Kavalus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikitsitaadid
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{toimeta}}
'''Kavalus''' on omadus, kus keegi [[oma]]b ja kasutab varjatud [[tarkus]]i.
'''Kavalus''' on olukorra osav ärakasutamine enda huvides või eri võtete leidlik kasutamine millegi saavutamiseks.


==Vanasõnad==
* [[Ise]] [[tarkus]], ise kavalus.
* Ise [[tarkus]], ise kavalus.
* [[Kahju]] õpetab mehe kavalaks.
* [[Kahju]] õpetab mehe kavalaks.
* Kavalale kannikas, narrile [[naer]]u.
* Kavalale kannikas, [[narr]]ile [[naer]]u.
* Kavalus ja himu on vennad.
* Kavalus ja [[himu]] on vennad.
* Rebase kavaluse võidab karu.
* [[Rebane|Rebase]] kavaluse võidab [[karu]].
[[Eesti]] [[Vanasõna]]d, Suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen, Eesti kirjanduse Seltsi kirjastus [[Tartu]]s 1929
** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929


{{Vikipeedia}}
{{Vikipeedia}}


[[Kategooria:Psühholoogia]]
[[Kategooria:Psühholoogia]]
[[Kategooria:Vanasõnad]]

Redaktsioon: 15. juuni 2020, kell 21:17

Kavalus on olukorra osav ärakasutamine enda huvides või eri võtete leidlik kasutamine millegi saavutamiseks.

Vanasõnad

  • Ise tarkus, ise kavalus.
  • Kahju õpetab mehe kavalaks.
  • Kavalale kannikas, narrile naeru.
  • Kavalus ja himu on vennad.
  • Rebase kavaluse võidab karu.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929
Vikipeedias leidub artikkel