Õnn: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikitsitaadid
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
[[File:A_winged_woman_holding_a_palm_branch_in_her_right_hand_and_a_Wellcome_V0047967.jpg|thumb|Hans Sebald Beham. Fortuna. (1541)]]
[[File:Happy children splashing water.jpg|thumb|]]


'''Õnn''' ehk õnnelikkus on inimese vaimne ja emotsionaalne seisund alates meeldivast rahulolust kuni intensiivse rõõmuni.
'''Õnn''' ehk õnnelikkus on inimese vaimne ja emotsionaalne seisund alates meeldivast rahulolust kuni intensiivse rõõmuni.
8. rida: 8. rida:
* Harva astub õnn talusse, sagedamini kahi külasse.
* Harva astub õnn talusse, sagedamini kahi külasse.
* Hoia kopikut õnne ajal, kopik läheb rublale [[häda]] ajal!
* Hoia kopikut õnne ajal, kopik läheb rublale [[häda]] ajal!
* Elab õnne ulu all ja magab Maarja kaenlas (= [[käsi]] käib hästi).
* Igaüks [[oma]] õnne [[sepp]].
* Igaüks [[oma]] õnne [[sepp]].
* [[Joodik]]ul joodiku õnn.
* [[Joodik]]ul joodiku õnn.

Redaktsioon: 31. märts 2020, kell 10:44

Hans Sebald Beham. Fortuna. (1541)

Õnn ehk õnnelikkus on inimese vaimne ja emotsionaalne seisund alates meeldivast rahulolust kuni intensiivse rõõmuni.

  • Aeg on õnne asutaja.
  • Ega õnn inimest otsi, inimene peab õnne otsima.
  • Elab õnne ulu all ja magab Maarja kaenlas (= käsi käib hästi).
  • Harva astub õnn talusse, sagedamini kahi külasse.
  • Hoia kopikut õnne ajal, kopik läheb rublale häda ajal!
  • Igaüks oma õnne sepp.
  • Joodikul joodiku õnn.
  • Kel õnn, see elagu, kel tervis, see tehku tööd.
  • Kes kahju kardab, see õnne ei leia (kasu ei leia).
  • Kes vara üles tõuseb, leiab õnne.
  • Kiida õnne, kui kitsikusest pääsed!
  • Kui üks kord läheb õnneks, tahad üheksa korda veel.
  • Kõikumata õnnel ei ole köit tarvis.
  • Mine otsi õnne, kui õnn sind ei otsi.
  • Paha mees, parem õnn.
  • Truu sulane, õnnelik peremees; truu ümmardaja, õnnelik perenaine.
  • Töö ei toida kedagi, kui õnne ei ole.
  • Varas kiidab seni õnne kui köis kaelas.
  • Vargal varga õnn.
  • Viletsat vitsal peksetakse, õnnis kasvab ise (õiget suul õpetatakse).
  • Ühe õnnetus, teise õnn.
  • Õela õnn ei õitse, kurja kari ei sigi.
  • Õhtu tuleb õnnega, hommik tuleb hoolega.
  • Õnn ei ole nii tähtis kui arvatakse (paljud arvavad).
  • Õnn ja õnnetus käivad paaris.
  • Õnn leidjal, kahju kaotajal.
  • Õnne mööda mees elab.
  • Õnne vimpu viibsipuussa, kahju vimpu kangaassa.
  • Õnnelik, kes oma katuse all magab ja oma laua taga istub.
  • Õnnelik (õnnis), kes rahul (aus) võib surra.
  • Õnnes vaata ette, õnnetuses looda.
  • Õnneta ei saa elada, terviseta tööd teha.
  • Õnnis, keda õpetatakse, vilets, keda vitsaga kasvatatakse.
  • Ära põlga esimest õnne ära!

Eesti Vanasõnad, Suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen, Eesti kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus 1929

Vikipeedias leidub artikkel