Käimla: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikitsitaadid
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
17. rida: 17. rida:
peldik on [[kultuur]].
peldik on [[kultuur]].


Ilus punane peldik
Ilus [[punane]] peldik
peegeldub [[Peipsi]] [[vesi|vees]].
peegeldub [[Peipsi]] [[vesi|vees]].
Saabuvad sugupõlved
Saabuvad sugupõlved

Redaktsioon: 21. juuni 2020, kell 22:44

Välikäimla Saarnaki laiul

Käimla ehk väljakäik ehk kemmerg ehk kemps ehk peldik on koht ekskrementide ja uriini väljutamiseks.


  • Kui ma siiski ukse avasin, leidsin, et ta mu soovist küll valesti oli aru saanud, sest leidsin enda uhkes saalis, mis pealegi lõhnas nagu kevadine aas. Marmorpinkidel piki seina istusid mehed, kes ajasid üksteisega tõsiselt juttu või jälle naljatasid ja naersid. Pidin juba vabandama ja tagasi tõmbuma, kui jõudsin näha, et marmorpingis olid augud sobiva vahemaaga nende vahel ja et ma tõepoolest olin sattunud õigesse kohta. Aga ma poleks kunagi osanud aimata, et siinne rahvas ka kõige labasemaid toiminguid oskas nii pidulikuks muuta ja inimest igal pool iluga ümbritseda.
  • Kuna kemmerg sisenes eesti kultuuri üsna hiljuti, valitseb teatav peataolek, kuhu selline veider objekt paigutada. Teda võib leida peaaegu kõikjalt: on majapidamisi, kus keset õue seisev käimla varjutab oma pompöössusega kõik teised hooned, ta võib asuda maja eeskojas, mõne kõrvalhoone räästa all, sauna taga, metsa servas, aianurgas - ühesõnaga, kus iganes. /---/
Kuivkäimla - see on libeda täistuisanud tee otsas asuv külm ja haisev kast, õudne must auk, mis aegruumi kõveruse tõttu imeb endasse igasugust saasta. /---/ lk 187


Kussa päevaleht kelgib:
haridus nii-nii suur.
Haridus pole peldik,
peldik on kultuur.

Ilus punane peldik
peegeldub Peipsi vees.
Saabuvad sugupõlved
istuvad kord seal sees.

  • Hando Runnel. Unistus. "Laulud eestiaegsetele meestele". Loomingu Raamatukogu 1988, nr 44-46


  • Isegi kõige tavalisemas tundmatus peldikus võisid peituda pisemat sorti koledused, näiteks herilasepesad, suured ämblikud, salapärased sahistajad katuse all ja kord, ühel eriti karmil talvel, koguni väike talveunes karu, kes kogu perel ägedat kõhukinnisust põhjustas, kuni neil lõpuks õnestus teda veenda heinaküüni ümber kolima. Nõia peldikus võis olla mida iganes. (lk 22)
  • "Tegelikult kasutaksin ma heameelega teie peldikut," ütles Esk.
Mehel kukkus suu lahti.
"See siin on pargas, eijah?"
"Jah?"
"See tähendab, et meil on ainult jõgi." Mees patsutas tüdruku kätt.
"Ära muretse," lisas ta. "Ta on sellega juba üsna harjunud." (lk 88)

Ebakindel atributsioon

Ma ilmas näinud mõndagi,
mis imekspanu väärib,
siis aga nägin peldikut,
mis sita ära määrib.

Viited

Välislingid

Vikipeedias leidub artikkel