Seneca: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 11. juuni 2020, kell 22:55

Lucius Annaeus Seneca noorem (4 – 65 eKr) oli Rooma riigimees, filosoof ja kirjanik, Seneca vanema poeg.

Paljud on kukkunud, et tõusta varasemast kõrgemale.
Käsi peseb kätt.
- Ladina: Manus manum lavat.
Mis on eraldatusest kasu? Elumured leiavad meid ka mere tagant üles! Millisesse varjendisse ei pääse surmahirm? Milliste seinte taga, kus koopas võib elada nii rahulikult, et mitte valu karta? Kuhu sa ka ennast ei peidaks, hakkab ümberringi mühama inimlik kurjus. Seda on meist väljaspool, et petta ja haarata meid, seda on meis endis ja see vohab koguni üksinduse keskel.
Vaja oleks ehitada ümberringi vankumatu filosoofiline sein, mida fortuuna ühegi piiramisrelvaga purustada ei suudaks. Kättesaamatu on see hing, kes on hüljanud kõik välise ja kaitseb vabadust oma isiklikus kindluses - ükski oda temani ei lenda. Fortuuna käed pole nii pikad, nagu me arvame - tal pole kedagi haarata peale nende, kes ise ennast tema vastu suruvad. Hoidkem end niipalju kui võimalik temast eemale ja see on võimalik tunnetades ennast ja loodust.
Teadku igaüks, kuhu ta läheb, kust tuli, mis on talle hea, mis halb, mida ta otsib ja millest tuleb hoiduda, et tal on mõistus, mis teeb vahet, mille poole tuleb püüelda ja mille eest põgeneda, mis taltsutab meeletuid soove ja rahustab hirmude halastamatust.
- 82. kiri

Näita mulle parem teed, mida mööda tullakse tarkuse juurde. Ütle, millest pean hoiduma, mida otsima; millised harjutused tugevdavad minu ebakindlat hinge; kuidas saan hakkama kurjuse rohkusega; kuidas tõrjuda tagasi neid hädasid, mis tungivad minu juurde ja neid, mille otsa ise komistasin. Õpeta mulle, kuidas elada üle raskusi ja õnne, panemata oigama teisi ja ise seda tegemata, kuidas mitte oodata viimast ja vältimatut elu piiri.
- 118. kirjas

Kui tänasele käed külge paned, muutud homsest vähem sõltuvaks. Homsesse edasi lükates kaob elu käest. Kõik on võõra oma, ainult aeg on enda oma. (I kiri)

@@ 3. rida: / 3. rida: @@
 '''Lucius Annaeus Seneca noorem''' (4 – 65 eKr) oli Rooma riigimees, filosoof ja kirjanik, [[Seneca vanem]]a poeg.
-* Paljud on kukkunud, selleks et tõusta varasemast kõrgemale.
+* Paljud on [[Kukkumine|kukkunud]], et tõusta varasemast kõrgemale.
 * [[Käsi]] peseb kätt.
 ** Ladina: ''Manus manum lavat''.
-* Mis on eraldatusest kasu? Elumured leiavad meid ka mere tagant üles! Millisesse varjendisse ei pääse surmahirm? Milliste seinte taga, kus koopas võib elada nii rahulikult, et mitte valu karta? Kuhu sa ka ennast ei peidaks, hakkab ümberringi mühama inimlik kurjus. Seda on meist väljaspool, et petta ja haarata meid, seda on meis endis ja see vohab koguni üksinduse keskel.
+* Mis on [[eraldatus]]est kasu? Elu[[mure]]d leiavad meid ka mere tagant üles! Millisesse varjendisse ei pääse surma[[hirm]]? Milliste seinte taga, kus koopas võib elada nii rahulikult, et mitte [[valu]] karta? Kuhu sa ka ennast ei peidaks, hakkab ümberringi mühama inimlik [[kurjus]]. Seda on meist väljaspool, et petta ja haarata meid, seda on meis endis ja see vohab koguni üksinduse keskel.
-* Vaja oleks ehitada ümberringi vankumatu filosoofiline sein, mida fortuuna ühegi piiramisrelvaga purustada ei suudaks. Kättesaamatu on see hing, kes on hüljanud kõik välise ja kaitseb vabadust oma isiklikus kindluses- ükski oda temani ei lenda. Fortuuna käes pole nii pikad, nagu me arvame- tal pole kedagi haarata peale nende, kes ise ennast tema vastu suruvad. Hoidkem end niipalju kui võimalik temast eemale ja see on võimalik tunnetades ennast ja loodust.
+* Vaja oleks ehitada ümberringi vankumatu filosoofiline sein, mida [[fortuuna]] ühegi piiramisrelvaga purustada ei suudaks. Kättesaamatu on see [[hing]], kes on hüljanud kõik välise ja kaitseb [[vabadus]]t oma isiklikus kindluses - ükski oda temani ei lenda. Fortuuna käed pole nii pikad, nagu me arvame - tal pole kedagi haarata peale nende, kes ise ennast tema vastu suruvad. Hoidkem end niipalju kui võimalik temast eemale ja see on võimalik tunnetades ennast ja loodust.
-* Teadku igaüks, kuhu ta läheb, kust tuli, mis on talle hea, mis halb, mida ta otsib ja millest tuleb hoiduda, et tal on mõistus, mis teeb vahet, mille poole tuleb püüelda ja mille eest põgeneda, mis taltsutab meeletuid soove ja rahustab hirmude halastamatust.
+* Teadku igaüks, kuhu ta läheb, kust tuli, mis on talle hea, mis halb, mida ta otsib ja millest tuleb hoiduda, et tal on [[mõistus]], mis teeb vahet, mille poole tuleb püüelda ja mille eest põgeneda, mis taltsutab meeletuid soove ja rahustab hirmude halastamatust.
 ** 82. kiri
-* Näita mulle parem teed, mida mööda tullakse tarkuse juurde. Ütle, millest pean hoiduma, mida otsima; millised harjutused tugevdavad minu ebakindlat hinge; kuidas saan hakkama kurjuse rohkusega; kuidas tõrjuda tagasi neid hädasid, mis tungivad minu juurde ja neid, mille otsa ise komistasin. Õpeta mulle, kuidas elada üle raskusi ja õnne, panemata oigama teisi ja ise seda tegemata, kuidas mitte oodata viimast ja vältimatut elu piiri.
+* Näita mulle parem [[tee]]d, mida mööda tullakse [[tarkus]]e juurde. Ütle, millest pean hoiduma, mida otsima; millised harjutused tugevdavad minu ebakindlat hinge; kuidas saan hakkama kurjuse rohkusega; kuidas tõrjuda tagasi neid hädasid, mis tungivad minu juurde ja neid, mille otsa ise komistasin. Õpeta mulle, kuidas elada üle raskusi ja õnne, panemata oigama teisi ja ise seda tegemata, kuidas mitte oodata viimast ja vältimatut elu piiri.
 ** 118. kirjas