Juhan Smuul: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
| 18. rida: | 18. rida: | ||
</poem> |
</poem> |
||
** Sõnarine. Eesti luule antoloogia. Koostanud [[Karl Muru]]. 3. köide, lk 82 |
** Sõnarine. Eesti luule antoloogia. Koostanud [[Karl Muru]]. 3. köide, lk 82 |
||
== Viimane laev == |
|||
<poem> |
|||
Pärast surma ma saan oma laeva, |
|||
mille tulesid ise ei näe. |
|||
Enne seda, mu kallis, sain taeva |
|||
ja õitseva maa sinu käest. |
|||
/.../ |
|||
Lollilt elasin. Aastaid jääb väheks. |
|||
Minu armas, mu naine, mu roos, |
|||
Sinult ühte vaid palun: et läheks |
|||
meie tee minu lõpuni koos. |
|||
</poem> |
|||
** Sõnarine. Eesti luule antoloogia. Koostanud [[Karl Muru]]. 3. köide, lk 90 |
|||
== Viited == |
== Viited == |
||
Redaktsioon: 5. mai 2020, kell 18:10
Juhan Smuul (1954. aastani Johannes Schmuul; 18. veebruar 1922 Koguva küla, Muhu saar – 13. aprill 1971 Tallinn) oli eesti proosakirjanik ja luuletaja.
Vaata ka:
Mälestusi isast
Tol korral ringi jooksin alles särgis,
täis lapsemõtteid oli kahupea,
või vänderdasin hanekarja järel,
vits peos, sest mine isahane tea.
/.../
- Sõnarine. Eesti luule antoloogia. Koostanud Karl Muru. 3. köide, lk 82
Viimane laev
Pärast surma ma saan oma laeva,
mille tulesid ise ei näe.
Enne seda, mu kallis, sain taeva
ja õitseva maa sinu käest.
/.../
Lollilt elasin. Aastaid jääb väheks.
Minu armas, mu naine, mu roos,
Sinult ühte vaid palun: et läheks
meie tee minu lõpuni koos.
- Sõnarine. Eesti luule antoloogia. Koostanud Karl Muru. 3. köide, lk 90