Mälu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:Gabriel_Dante_Rosetti,_Mnemosyne.jpg|pisi|Mnemosyne. Dante Gabriel Rossetti maal (1875-1891)]] |
[[Pilt:Gabriel_Dante_Rosetti,_Mnemosyne.jpg|pisi|Mnemosyne. Dante Gabriel Rossetti maal (1875-1891)]] |
||
Mälu on elusorganismi võime omandada ja säilitada [[informatsioon]]i ja oskusi. |
'''Mälu''' on elusorganismi võime omandada ja säilitada [[informatsioon]]i ja oskusi. |
||
* Iga [[inimene|inimese]] mälu on tema erakirjandus. |
* Iga [[inimene|inimese]] mälu on tema erakirjandus. |
Redaktsioon: 31. mai 2020, kell 12:37
Mälu on elusorganismi võime omandada ja säilitada informatsiooni ja oskusi.
- Iga inimese mälu on tema erakirjandus.
- Kõik kurdavad oma mälu üle, kuid mitte keegi ei kurda oma mõistuse üle.
- Mälu on üks kolmest alustalast, millele tugineb arukas elu; taju ja mõtlemine on kaks ülejäänut.
- Endel Tulving, "Mälu". Kupar 1994, lk 15
- Salvestamine on keele mõistmise võtmeküsimus, sest seda, mida me säilitame, seda ka mäletame. Me ei mäleta mitte seda, mis on, vaid seda, mille me hiljem märkide kaudu ära tunneme.
- Valdur Mikita, Metsik lingvistika. Grenader 2008, lk 34
- Varem pidi inimene oma maailma aiva uuesti looma, alustama peaaegu nullist. Kui tekkis mälu, mis ulatus üle inimese eluea, muutus kõik. Kultuuri mõttes oleme üks organism. Selline vaateviis on lihtsalt märksa täpsem. Müüt kujundas ja hoidis inimeste üleinimlikku identiteeti, õpetas inimest kogema ilmaruumi vaimuväe kaudu. Kui müüdid kadusid, kadus ühendus mikro- ja makrokosmose vahel ning inimesed moondusid tagasi sipelgateks.
- Valdur Mikita, Lingvistiline mets, Välgi metsad 2013, lk 65