Raha: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikitsitaadid
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
59. rida: 59. rida:
** [[Inglise vanasõnad|Inglise]]
** [[Inglise vanasõnad|Inglise]]


* Naaber tüütab sind? Laena talle raha.
* [[Naaber]] tüütab sind? Laena talle raha.
** [[Itaalia vanasõnad|Itaalia]]
** [[Itaalia vanasõnad|Itaalia]]


93. rida: 93. rida:
* Raha [[hea]] sulane, aga [[paha]] [[peremees]].
* Raha [[hea]] sulane, aga [[paha]] [[peremees]].
* Raha jookseb raha juurde.
* Raha jookseb raha juurde.
* Raha murrab rauda.
* Raha murrab [[raud]]a.
* Raha olgu loetud, [[hobune]] seotud.
* Raha olgu loetud, [[hobune]] seotud.
* Raha on [[hing]]e varas.
* Raha on [[hing]]e varas.
99. rida: 99. rida:
* Raha teenida ei ole raske, raske aga raha hoida.
* Raha teenida ei ole raske, raske aga raha hoida.
* Raha tuli tulema ja [[vesi]] minema.
* Raha tuli tulema ja [[vesi]] minema.
* Rahal ei ole silmi peas.
* Rahal ei ole [[silm]]i peas.
* Rahata ei saa [[Rakvere]]sse ega [[viha]]ta [[saun]]a.
* Rahata ei saa [[Rakvere]]sse ega [[viha]]ta [[saun]]a.
* Rahaahnus on kõige kurja juur.
* Rahaahnus on kõige [[kurjus|kurja]] juur.
* [[Rahu]] võidab raha.
* [[Rahu]] võidab raha.
* Riia olgu soola tuua, [[Tallinn]]a raha taguda.
* Riia olgu [[sool]]a tuua, [[Tallinn]]a raha taguda.
* [[Rikas]] maksab rahaga, [[vaene]] nahaga.
* [[Rikas]] maksab rahaga, [[vaene]] [[nahk|nahaga]].
* Rikas raha nõjal, kerjaja kargu nõjal.
* Rikas raha nõjal, kerjaja kargu nõjal.
* Rikkal raha, vaesel [[lapsed]].
* Rikkal raha, vaesel [[lapsed]].

Redaktsioon: 22. aprill 2020, kell 21:59

James Gillray karikatuuril 1786. aastast on kuningas George III-le ulatatud prisked rahakotid vastandatud käte ja jalgadeta kerjusele vasakus nurgas.

Raha on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu. Raha olemasolu aluseks on ühiskondlik kokkulepe millegi kasutamiseks vahetusvahendina.

  • Kuld ja hõbe on riigi veri. Verepaisud südames ja peas reedavad mõlema nõrkust. Mida tugevam on süda, seda elavamalt ning heldemalt pumpab ta verd välistesse kehaosadesse. Iga kehaliige on soe ja elus, ning kiiresti ja hoogsalt voolab veri südamesse tagasi.
    • Novalis. Aforisme ja fragmente. Tlk Krista Räni. Loomingu Raamatukogu 2006/19, lk 30
  • Kombekas valmisolek, millega inimene raha vastu võtab, on tõepoolest imestusväärne, kui arvestada meie kindlat usku, et raha on maailmas kõige kurja juur ja et rahakas inimene ei pääse iialgi taevasse. Oi, kui rõõmsameelselt me end hukatusse saadame!
  • Ole ajaga kokkuhoidlikum kui rahaga, sest ajaga võib teenida raha, kuid rahaga ei saa osta aega.
    • Tundmatu
  • See raha, mis on sinult välja petetud, on kõige paremini kulutatud. Sest selle eest oled sa endale ostnud, otseselt ja vahetult, tarkust.
  • Õpi rahaga ümber käima, sest isamaad ja raha peab armastama.
  • Kõigil oleks nagu üsna ükskõik, mis olnud, mis on või mis tuleb, peaasi, et saaks aga kuidagi raha jaole ja et saaks selle kuidagi läbi lüüa.
  • Nii palju raha ja elu, nagu sa ihata oskad! Kaks asja, mille enamik inimesi esikohale asetaksid – kogu häda on selles, et inimestel on tõepoolest anne valida just neid asju, mis on neile kõige kahjulikumad.
"Mingis mõttes hull. Aga hulga rahaga hull."
"Ah, šiiš ei šaa ta hull olla. Ma olen šiin ilmaš kaua elanud; kui inimešel on palju raha, šiiš on ta lihtšalt ekštšentrik."
    • Terry Pratchett, "Fantastiline valgus". Tõlkinud Krista Kaer. Varrak 1998, lk 104
  • Miks ehitatakse pangad alati templitaolisteks, hoolimata sellest, et mitmed suuremad religioonid a) on põhimõtteliselt selle vastu, mida pankades tehakse ja b) hoiavad seal oma raha.
    • Terry Pratchett, "Rahategu", Varrak 2010, lk 26, tõlkinud Allan Eichenbaum.

Vanasõnad

  • Kui tead, et kaotad kogu oma varanduse, siis parem jaga pool sellest ise laiali.
  • Säästetud penn on teenitud penn.
  • Ihne mees teeb veerandpennisest poolepennise, lahke mees kuuepennise.
  • Kes tahab raha teha, peab alustama raha kulutamisest.
  • Au maksab raha.
  • Ega meest pulma kutsuta, kukkur kutsutakse.
  • Ega raha taskus karju.
  • Ega rahal silmi ole, kui enesel ei ole.
  • Hoia kopikut õnne ajal, kopik läheb rublale häda ajal!
  • Inimene püüab raha, raha hinge.
  • Kel raha, sel sõpru.
  • Kes kopikat ei korja, see rublat ei saa.
  • Kopik hoiab rubla.
  • Kopiku eest asja, rubla eest kära.
  • Kui raha loetakse, mine välja, kui tööd tehakse, tule ligi!
  • Kui raha räägib, on ilm vait.
  • Kus rublad ees, sinna veerevad rublad juurde.
  • Laulik ei laula rahata ega päästa keelt killingita.
  • Loetud raha ei keela varga käppa.
  • Mis kopikuks loodud, on kopik.
  • Raha ajab (paneb) rattad käimä.
  • Raha hea sulane, aga paha peremees.
  • Raha jookseb raha juurde.
  • Raha murrab rauda.
  • Raha olgu loetud, hobune seotud.
  • Raha on hinge varas.
  • Raha teenib meest, aga mees ei või raha teenida.
  • Raha teenida ei ole raske, raske aga raha hoida.
  • Raha tuli tulema ja vesi minema.
  • Rahal ei ole silmi peas.
  • Rahata ei saa Rakveresse ega vihata sauna.
  • Rahaahnus on kõige kurja juur.
  • Rahu võidab raha.
  • Riia olgu soola tuua, Tallinna raha taguda.
  • Rikas maksab rahaga, vaene nahaga.
  • Rikas raha nõjal, kerjaja kargu nõjal.
  • Rikkal raha, vaesel lapsed.
  • Sügisel maksetakse liha eest raha, kevadel luude eest.
  • Teng pane paika häil päevil, tarvis hädäpäevil!
  • Tuli usin tulema, vesi väle veerema, raha kärme kuluma.
  • Täis mõõt, täis raha.
  • Võõras raha kõrvetab tasku.
  • Võõras raha tasku, taskul auk pea põhjas.
    • Eesti Vanasõnad, Suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen, Eesti kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus 1929

Välislingid

Vikipeedias leidub artikkel