!
Ä
- Ära aja kõiki püksa korraga jalga, muidu lähevad kõik katki! (EVS)
- Ära aja tühja tuult rusikaga ilmaaegu taga! (EVS)
- Ära anna kannikat enne käest kui päts käes on! (EVS)
- Ära anna nõu teisele: tark ei taha ja rumal ei oska nõu järele teha! (EVS)
- Ära arva piigat palest, vaid viisist! (EVS)
- Ära enne hurjuta kui hunti polegi! (EVS)
- Ära hakka lootsikut tegema, kui vesi p-e külge puutub! (EVS)
- Ära hõiska enne, kui oled üle mäe saanud! (EVS)
- Ära hõiska purde peal, hõiska, kui oled üle oja! (EVS)
- Ära hüüa hunti, hunt tuleb kutsumata! (EVS)
- Ära kanna vett merre! (EVS)
- Ära katsu koera karvust, vaid hambust! (EVS)
- Ära keeda mune, mis kana veel pole munenud! (EVS)
- Ära kiida enne hoost, kui oled katsunud! (EVS)
- Ära kiida hunti karjakoeraks ega ullakut heaks lapseks! (EVS)
- Ära kiida iseennast, lase teised kiita! (EVS)
- Ära kiida päeva enne, kui ta juba looja läinud! (EVS)
- Ära kiida silda enne, kui koormaga üle saad! (EVS)
- Ära kiida suve enne sügist! (EVS)
- Ära kiida vilja enne jaani! (EVS)
- Ära kõnele teistele seda, mis kõik inimesed ei pea teadma! (EVS)
- Ära kõnele tuule poole! (EVS)
- Ära laida leiba ega kiida kõhtu! (EVS)
- Ära lase juttu võita tööd, lase töö juttu võita! (EVS)
- Ära mehi loe, vaid kaalu! (EVS)
- Ära mine raagude eest, satud risuhunniku otsa! (EVS)
- Ära mine üle vee vett otsima! (EVS)
- Ära müü enne karu nahka kui karu käes! (EVS)
- Ära naera, ise sööd ehk sülitatud kapsad ära! (EVS)
- Ära peksa härga, härg läheb pekstes hullemaks! (EVS)
- Ära poo vana koera enne üles, kui noor hakkab haukuma! (EVS)
- Ära põlga esimest õnne ära! (EVS)
- Ära sulgi enne nopi, kui lind käes! (EVS)
- Ära sülita enne vanasse kaevu kui uus valmis! (EVS)
- Ära sööda siis enam koera, kui hunt õues (karjas)! (EVS)
- Ära taha uhke olla, parem taha puhas olla!
- Ära tantsi enne kui veel pulmas pole! (EVS)
- Ära tõsta nina pilvini ega kummarda kukrut maani! (EVS)
- Ära unusta turule minnes silmi koju! (EVS)
- Ära usu hundi juttu, hundil on hullud jutud, karul kõned kavalad! (EVS)
- Ära usu ilma, ilm ajab puru silma! (EVS)
- Ära usu suure saks suud! (EVS)
- Ära vana kaevu enne kinni aja kui uus valmis! (EVS)
- Ära võta võõra vara! (EVS)
- Ära õmble jämetad kotti siidiga! (EVS)
- Ära ütle: ma ei mõista, vaid: ma ei taha (EVS)
Ö
- Öö ees, surm selja taga (EVS)
- Öö ei ole kellegi sõber (EVS)
- Öö on varga vari (EVS)
- Ööbik laulab öölaulu, kuldnokk laulab koidulaulu, lõoke laulab lõunalaulu
- Öökull ja koi pelgavad päevavalgust (EVS)
- Ööl on üheksa poega, päeval mõnda (mitu) mõtet (EVS)
Ü
- Ühe hoobiga puu ei lange ega ühest palgist hoonet ehitata (EVS)
- Ühe kahju, teise kasu (EVS)
- Ühe käega ei saa sõlme siduda (EVS)
- Ühe naise lõimed, üheksa naise kude (EVS)
- Ühe sitika sumisemise pärast ei tule veel õhtu (ei lähe päike looja) (EVS)
- Ühe õnnetus, teise õnn (EVS)
- Ühe surm, teise leib (EVS)
- Üheksa ametit, kümnes nälg (EVS)
- Üheksa korda mõtelda, üks kord teha (EVS)
- Üheksa mehe jõud ja ühe mehe nõu on üks (EVS)
- Ühele varblasele palju, kahele vähe (EVS)
- Ühest kõrvast sisse, teisest välja (EVS)
- Üht peab tegema, teist mitte tegemata jätma (EVS)
- Ühtegi head ei saa ilma vaevata (EVS)
- Üks ema toidab 9 poega, aga 9 poega ei toida üht ema (EVS)
- Üks hea, teine kaunis, kolmas taga targem (EVS)
- Üks häda sööb teise ära (EVS)
- Üks käsi ei pese üksi (EVS)
- Üks kärnane lammas ajab kogu karja kärna (EVS)
- Üks lammas määgib, kõik talled lähevad (EVS)
- Üks loll võib rohkem küsida, kui kümme tarka vastata
- Üks mädamuna rikub kõige pudru ära (EVS)
- Üks näeb alevis rohkem kui teine linnas (EVS)
- Üks "on" parem kui kaks "küll saad" (EVS)
- Üks pada sõimab teist mustaks (EVS)
- Üks patt otsib teist taga (EVS)
- Üks patt tegijal, üheksa pattu pattajal (EVS)
- Üks päev kaebab teist taga (EVS)
- Üks pääsuke ei tee veel kevadet (EVS)
- Üks räägib aita, teine aida auku, üks räägib koera, teine koera hända (EVS)
- Üks suu ütleb, kümme kõrva kuulevad; üks käsi teeb, sada suud mõistavad kohut (EVS)
- Üks säh! parem kui kaks: küll saab (EVS)
- Üks teeb kõikidele, kõik ühele (EVS)
- Üks teeb, üheksa kuulevad (EVS)
- Üks vanast väeti, teine noorest nõdruke (EVS)
- Üks varas puuakse võlla, teine tõstetakse tõlda (EVS)
- Ükski ei ela söömata ega joomata (EVS)
- Ükski ei ole nii hea kui kiidetakse ega nii sant (halb) kui laidetakse (EVS)
- Ükski meister pole meistriks sündinud (EVS)
- Ükski rebane unes kana kinni ei võta (EVS)
- Ükski tark pole taevast tulnud (EVS)
- Ükski öö ei ole ilma täheta (EVS)
- Ülekohtul pole ilmaski hinda (EVS)
- Ülekohtuse kotil on auk põhjas (EVS)
- Ülekohus ei seisa kotis (EVS)
- Ütessä süüki anna-ai tuud hobõsõllõ tagasi, mia üte söögiga võlgu jääs
- Üürikeseks teisele, eluajaks enesele (EVS)
Vaata ka
Välislingid
- Eesti vanasõnu saksakeelsete vastetega
- Vanasõnaraamatu e-versioon
- EVS = Eesti Vanasõnad, Suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen, Eesti kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus 1929