India vanasõnad

A–E

• Ainult küürakas ise teab, kuidas tal on mugavam lamada.
• Andsin talle kepi toetumiseks, aga tema lõi mul sellega pea lõhki.
• Eesliga sõbrustades pole oodata muud kui kabjahoope.
• Ei saa härjalt piima ega vett vispeldades võid.
• Enne surma ei pääse keegi taevasse.

H–J

• Haigus tuleb elevandi kiirusega ja lahkub sipelga kiirusega.
• Heateod ununevad kergesti, aga halbu tegusid peetakse meeles.
• Isegi kerjama minnes riietu korralikult.

K

• Kahe maja külaline jääb nälga.
• Kas on mõtet sidrunile hapet lisada?
• Ka väikest madu on mõistlik lüüa pika kaikaga.
• Keegi ei saa ennast nii puhtaks pestud, et ei peaks enam kunagi pesema, nii ei õnnestu ka kõhtu nii täis süüa, et mitte kunagi enam nälga tunda.
• Kellegagi mitte enam rääkida on parem kui temaga tülitseda.
• Kel pea kiilas, sellel pole kammi vaja.
• Kel silmad kollased, näeb kõike kollasena.
• Kes istub elevandi seljas, ei karda koera haukumist.
• Kes tahab piima ja võid, peab arvestama ka lehma jalahoopidega.
• Kes töötab nagu ori, võib süüa nagu kuningas.
• Koorma raskust teab vaid see, kes seda oma õlgadel kannab.
• Kuhu nõel ees, sinna niit järel.
• Kui elevant kukub auku, äigab isegi konn talle jalaga.
• Kuigi su vaenlane võib olla sadade miilide kaugusel, käitu nii, nagu näeksid teda juba oma voodi kõrval.
• Kui hakatakse vastastikku vigu mõõtma, siis sõprus kaob.
• Kui koostöö on nagu hobune, siis kes peab sellele rauad ostma?
• Kui laps on eostatud, peab ta ka sündima.
• Kui lööd pea maha, võid öelda, et juuksed jäävad ju alles.
• Kui seda teab vaid üks, on see saladus, kui teavad kaks, on see kõigile teada.
• Kui viia kerjus keset pirnipuude salu, hakkab ta sealgi kerjama.
• Kui viskad terve pihutäie kive, siis vähemalt üks läheb ikka pihta.
• Kui voodi katki läheb, on maas ikka koht, kus magada.
• Kuni hambad suus, ei osata neid vääriliselt hinnata.
• Kus on küllus sõnadest, seal on põud mõtetest.
• Kõik, mis õitseb, peab ka närbuma.

L–O

• Laenu andmisest keeldumine võib tunduda solvanguna, ometi on see parem kui laenamise järel tüütu laenuandja lõputut õiendamist taluda.
• Laps pole veel sündinudki, aga juba sa räägid, et tal on vanaisa nina.
• Lolliga rääkida on kui kummuli kannu vett valada.
• Madu eritab ikka mürki, isegi kui teda piimaga toita.
• Magav kass rotte ei püüa.
• Mehe edu puhul on kõik nõus partneriks tulema, ebaõnne korral mitte keegi.
• Mis kasu on punastamisest, kui kõht on tühi?
• Naabri kaupade vahtimine paneb ainult silmad valutama.
• Nagu õpetaja ees, nii õpilased järel.
• Naine, kes ei osanud tantsida, ütles, et põrand pole sobilik.
• Need, kes elavad majades, võivad selle üle küll uhked olla, aga jumal on olemas ka nende jaoks, kes elavad hurtsikutes.
• Nii palju kui inimesi, nii palju iseloomusid.
• On rumal tegu päikest küünlaga valgustada või ahvi ees kukerpalli lasta.

P–S

• Pott, mis ämma käes katki läks, oli kindlasti juba enne praoga; pott, mis minia käes katki läks, oli kindlasti uus.
• Preester paneb sind küll paari, kuid ei hakka su majapidamist juhtima.
• Rahulolu seemnetest tõuseb rahu saak.
• Sada tarka meest jõuavad ühisele arvamusele, iga tobu jääb ikka oma arvamuse juurde.
• Sa võid datlipuu all ka piima juua, ikka öeldakse, et see oli palmiviin.
• Seal, kus õigeid puid ei ole, peetakse riitsinusepõõsast puuks.
• Sulid ei kuula arutlust aususest.

T–Ü

• Ta kukkus maha ja ütles, et kummardas Jumala ees; ta paistetas üles ja kinnitas, et läks paksuks.
• Ta läks palvetama ja tempel varises talle kaela.
• Teisest sõltumine tähendab alatasa pettumist.
• Tindiplekid saab maha pesta, aga loomulikud kalduvused kaovad alles surres.
• Toonekurg lootis kuivatatud kala süüa, kui meri ära kuivab, aga suri oodates nälga.
• Uhkuse maja on tavaliselt tühi.
• Unes nähtud raha ei aita arveid maksta.
• Vesi ei lähe kahte lehte laiali, kui sa seda kepiga lööd.
• Ära mine kaevust otsima seda, mille sa tiiki panid!
• Ära siruta end kaugemale välja, kui su lina katma ulatub!
• Üks laks heale hobusele, üks sõna arusaajale mehele.