Sõda: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikitsitaadid
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
[[Image:F-4B_VF-151_CV-41_TU-95.jpg|200px|thumb|right|Ma ei tea, milliste relvadega hakatakse võitlema Kolmandas maailmasõjas, kuid Neljandas lähevad käiku kivid ja kaikad ~ [[Albert Einstein]] ]]
[[Image:F-4B_VF-151_CV-41_TU-95.jpg|200px|thumb|right|Ma ei tea, milliste relvadega hakatakse võitlema Kolmandas maailmasõjas, kuid Neljandas lähevad käiku kivid ja kaikad ~ [[Albert Einstein]] ]]

[[w:Sõda|'''Sõda''']] on [[riik]]ide või muul teel organiseerunud inimgruppide vahel toimuv organiseeritud relvavõitlus. Sõda on [[diplomaatia]] jätkumine militaarsete vahendite [[abi]]l, mis viib tavaliselt relvastatud kokkupõrkeni kahe või enama osapoole vahel.
[[w:Sõda|'''Sõda''']] on [[riik]]ide või muul teel organiseerunud inimgruppide vahel toimuv organiseeritud relvavõitlus. Sõda on [[diplomaatia]] jätkumine militaarsete vahendite [[abi]]l, mis viib tavaliselt relvastatud kokkupõrkeni kahe või enama osapoole vahel.


* Kuni eksisteerivad suurriigid, on sõda vältimatu.
* Kuni eksisteerivad [[suurriik|suurriigid]], on sõda vältimatu.
** [[Albert Einstein]]
** [[Albert Einstein]]


12. rida: 11. rida:
** Albert Einstein
** Albert Einstein


* Tapmine on keelatud. Seega me karistame kõiki mõrvareid, kui nad just ei tapa suurtes kogustes ja trompeti saatel.
* [[Tapmine]] on keelatud. Seega me karistame kõiki mõrvareid, kui nad just ei tapa suurtes kogustes ja trompeti saatel.
** [[Voltaire]]
** [[Voltaire]]


21. rida: 20. rida:
** [[Aeschylus]]
** [[Aeschylus]]


* Patrioodid räägivad alati kodumaa eest suremisest, kuid mitte kunagi kodumaa nimel tapmisest.
* [[Patriotism|Patrioodid]] räägivad alati [[kodumaa]] eest suremisest, kuid mitte kunagi kodumaa nimel tapmisest.
** [[Bertrand Russell]]
** [[Bertrand Russell]]


40. rida: 39. rida:


* Sõda on [[oma]] olemuselt hävitamine, ja mitte tingimata inimelude, vaid inimtöö produktide hävitamine. Sõda on viis, kuidas tükkideks lasta, stratosfääri pillutada või merre uputada tarbeaineid, mis võiksid muidu masse liiga mugavaks ja lõppkokkuvõttes liiga arukaks muuta.
* Sõda on [[oma]] olemuselt hävitamine, ja mitte tingimata inimelude, vaid inimtöö produktide hävitamine. Sõda on viis, kuidas tükkideks lasta, stratosfääri pillutada või merre uputada tarbeaineid, mis võiksid muidu masse liiga mugavaks ja lõppkokkuvõttes liiga arukaks muuta.
** [[1984|''"1984"'']]
** George Orwell "[[1984]]"


* Sõjaks on vaja kahte osapoolt. Massimõrvaks on vaja üht.
* Sõjaks on vaja kahte osapoolt. Massimõrvaks on vaja üht.
60. rida: 59. rida:
** John Fowles raamatus [[Maag|"Maag"]]
** John Fowles raamatus [[Maag|"Maag"]]


* Inimesele pole rängemat kaotust kui omaste, seltsimeeste ja sõprade hukkumine. Ei ole rusuvamat vaatepilti kui näha hävitatud töövilja, millesse on pandud jõud ja anne, armastus kodumaa vastu. Ei ole kibedamat lõhna kui ahervaremete ving.
** ("Leonid Iljitš Brežnev: Lühike ülevaade elust ja tegevusest", Tallinn: Eesti Raamat, 1977, lk 29-30)

==Vanasõnad==
* Ega sõda [[sool]]a, [[leib]]a too.
* Ega sõda [[sool]]a, [[leib]]a too.
** [[Eesti]] [[Vanasõna]]d, Suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen, Eesti kirjanduse Seltsi kirjastus [[Tartu]]s 1929
** [[Eesti]] [[Vanasõna]]d, Suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen, Eesti kirjanduse Seltsi kirjastus [[Tartu]]s 1929


==Välislingid==
{{Vikipeedia}}
{{Vikipeedia}}



Redaktsioon: 29. aprill 2020, kell 18:25

Ma ei tea, milliste relvadega hakatakse võitlema Kolmandas maailmasõjas, kuid Neljandas lähevad käiku kivid ja kaikad ~ Albert Einstein

Sõda on riikide või muul teel organiseerunud inimgruppide vahel toimuv organiseeritud relvavõitlus. Sõda on diplomaatia jätkumine militaarsete vahendite abil, mis viib tavaliselt relvastatud kokkupõrkeni kahe või enama osapoole vahel.

  • Rahu ei saavuta mitte jõu, vaid mõistmisega.
    • Albert Einstein
  • Ei ole võimalik samaaegselt sõjaks valmistuda ja sõda vältida.
    • Albert Einstein
  • Tapmine on keelatud. Seega me karistame kõiki mõrvareid, kui nad just ei tapa suurtes kogustes ja trompeti saatel.
  • Kõik, mis on siin ilmas kurjuse jõudude võidule pääsemiseks vajalik, on piisava hulga heade inimeste tegevusetus.
  • Sõdade vahel on kõik patsifistid. See on nagu lihatoitude söömise vahel taimetoitlane olla.
  • Sõda on oma olemuselt hävitamine, ja mitte tingimata inimelude, vaid inimtöö produktide hävitamine. Sõda on viis, kuidas tükkideks lasta, stratosfääri pillutada või merre uputada tarbeaineid, mis võiksid muidu masse liiga mugavaks ja lõppkokkuvõttes liiga arukaks muuta.
    • George Orwell "1984"
  • Sõjaks on vaja kahte osapoolt. Massimõrvaks on vaja üht.
    • Al Samawah
  • Rahu saabub siis, kui nad armastavad oma lapsi rohkem kui vihkavad oma vaenlasi.
  • Lahing oli lõppenud. Kaotasime langenutena umbes kolmteist tuhat meest. Kolmteist tuhat mõistust, mälu, armastust, tunnetust, kolmteist tuhat maailma, universumit - sest inimmõtte universum on suurem kui universum ise -, ja kõik üksnes selleks, et vallata mõnisada jardi tarbetut pori.
  • Mehed armastavad sõda, sest see lubab neil näidata, et nad ajavad tõsist asja. Nad nimelt arvavad, et kui mitte muidu, siis vähemalt sõja ajal ei tohi naised nende üle naerda. Sõjas võivad nad naise tahteta objekti staatusse alandada. Selles seisnebki põhiline sugudevaheline erinevus. Mehed näevad objekte, naised näevad objektidevahelisi suhteid. Kaaluvad, kas objektid vajavad teineteist, armastavad teineteist, sobivad teineteisega. See on üks eriline tundedimensioon, mis meil meestel puudub, ja mille tõttu sõda on iga tõelise naise silmis tülgastav - ja absurdne. Tahate, ma ütlen teile, mis sõda on? Sõda on psühhoos, mida põhjustab võimetus näha suhteid. Meie suhteid ligimestega. meie suhteid majanduslike ja ajalooliste oludega. Ja eelkõige meie suhteid olematusega. Surmaga.
  • Inimesele pole rängemat kaotust kui omaste, seltsimeeste ja sõprade hukkumine. Ei ole rusuvamat vaatepilti kui näha hävitatud töövilja, millesse on pandud jõud ja anne, armastus kodumaa vastu. Ei ole kibedamat lõhna kui ahervaremete ving.
    • ("Leonid Iljitš Brežnev: Lühike ülevaade elust ja tegevusest", Tallinn: Eesti Raamat, 1977, lk 29-30)

Vanasõnad

Välislingid

Vikipeedias leidub artikkel