Propaganda: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikitsitaadid
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Wkentaur (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Wkentaur (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
Propaganda on kommunikatsiooniliik, mille eesmärk on mõjutada avalikku arvamust propagandistile vajalikul viisil. Propaganda edastab sihipäraselt ja süstemaatiliselt informatsiooni, eesmärgiga kujundada teatud territooriumi rahva meelsust, hoiakut ja tegusid soovitud suunas. Sageli käsitletakse propagandat negatiivse ja manipulatiivse tegevusena.
Propaganda on kommunikatsiooniliik, mille eesmärk on mõjutada avalikku arvamust propagandistile vajalikul viisil. Propaganda edastab sihipäraselt ja süstemaatiliselt informatsiooni, eesmärgiga kujundada teatud territooriumi rahva meelsust, hoiakut ja tegusid soovitud suunas. Sageli käsitletakse propagandat negatiivse ja manipulatiivse tegevusena.



* [[Tsensuur]] on ligipääsu tõkestamine negatiivsele infole, propaganda — positiivse info pealesurumine. Ükski [[riik]] maailmas pole iial ajanud läbi ei tsensuuri ega propagandata.
* ''Цензура - ограничение доступа к негативной информации, пропаганда - навязывание информации позитивной. Ни одно государство мира никогда не обходилось ни без цензуры, ни без пропаганды.''
** [[Rubén Gallego]], [http://index.org.ru/journal/20/ruben20.html "Цензура и пропаганда - две колеи одной информационной дороги"], essee ajakirjale Индекс, 2004


* Propaganda olemus on seega kindlalt lihtsus ja kordamine. Ainuüksi need, kes suudavad probleeme lihtsaimal kujul esitada ning kellel on vaprust neid sellel lihtsustatul kujul igavesti korrata, hoolimata intellektuaalide vastuväidetest, saavutavad pikas plaanis põhjapaneva edu [[avalik arvamus|avaliku arvamuse]] mõjutamisel.
* Propaganda olemus on seega kindlalt lihtsus ja kordamine. Ainuüksi need, kes suudavad probleeme lihtsaimal kujul esitada ning kellel on vaprust neid sellel lihtsustatul kujul igavesti korrata, hoolimata intellektuaalide vastuväidetest, saavutavad pikas plaanis põhjapaneva edu [[avalik arvamus|avaliku arvamuse]] mõjutamisel.

Redaktsioon: 14. juuni 2020, kell 08:55

Propaganda on kommunikatsiooniliik, mille eesmärk on mõjutada avalikku arvamust propagandistile vajalikul viisil. Propaganda edastab sihipäraselt ja süstemaatiliselt informatsiooni, eesmärgiga kujundada teatud territooriumi rahva meelsust, hoiakut ja tegusid soovitud suunas. Sageli käsitletakse propagandat negatiivse ja manipulatiivse tegevusena.


  • Propaganda olemus on seega kindlalt lihtsus ja kordamine. Ainuüksi need, kes suudavad probleeme lihtsaimal kujul esitada ning kellel on vaprust neid sellel lihtsustatul kujul igavesti korrata, hoolimata intellektuaalide vastuväidetest, saavutavad pikas plaanis põhjapaneva edu avaliku arvamuse mõjutamisel.
    • Das Wesen der Propaganda ist deshalb unentwegt die Einfachheit und die Wiederholung. Nur wer die Probleme auf die einfachste Formel bringen kann und den Mut hat, sie auch gegen die Einsprüche der Intellektuellen ewig in dieser vereinfachten Form zu wiederholen, der wird auf die Dauer zu grundlegenden Erfolgen in der Beeinflussung der öffentlichen Meinung kommen.
    • Joseph Goebbels, päeviku sissekanne 29. jaanuaril 1942, Die Tagebücher von Joseph Goebbels, Teil 2, Band 3, Saur, München u. a. 1994, ISBN 3-598-21923-7, lk 213