Luis de Góngora: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikitsitaadid
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
 
1. rida: 1. rida:
[[File:Diego Rodríguez de Silva y Velázquez - Luis de Góngora y Argote - Google Art Project.jpg|pisi|Luis de Góngora.]]
[[File:Diego Rodríguez de Silva y Velázquez - Luis de Góngora y Argote - Google Art Project.jpg|pisi|Luis de Góngora.]]
'''Luis de Góngora y Argote''' (11. juuli 1561, Córdoba, Hispaania – 24. mai 1627, Córdoba) oli hispaania vaimulik ja luuletaja.
'''Luis de Góngora y Argote''' (11. juuli 1561, Córdoba, Hispaania – 24. mai 1627, Córdoba) oli hispaania vaimulik ja luuletaja. Góngora hämar stiil vastandub tema kaasaegse ja rivaali [[Francisco de Quevedo]] stiilile, neid kaht peetakse Hispaania kõigi aegade suurimateks luuletajateks.





Viimane redaktsioon: 8. juuli 2020, kell 15:34

Luis de Góngora.

Luis de Góngora y Argote (11. juuli 1561, Córdoba, Hispaania – 24. mai 1627, Córdoba) oli hispaania vaimulik ja luuletaja. Góngora hämar stiil vastandub tema kaasaegse ja rivaali Francisco de Quevedo stiilile, neid kaht peetakse Hispaania kõigi aegade suurimateks luuletajateks.


nii kaua kui seob silmi huulte puna
veel enam kui õrn nelk sul hurmana
...
eks naudi, kuni sest, mis oli nelk,
kuld, lüüm kristall ja liilia vanasti –
...
neist, sinust endast – saab vaid vari pelk
ja muld ja tolm ja suits – eimidagi.

  • "Sonett", tõlkinud Jüri Talvet ("Maailmakirjanduse lugemik", Tallinn: Koolibri, 1993, lk 266)


Elan õhinaga —
ja naerdagu aga.

Kui paljude inimlaste
ülim siht on võim ja voli
siis minule aina oli
hea söök selle ainus vaste
või kosutav keelekaste
talve aegu jahedaga —
ja naerdagu aga.
...
Kui seilab kaupmehe alus
otsima tundmatut riiki,
teokarpe ma mitut liiki
kogun, mis siinsamas jalus,
kuulates ööbikut salus,
mis kõrvuti allikaga
ja naerdagu aga.
...
Hea Amori vastuväiteks
on Thisbe, kes mõõgarauast
vast tundma sai kallist kauast;
on kook mul ta koha täiteks
ja mõõga asendan näiteks
ma hamba teravaga —
ja naerdagu aga.

  • "Letrilja", tõlkinud Ain Kaalep ("Maailmakirjanduse lugemik", Tallinn: Koolibri, 1993, lk 265–266)

Välislingid[muuda]

Vikipeedias leidub artikkel