Asum (romaan): erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikitsitaadid
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''"Asum"''' (inglise keeles "Foundation") on Ameerika ulmekirjaniku [[Isaac Asimov]]i ulmeromaan, [[Asum (sari)|Asumi-sarja]] esimene [[raamat]]. [[Romaan]] koosneb viiest temaatiliselt seotud lühiloost, mis anti esmakordselt tervikteosena välja [[1951]]. aastal.
'''"Asum"''' (inglise keeles "Foundation") on Ameerika ulmekirjaniku [[Isaac Asimov]]i ulmeromaan, Asumi-sarja esimene raamat. Romaan koosneb viiest temaatiliselt seotud lühiloost, mis anti esmakordselt tervikteosena välja 1951. aastal.


Eesti keeles ilmus "Asum" kirjastuse [[Eesti Raamat]] väljaandena sarjas "[[Mirabilia]]" [[1985]]. aastal [[Linda Ariva]] tõlkes.
Eesti keeles ilmus "Asum" kirjastuse Eesti Raamat väljaandena sarjas "Mirabilia" 1985. aastal [[Linda Ariva]] tõlkes.


* [Hari Seldon:] [[Auahnus|Auahned]] mehed ei hakka ootama ja [[südametunnistus|südametunnistuseta]] mehed ei pea enam piiri. (lk 25)
* [Hari Seldon:] [[Auahnus|Auahned]] mehed ei hakka ootama ja [[südametunnistus|südametunnistuseta]] mehed ei pea enam piiri. (lk 25)

Redaktsioon: 5. mai 2020, kell 22:30

"Asum" (inglise keeles "Foundation") on Ameerika ulmekirjaniku Isaac Asimovi ulmeromaan, Asumi-sarja esimene raamat. Romaan koosneb viiest temaatiliselt seotud lühiloost, mis anti esmakordselt tervikteosena välja 1951. aastal.

Eesti keeles ilmus "Asum" kirjastuse Eesti Raamat väljaandena sarjas "Mirabilia" 1985. aastal Linda Ariva tõlkes.

  • [Salvor Hardin:] Minul kui Terminus City linnapeal on just täpselt nii palju võimu, et võin oma nina nuusata ja võib-olla ka aevastada, kui teie annate oma allkirja korraldusele, mis mulle selleks loa annab. (lk 30-31)
  • Istudes laua otsas, juurdles Hardin laisalt selle kallal, mis tegi teadlastest nii viletsad administraatorid. See võis olla lihtsalt tingitud sellest, et nad olid liiga harjunud paindumatute faktidega ja liialt harjumatud painutatavate inimestega. (lk 38)
  • [Pirenne:] Me oleme teadlased.
[Salvor Hardin:] Kas te ikka olete? See on ilus hallutsinatsioon, kas pole? Teie punt siin on ideaalne näide sellest, mis terve Galaktikaga on valesti juba tuhandeid aastaid. Mis teadus see on, mille nimel te siin pärapõrgus sajandeid kükitate, klassifitseerides möödunud aastatuhandete teadlaste tööd? Kas te olete kunagi mõelnud edasipürgimisest, nende teadmiste avaradamisest ja selle alusel millegi parem loomisest? Ei! Te olete lausa õnnelikud oma stagnatsioonis. (lk 41)
  • [Salvor Hardin:] Vägivald on asjatundmatule viimane väljapääs. (lk 50)
  • [Salvor Hardin:] Tasub olla silmanähtavalt mõistetav, eriti, kui teid peetakse kavalaks. (lk 67)
  • Kuid õukondlased ei vea kihla kuninga osavuse peale. On olemas surmatoov oht võita. (lk 73)
  • [Salvor Hardin:] Tuleneelaja peab tuld neelama, isegi kui tal tuleb seda ise sütitada. Ja sina, Lee, pead muretsema, isegi kui sul tuleks ennast tappa, et leiutada midagi, mis sind muretsema paneks. (lk 99)
  • [Salvor Hardin:] Ärge kunagi laske end oma moraalikoodeksist segada, kui teete seda, mida peate õigeks! (lk 101)
  • [Limmar Ponyets:] Sellises vagas mehes nagu tema, peitub midagi. Ta lõikab rõõmsa meelega sul kõri läbi, kui see on talle kasulik, kuid ta kõhkleb ohustamast sinu mittemateriaalse ja problemaatilise hinge heaolu. (lk 106)
  • [Limmar Ponyets:] Roos võib kasvada mudast, teie kõrgeausus. Oma tehinguis naabritega ostate te kõikvõimalikke materjale pärimata, kust nad seda hangivad, kas tavalisest õigeusklikust masinast, mida on õnnistanud teie lahked esivanemad, või mõnest kosmoses sündinud värdjast. Lõpuks ei paku ma teile masinat. Ma pakun kulda. [---] Ja kindlasti, kui kuld oleks kurjast, siis oleks kurjus sunnitud lahkuma, kui seda metalli kasutatakse nii vagadel eesmärkidel. (lk 111)
  • [Pherl:] Kuid mis siis, kui kuld osutub ebapuhtaks?
[Limmar Ponyets:] Kui hinnang puhtuse kohta sõltub neist, kes on enim huvitatud, et see oleks ehe? (lk 112)
  • [Salvor Hardin:] Edu saavutamiseks ei piisa plaanide tegemisest, tuleb osata ka improviseerida. (lk 125)

Välislingid

Vikipeedias leidub artikkel