Juhan Viiding: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
5. rida: | 5. rida: | ||
KÜLJEST |
KÜLJEST |
||
MU |
MU |
||
TIIVAD, |
[[tiib|TIIVAD]], |
||
MONTEERIGE |
MONTEERIGE |
||
ENDALE |
ENDALE |
||
17. rida: | 17. rida: | ||
TE |
TE |
||
RASVASED |
RASVASED |
||
HÜLGED. |
[[hüljes|HÜLGED]]. |
||
</poem> |
</poem> |
||
* Realistliku ingli laul. 1968 |
* "Realistliku [[ingel|ingli]] laul". 1968 |
||
* Mis on see inimese osa |
* Mis on see [[inimene|inimese]] osa |
||
:siin laias ilmas? |
:siin laias ilmas? |
||
** "Mis on see luuletaja luule?" Kogust "Ma olin Jüri Üdi", 1978 |
** "Mis on see luuletaja luule?" Kogust "Ma olin Jüri Üdi", 1978 |
||
* Ja üle lauaplaadi päevinäinud |
* Ja üle lauaplaadi päevinäinud [[pruun]]i |
||
: on helevalge, IGAVENE JUUNI. |
: on helevalge, IGAVENE [[juuni|JUUNI]]. |
||
** "Ta istub". Kogust "Tänan ja palun", 1983 |
** "Ta istub". Kogust "Tänan ja palun", 1983 |
||
33. rida: | 33. rida: | ||
* Meile on palju antud – ikka oleme nõutud. |
* Meile on palju antud – ikka oleme nõutud. |
||
⚫ | |||
<poem> |
|||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
</poem> |
|||
** Luulekogust "Armastuskirjad" |
** Luulekogust "Armastuskirjad" |
||
<poem> |
|||
... |
|||
kuigi maalitud on kolle, annab sooja [[tuli]] – jaa! |
|||
Tean, mu elutööd nüüd jätkab [[poeg]], |
|||
mu järeltulija. |
|||
... |
|||
Oma [[hing]]e ei või müüa – kuri [[ilm]] las [[udu]]tab. |
|||
Ainult seda [[oma]]ks hüüa, mis su hinge puudutab. |
|||
</poem> |
|||
* [[Juhan Viiding]] "Vana mehe laul" (viisistanud Olav Ehala) |
|||
==Välislingid== |
==Välislingid== |
Redaktsioon: 4. juuni 2020, kell 01:32
Juhan Viiding (Jüri Üdi) (1. juuni 1948 – 21. veebruar 1995) oli eesti poeet, näitleja ja lavastaja.
KISKUGE
KÜLJEST
MU
TIIVAD,
MONTEERIGE
ENDALE
KÜLGE
VAADAKE,
KUHU
NAD
VIIVAD
TEID,
TE
RASVASED
HÜLGED.
- "Realistliku ingli laul". 1968
- Mis on see inimese osa
- siin laias ilmas?
- "Mis on see luuletaja luule?" Kogust "Ma olin Jüri Üdi", 1978
- Ja üle lauaplaadi päevinäinud pruuni
- on helevalge, IGAVENE JUUNI.
- "Ta istub". Kogust "Tänan ja palun", 1983
- Meile on palju antud – ikka oleme nõutud.
Me oleme - üks naine - väga noored,
mis siis, et sina kaugemale näed.
Ma ütlen sulle, see ei ole vale,
sa astu, palun, mulle lähemale.
Mul sinu jaoks on väga puhtad käed.
- Luulekogust "Armastuskirjad"
...
kuigi maalitud on kolle, annab sooja tuli – jaa!
Tean, mu elutööd nüüd jätkab poeg,
mu järeltulija.
...
Oma hinge ei või müüa – kuri ilm las udutab.
Ainult seda omaks hüüa, mis su hinge puudutab.
- Juhan Viiding "Vana mehe laul" (viisistanud Olav Ehala)