Erinevus lehekülje "Romaan" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lisatud 1 bait ,  1 aasta eest
P
resümee puudub
(Uus lehekülg: ''''Romaan''' on ilukirjandusliku proosa suurvorm, mida ideaaljuhul iseloomustavad süžeelisus, mitmeplaanilisus, problemaatilisus ja mõttetihedus. * ... romaan on ainus kuju...')
 
P
** [[Mihhail Bahtin]], "Eepos ja romaan". Tõlkinud Pärt Lias. Rmt: M. Bahtin, "Valitud töid". Tallinn: Eesti Raamat 1987
 
* Tegelikult olid kõik suured eksistentsiaalsed teemad, mida [[Martin Heidegger|Heidegger]] analüüsib teoses "Olemine ja aeg", pidades neid eelneva Euroopa [[filosoofia]] poolt kõrvalejäetuiks, avastatud, kujutatud ja valgustatud nelja aastasaja romaanides /---/. Üksteise järel avastas romaan talle omasel viisil ja talle omase loogika järgi eksistentsi erinevaid tahke: koos [[Cervantes]]e kaasaegsetega mõtiskleb ta, mis on seiklus; koos Samuel Richardsoniga hakkab ta vaatlema "seda, mis toimub seespool", paljastama tunnete salaelu; koos [[Balzac]]iga avastab ta [[inimene|inimese]] juured ajaloos; koos [[Flaubert]]'iga uurib ta igapäevaelu ''terra''t, mis selle ajani oli olnud ''incognita''; koos [[Tolstoi]]ga huvitub ta irratsionaalse sekkumisest inimese otsustesse ja käitumisse. Ta juurdleb [[aeg|aja]] üle: tabamatu möödunud [[hetk]]e üle koos [[Marcel Proust]]iga, tabamatu olevikuhetke üle koos [[James Joyce]]'iga. Ta küsib koos [[Thomas Mann]]iga, mis osa on [[müüt]]idel, mis iidsete aegade kaugusest juhivad meie samme. Ja nii edasi. (lk 12-13)
uurib ta igapäevaelu ''terra''t, mis selle ajani oli olnud ''incognita''; koos [[Tolstoi]]ga huvitub ta irratsionaalse sekkumisest inimese otsustesse ja käitumisse. Ta juurdleb [[aeg|aja]] üle: tabamatu möödunud [[hetk]]e üle koos [[Marcel Proust]]iga, tabamatu olevikuhetke üle koos [[James Joyce]]'iga. Ta küsib koos [[Thomas Mann]]iga, mis osa on [[müüt]]idel, mis iidsete aegade kaugusest juhivad meie samme. Ja nii edasi. (lk 12-13)
* Inimene ihaldab maailma, kus hea ja halb oleksid selgelt eristatavad, sest tal on kaasasündinud ja vastupandamatu soov enne mõistmist kohut mõista. Sellele soovile rajanevad [[religioon]]id ja [[ideoloogia]]d. Need suudavad romaaniga leppida üksnes siis, kui tõlgivad tema suhtelise ja kahemõttelise kõne oma vastuvaidlemist välistavasse ja dogmaatilisse keelde. (lk 14)
* Romaani teekond joonistub välja kui uusajaga paralleelne ajalugu. (lk 15)

Navigeerimismenüü