Idee: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:Mr_Pipo_Think_03_texrays.svg|pisi|]] |
[[Pilt:Mr_Pipo_Think_03_texrays.svg|pisi|]] |
||
'''Idee''' või '''mõte''' on [[mõtlemine|mõtlemise]] objekt - miski, millest ja mida mõeldakse. Ideeks nimetatakse kõnekeeles sageli eelkõige uudset mõtet, see võib aga tähendada ka [[mõiste]] [[tähendus]]e kujutust [[mõistus]]es (nt tooli, hobuse või kolmnurga idee). |
|||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
** [[Eleanor Roosevelt]] |
** [[Eleanor Roosevelt]] |
||
* Inimene on idee, puhas idee, kui ta on [[armastus]]est lahutatud. |
* Inimene on idee, puhas idee, kui ta on [[armastus]]est lahutatud. |
||
** [[Katk (Camus)| |
** [[Albert Camus]], [[Katk (Camus)|"Katk"] |
||
* Ideed on võimsamad kui [[relv]]ad. Kui me ei luba enda [[vaenlane|vaenlastele]] relvi, miks peaksime lubama neil ideesid omada? |
* Ideed on võimsamad kui [[relv]]ad. Kui me ei luba enda [[vaenlane|vaenlastele]] relvi, miks peaksime lubama neil ideesid omada? |
||
| 16. rida: | 18. rida: | ||
* Me ei saa edasi anda oma mõtteid. Me saame neid üksnes mingis [[keel]]es [[kirjutamine|kirja]] panna, väljendada ennast sõna, [[muusika]] või [[tants]]u abil. Võimalik, et see ülesanne ongi oma olemuselt lahendamatu, võimalik, et [[kultuur]]i saabki salvestada üksnes kultuuri enese abil. Selle suure ülesande lahendus peab seisnema idees, kuidas oma olemuselt multikeelset fenomeni ([[mõtlemine]], kultuur) võimalikult väikeste kadudega edasi anda. |
* Me ei saa edasi anda oma mõtteid. Me saame neid üksnes mingis [[keel]]es [[kirjutamine|kirja]] panna, väljendada ennast sõna, [[muusika]] või [[tants]]u abil. Võimalik, et see ülesanne ongi oma olemuselt lahendamatu, võimalik, et [[kultuur]]i saabki salvestada üksnes kultuuri enese abil. Selle suure ülesande lahendus peab seisnema idees, kuidas oma olemuselt multikeelset fenomeni ([[mõtlemine]], kultuur) võimalikult väikeste kadudega edasi anda. |
||
** [[Valdur Mikita]], Metsik lingvistika. Grenader 2008, lk 32 |
** [[Valdur Mikita]], "Metsik lingvistika". Grenader 2008, lk 32 |
||
* Miski ei kiirenda nii väga aja möödumist ja ei lühenda teed kui mõte, mis täielikult valdab inimese sisemaailma. Välismaailm sarnaneb siis [[uni|unega]], mille [[unenägu|unenäoks]] on see mõte. Mõtte mõjul kaotab [[aeg]] mõõdu ja [[ruum]] distantsi. Lahkutakse ühest kohast ja saabutakse teise, see ongi kõik. (lk 250-251) |
|||
** [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kolm musketäri]]", tlk Tatjana Hallap (Tallinn, 1977) |
|||
==Vanasõnad== |
==Vanasõnad== |
||
* Igaühel (mehel) [[ise]] mõtted. |
* Igaühel (mehel) [[ise]] mõtted. |
||
* Kuidas mõtted, nõnda teod. |
* Kuidas mõtted, nõnda [[tegu|teod]]. |
||
** |
** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 |
||
==Vaata ka== |
|||
* [[Mõtlemine]] |
|||
==Välislingid== |
==Välislingid== |
||
Redaktsioon: 17. juuni 2020, kell 03:42
Idee või mõte on mõtlemise objekt - miski, millest ja mida mõeldakse. Ideeks nimetatakse kõnekeeles sageli eelkõige uudset mõtet, see võib aga tähendada ka mõiste tähenduse kujutust mõistuses (nt tooli, hobuse või kolmnurga idee).
- Suured inimesed vestlevad ideedest, keskmised inimesed vestlevad sündmustest, väikesed inimesed vestlevad teistest inimestest.
- Inimene on idee, puhas idee, kui ta on armastusest lahutatud.
- Albert Camus, [[Katk (Camus)|"Katk"]
- Ideed on võimsamad kui relvad. Kui me ei luba enda vaenlastele relvi, miks peaksime lubama neil ideesid omada?
- Ideed pole püsivad: nendega tuleb midagi ette võtta.
- Head ideed külastavad tarku päid üheaegselt.
- Me ei saa edasi anda oma mõtteid. Me saame neid üksnes mingis keeles kirja panna, väljendada ennast sõna, muusika või tantsu abil. Võimalik, et see ülesanne ongi oma olemuselt lahendamatu, võimalik, et kultuuri saabki salvestada üksnes kultuuri enese abil. Selle suure ülesande lahendus peab seisnema idees, kuidas oma olemuselt multikeelset fenomeni (mõtlemine, kultuur) võimalikult väikeste kadudega edasi anda.
- Valdur Mikita, "Metsik lingvistika". Grenader 2008, lk 32
- Miski ei kiirenda nii väga aja möödumist ja ei lühenda teed kui mõte, mis täielikult valdab inimese sisemaailma. Välismaailm sarnaneb siis unega, mille unenäoks on see mõte. Mõtte mõjul kaotab aeg mõõdu ja ruum distantsi. Lahkutakse ühest kohast ja saabutakse teise, see ongi kõik. (lk 250-251)
- Alexandre Dumas vanem, "Kolm musketäri", tlk Tatjana Hallap (Tallinn, 1977)
Vanasõnad
- Igaühel (mehel) ise mõtted.
- Kuidas mõtted, nõnda teod.
- "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929
