Rahvas: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
10. rida: | 10. rida: | ||
** [[Albert Kivikas]] "[[Nimed marmortahvlil]]" |
** [[Albert Kivikas]] "[[Nimed marmortahvlil]]" |
||
* Teatud rahva kultuuri mõistmine paljastab nende |
* Teatud rahva kultuuri mõistmine paljastab nende [[tavalisus]]e, vähendamata nende [[eripära]]. |
||
** [[Clifford Geertz]], "Kultuuride tõlgendamine" (1973), tlk Tanel Pern |
** [[Clifford Geertz]], "Kultuuride tõlgendamine" (1973), tlk Tanel Pern |
||
Redaktsioon: 22. juuli 2020, kell 23:51
Rahvas on teatud maa-ala, piirkonda või riiki asustav, enese ühtekuuluvusest ja identiteedist teadlik inimeste ühendus, mis koosneb harilikult sama etnilise päritolu, keele, religiooni või kultuuriga inimestest.
- Väikseil rahvail on juba seetõttu avaram silmaring, et nad ei pääse mööda teiste olemasolust.
- Uku Masing "Kiriku osa kultuurimandumisel", Akadeemia 1/1989, lk 144
- Igale rahvale on kõige ilusam tema emakeel.
- Mis on kodanlus ja mis on tööliskond? See on ainult halb ja kunstlik fiktsioon. Ei ole midagi nii kitsalt piiratud kodanlust ega tööliskonda, vaid on üksainus rahvas, mis koosneb rikkamatest ja vaesematest.
- Teatud rahva kultuuri mõistmine paljastab nende tavalisuse, vähendamata nende eripära.
- Clifford Geertz, "Kultuuride tõlgendamine" (1973), tlk Tanel Pern
- Kui me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vaimult!
- Võib-olla on tõesti edukad just need rahva(killu)d, kelle keel on tuunitud peegeldama just nende ümber lokkavat loodust, kohalikku kliimat ja maastiku eripära, et teise keele kandjad ei kohaneks selles keskkonnas korralikult?
- Tarmo Soomere "Rahvusülikool ehk oksüümoron kuubis" UT, 11/2019
- Demokraatlikus riigis on iga järgnev põlv uus rahvas.
- Need, kes ütlevad, et annavad rahvale seda, mida ta tahab, alustavad rahva maitse alahindamisega ning lõpetavad selle rikkumisega.
Vanasõnad
- Kes võib ilmasuu ja rahva mokad (keele) kinni panna.